Õhtusel dringil vol2

Seekord istus Lekkiva katla baarileti ääres Kira. Ta oli ümbruskonnas üsna tundmatu nägu. Tihedamad katla külastajad teadsid temast ainult nii palju, et neidis oli täisealine, kuna ta jõi õhtuti alkoholi, ta oli äsja Inglismaale saabunud ning ta rentis katlas tuba. Juba paar õhtut järjest oli Kira käinud õhtuti baaris, et kohalikega juttu ajada ja ennast lõbustada. Nii oli ta ka sellel õhtul seal, istus leti ääres, kokteiliklaas ees. Tal oli igav ning ta ei püüdnudki seda varjata, vaadates rahulolematul pilgul katlas ringi.

OT: Jack.

Aga Jack oli juba ammu katlas, istus üksinda kuskil vaikses nurgas ning jõi. Sest mida muud ta ikka tegema oleks pidanud. Ütleme nii, et tal oli kena vaade baariletile. Ja seal istuvale tšikile. Mitte et baaris palju rahvast poleks olnud, eks. Igatahes kui Adams'il lõpuks enda seltskond igavaks muutus ja jook otsa sai, tõusis ta püsti ja suundus ka leti äärde, kuhu ta seisma jäi. Mitte kaugele sellest tumedajuukselisest tšikist. Kuidagi pidi oma õhtu huvitavaks tegema ju. "Ootame kedagi või?" pöördus Adams mõne aja pärast Kira poole. Tellis endale uue joogi ka.

Kira märkas Adams'it alles siis, kui kutt leti juurde tuli. Ta jälgis hetke vargsi meest. Oli selline tunne, nagu ta oleks teda varem kuskil näinud. Aga Kira ei suutnud meenutada, kus. "Ei," vastas Kira naeratades kutile, kui too teda kõnetas. Neidis vaatas veel hetke teda, kuid pööras mõne aja pärast oma pilgu. Polnud kena kutti lihtsalt jõllitada ka.

Jack pidi oma jooki mõnda aega ootama, saigi ettekäände, et Kira'ga rääkida, vms. "Et siis joome lihtsalt? Üksi?" küsis Adams, vägagi huvitatult. Ta pööras oma pilgu tšikile. Keda ikka huvitas, et jõllitada polnud ilus.

"Jah..," lausus Kira ning vaatas uuesti Jack'i poole. Ja siis tabas neiu ära, kellega tegemist oli, ning ta oli üsnagi üllatunud näoga. "Jack Adams?" pahvatas ta siis järsku. "Oled ju? Oled küll!" Neiu oli päris suur spordifänn, lendluudpalli meeldis talle ka jälgida. Ja Jack'il pidi ju seal hästi minema? Ma oletan, et ta tundis kuti selle järgi ära.

Jack'i läks päris hästi jah. "Olen küll, jah," lausus Jack muiates. See reaktsioon oli Kira'l hea. "Tunnen ma sind? Sest sa ei tule mulle tuttav ette. Üldse," lausus Adams ja vaatas Kira poole. Kui sa vastama hakkad, siis sa logid Kira kasutajasse sisse, eks. Aitäh.

Kira oli päris üllatunud, et Adams'it sellises baaris kohtas. Üllatav lihtsalt, sest kindlasti oli Adams'il paremaid kohti ka, kus oma aega veeta. Ta oli ju ikkagi tuntud inimene janii. "Aa, ei. Sa ei tunne mind. Mind ei tunne keegi," vastas Kira naeratades. Adams tundus huvitav inimene, peale selle oli ta hea välimusega ja tuntud. Ja kindlasti rikas ka? Seepärast ei olnud Kira'l midagi mehe seltskonna vastu. "Tegelikult sa võiksid minuga ühineda. Üksi on siin päris igav," lausus Kira ja vaatas baaris ringi. "Kui sina just kedagi ei oota..?"

Seda ettepanekut oli Jack oodanud. Mitte et ta muidu oleks kavatsenud Kira juurest lahkuda vms, aga ikkagi. "Ma tavaliselt fännidega kohtingutel ei käi... Aga ma ei tea, täna võib ju erandi teha," lausus Jack. Ta ei mõelnud seda sõna sõnalt, lihtsalt mainin. See oli vastus küsimusele ka, Jack ei oodanud kedagi. "Sa ei öelnud mulle oma nime," lisas Adams ning võttis ka baarileti ääres istet.

"Ah et kohting? See tähendab, et sina maksad, eks," lausus Kira naeratades ning vaatas Jack'i poole. Oma kokteili polnud neiu mõnda aega puutunud, see seisis endiselt tema ees baariletil. "Sa võid mind Kira'ks kutsuda," lisas ta, kui kuti küsimust kuulis.

Väga terane. "Jah," kehitas Jack õlgu. Tal raha oli, polnud maksmise vastu midagi. Jack sai oma joogi ka kätte, kui ma seda veel ei maininud. Viski, nagu ikka. "Okei. Mis su pärisnimi on?" küsis Jack. Järeldas, et Kira on pigem hüüdnimi, vms.

"Ma ei mõelnud seda päris nii," lausus Kira pead raputades. Kuigi jah, ilmselt tal polnud midagi selle vastu, kui Jack maksis. Ta vaatas hetkeks segaduses ilmel Jack'i poole, kuid ei öelnud midagi. "Keira Fay. Kujutad ette?" lausus ta silmi pööritades. See polnud piisavalt hea nimi tema jaoks, sellepärast oli ta omale hüüdnime välja mõelnud.

"Mina mõtlesin," lausus Jack. See selleks. "Mis sellel nimel viga on?" küsis Jack ning jõi vahepeal oma viskit. "Kuigi Kira on parem," pidi ta tunnistama.

"Fay tähendab tõlkes haldjat," lausus Kira. See oli kindlasti üheks põhjuseks, miks talle see nimi ei meeldinud. Siis tuli talle meelde, et ka temal oli poolik kokteil ees ning ta võttis sellest ühe lonksu. "Ma olen paar korda käinud su mänge vaatamas. Nüüd viimasel ajal küll mitte. Aga sa oled hea, ausalt. Nüüd on su hooaeg vist lõppenud?" uuris Kira.

"Haldjat? Armas," lausus Jack muiates. Üldse ei imesta, miks Kira siis omale sellise hüüdnime mõtles, vms. "Mu hooaeg lõppes juba varem. Palju varem kui teistel," lausus Jack. Mitte et ta oleks kavatsenud öelda, miks. Vähetähtis. "Sulle siis meeldib lendluudpall? Tore," arvas Adams.

"Ohjaa, väga armas," lausus Kira ning pani oma kokteiliklaasi tagasi baariletile, kui oli sellest veel ühe lonksu võtnud. "Miks sinu hooaeg varem lõppes?" küsis Keira ning tema nägu väljendas tõelist huvitatust. Oleks lihtsalt ebaviisakas nüüd vastamata jätta sellele.

"See on saladus," lausus Jack ning võttis oma viskiklaasi kätte. "Ära arva, et ma sellest sulle räägin," lisas ta. See teema jääb nüüd sinnapaika, eks.

Ja pidi Jack seda siis üldse mainima? Sest see äratas ju ainult uudishimu. "Oh, mis juhtus siis?" küsis Kira. Pidi vähemalt üritama, onju. "Okei, sa ei pea rääkima, kui ei taha. Mul on ka saladusi, millest ma teistele ei räägi, seega ma saan sinust aru," lausus Kira tõsiselt.

Jack noogutas. "Tore, et sa nii mõistev oled. Või varjad sa oma uudishimu hästi," lausus Jack ning jõi oma viskit. "Mis saladused?" küsis Jack ka, Kira poole vaadates. Ta võib ka üritada ju.

"Ma olengi mõistev," lausus Kira, nagu see oleks kompliment olnud. Jack võib selle meelde endale jätta, kui mõistev Kira ikka on. "Ma ei ütle," lausus Fay pead raputades. Tüüpiline 'sina ei ütle mulle, mina ei ütle sulle' hetk, nagu ikka.

Selle jätab Jack kindlasti meelde. "Aa, sina ei ütle mulle ja mina ei ütle sulle? Sobib," kehitas Jack õlgu. "Igatahes. Miks ma sind varem siin näinud pole? Sa pole Inglismaalt pärit?" oletas Adams.

"Ma tulin just Bulgaariast," lausus Kira. "Paar päeva tagasi jõudsin siia," lisas ta. Aga see, miks ta siia oli tulnud, jääb saladuseks. "Ma olen juba paar õhtut järjest siin baaris käinud, aga isegi siin ei juhtu kunagi midagi huvitavat," lausus Kira.

"Täna sul siis lõpuks vedas," lausus Jack. Adams pidas ennast piisavalt huvitavaks. "Sa oled Bulgaariast pärit? Ei näe välja küll nagu bulgaarlane," lausus Adams ja vaatas Kira't. Jõi oma viskit ka.

Jack'i esimene lause ajas Kira't naerma. Väga enesekindel. "Ja mul on selle üle hea meel," lausus Kira naeratades. Mõnikord peab ju vedama ka. "Bulgaarlased näevad siis kuidagi erilised välja?" mõtles neiu valjult. "Kuigi jah, ma olen inglane. Lihtsalt olin mõnda aega Bulgaarias," lausus Keira hetke pärast. "Aga vaevalt, et see sind huvitab. Räägi parem endast," lausus neidis lõpuks ning võttis oma kokteilist lonksu.

"Ei, huvitab küll. Lase edasi," lausus Jack. Sest me kõik teame, kui väga Adams'ile meeldis endast rääkida. "Elasid Bulgaarias? Või reisil?" küsis Jack jutujätkuks.

"Nii ja naa. See oli rohkem nagu reis. Aga ma olin seal kuus kuud," vastas Kira küsimusele. "Aga päriselt ka, see ju ei huvita sind," oli Keira üsna kindel. "Sa elad London'is?" küsis Fay siis ühe küsimuse.