Maja peal ringi kolamas

Alexander oli natuke aega tagasi õuest tulnud ning nüüd kõndis ta aeglaselt uuesti puhketoa poole. Aeglaselt sellepärast, et ta oli ametis lossi imetlemisega. Nii kaua oli siit eemal olnud ju, kõik tundus kuidagi teistsugusena. Alex põikas vahepeal koridoris olevatest lahtistest ustest sisse ning kolas niisama maja peal ringi. Ta hoidis jakki oma ühes käes, sest õues oli jahe olnud, aga lossis oli tema arvates soe. Väljunud mingist järjekordsest väiksest klassiruumist, võttis ta suuna uuesti ravede puhetoa poole.

Noelle oli otsustanud koolimaja uudistama minna, ehk siis vaadata, kus miski klass, kus on vetsud jne. Ta seega kõndis mööda koridoreid ja vaatas igasse klassi sisse. Ta oli alustanud oma ringkäiku kaheksandalt korruselt tegelt ja nüüd on jõudnud juba teisele.

CeCe aga otsis oma õde ja venda taga, ta teadis, et need kaks on kuskil siin maja peal ringi vaatamas raudselt aga neid polnud kuskil näha. Üsna pea Cecilie loobus sellest ning hakkas ise ka niisma koolimaja uudistama, ta ei olnud tegelt veel paljudes klasside/ruumides sees käinud.

Alexander oli lõpuks teisele korrusele peaaegu ringi peale teinud ning seal kuhugi minna tal enam eriti polnud. Aga enne kolmandale minemist, peatus ta korraks trepi kõrval oleva akna juures. Sealt oli ilus vaade kooliõuele, kuigi kõrgemalt oleks vaade kindlasti veel ilusam olnud janii.

Noelle aga oli hetkel tulnud just tüdrukute pesuruumist välja, ta oli niisama teada tahtnud mis tingimused siin olid. Viiendal korrusel oli palju mugavamad pesemis tingimused. Ta käis veel ka teised ruumid läbi ning läks siis tagasi treppide juurde kuna ta kavatses minna nüüd essat korrust uurima. Ta märkas seal aga ühte poissi ja lausus siis talle viisakusest: "Tere!"

Cecilie istus niisama nüüd lõpuks kuskil suht koridori keskele kuskil aknalaua peal ja vaatas niisama aknast välja. Muud paremat tal teha polnud.

Alexander kuulis, et keegi ütles "tere" ning ta vaatas korra ringi, et näha, kas tüdruk oli äkki teda tervitanud. Ja paistis, et seal läheduses kedagi teist polnudki, vähemalt Alex ei märganud kedagi. "Tere ise ka," lausus poiss tüdrukule vastuseks. Ta mõtles natuke ning jõudis otsusele, et too tüdruk oli vist ka Ravenclaw'ist. Igatahes kindel ta selles väga polnud, seega otsustas küsida. "Me oleme majakaaslased, eks?" küsis ta.

"Vist küll," ega Noelle ei teadnud isegi veel oma kõiki majakaaslasi peast ja nimesid ei tasu tema käest hetkel küll küsida, neid ta teab veel vähem. "Sa oled Ravenclaw'is jah?" küsis ta siis igaks juhuks.

Cecilie hüppas aknalaualt alla ning otsustas siis oma puhketuppa tagasi minna aga jahm treppide juures märkas ühte poisi ja tüdrukut. Ta jäi neist veidi kaugemale seisma ning toetus vastu seina ja kuulas millest nad seal räägivad.

Alexander hetkel ei pannud CeCe't tähele, kuigi ta tüdrukut tundis. "Mina olen Ravenclaw'ist, jah," noogutas ta teisele tüdrukule vastuseks. Ega temagi kõigi majakaaslaste nimesid ei teadnud. Eriti nooremate omasid, sest nendega ta eriti ei suhelnud. Ta oletas, et tüdruk oli ka ravenclawlane ikkagi.

"Siis oleme jah majakaaslased," ütles Noelle naeratades. Elle ei olnud ka veel CeCe't tähelepannud muidu. "Ma olen muidu Noelle," ütles siis ta ka oma nime poisile, kuna jahm oleks hea kui Noelle teaks mõne oma majakaaslase nime ikkagi. Ega Noelle ei tea sellepärast ühegi oma majakaaslase nime kuna ta on alles siin uus.

Cecilie endiselt jälgis neid kahte seal ja mõtles, kas minna neid segama või ei. Esialgu otsustas ta seda mitte teha.

Alexander ei teadnud oma osade majakaaslaste nimesid sellepärast, et tal lihtsalt polnud nimedele hea mälu. Noelle oli ilus nimi. Ehk jääb see talle meelde. "Alexander," lausus poiss oma nime ka. "Huvitav, ma pole sind varem kunagi koolis tähele pannud..," lausus Alex enne, kui sõnasabast kinni sai. Ta ei teadnud, et Noelle uus oli ja sellepärast ta seda ütleski, ausalt.

"Meeldiv tutvuda," pidid Noelle ära mainima. "Polegi saanud mind varem siin näha kuna ma kolisin Inglismaale elama alles mingi eelmine kuu või nii. Ennem seda õppisin ühes teises Hgwarts'i sarnases koolis USA's," lausus Noelle sellepeale kui Alex oli lausunud "Huvitav, ma pole sind varem kunagi koolis tähele pannud.."

"Minul samuti," lausus Alexnader muigega, kui Noelle ütles, et tal meeldiv tutvuda oli, janii. "Aa, sa oled siin siis uus? No see seletab, miks ma sind siin varem näinud pole," lausus poiss noogutuse saatel. Ta oleks pidanud ise ennem selle peale tulema, et tüdruk võis siin uus õpilane olla.

"Just nimel ma olen uus õpilane siin koolis," lausus Noelle naeratades siis sellepeale.

Cecilie endiselt seisis selg vastu seina toetades ning nüüd vaatas enda vastas olevat seina. Ma ei kujuta ette, mida ta seal nii huvitavat leidsi küll.

Alexander noogutas. Ta vaatas natuke koridoris ringi, pöörates selja aknale, ning märkas siis natuke eemal ka ühte tuttavat tüdrukut, Cecilie't. "Tere, CeCe," lausus poiss piisavalt kõvasti, et CeCe seda kuuleks. Tervitus oli veidi küsival toonil, sest Alex polnud kindel, kas ta tüdruku nime õigesti mäletas, jms.

Noelle vaatas ka siis ringi kui Alex oli öelnud kellegile tere. Elle märkas ka siis ühte tüdrukut eemal seismas.

Cecilie oli nüüdseks juba oma mõtemaailmas. Ta võpsatas sellepeale kui keegi oli öelnud veidi kõvema häälega Tere, CeCe vms. täpselt ta ei saanud aru, mis see oli aga jahm ta vaatas ringi. Ta siis märkas, et need kaks, keda ta ennem ei tahtnud segama minna, vaatasid nüüd tema poole. Alles nüüd sai ta aru, kes see poiss oli. Nad olid kunagi kuskil järve ääres kohtunud vms. CeCe kõndis siis tüdruku ja poisi juurde. "Tere, Alex," lausus ta siis kui oli jõudnud nende juurde.

Alexander naeratas ning viipas Noelle'i poole. "Tema on Noelle," lausus poiss CeCe'le. Ta ei teadnud, kas tüdrukud tundsid üksteist, või mitte. Aga kuna Cecilie oli nende juurde tulnud, siis võis ta neid ikagi tutvustada, võimis.

Nad ei teadnud veel üksteist. "Tere," lausus siis Noelle sellele CeCe'le.

"Tere, Noelle siis," lausus Cecilie siis naeratades. "Mis teete muidus siin?" küsis ta siis neilt mõlemalt seda.

Alexander vaatas korraks Noelle poole, oodates et kas ta vastab midagi esimesena. "Mina tulin väljast. Hakkasin puhketoa poole minema ja siis kohtasin Noelle'i," lausus Alex. Midagi muud ta ei olnud teinud.

"Mina tulin niisama seda maja või pigem lossi uudistama, tahtsin teada kus mingi ruum asub. No ja siis täiesti juhuslikult kohtasin siin Alex'it," lausus Noelle siis ka mida ta siin tegi.

"No, ma algul otsustasin oma õe ja venna üles otsida aga nojahm üsna pea loobusin sellest kuna neid kahte on võimatu üles leida. Nüüd niisama kõnnin mööda koridore ringi," ütles ka siis CeCe mida ta siin tegi. "Mu õde ja vend tulid see aasta esimesse klassi," lisas ta siis juurde igaks juhuks.

Alexander noogutas tüdrukute sõnade peale. "Ma ise ka vaatasin lossi peal ringi. Päris kaua on siit ikkagi eemal oldud," lausus poiss. Ta jäi korraks mõttesse. CeCe oli Gryffindorist, onju?

"No seda ka loomulikult," lausu ta siis vaid sellepeale, tõesti suvi oli ju vahepeal olnud ju. Elle ei nautinud seda suve eriti, suve algusest saati teadis, et peab ära kolima. Seega läks enamus tema suvest pakkimisele ja no päeval oli vahest sõpradega väljas.

Cecilie siis vaid naeratas korraks sellepeale. "Ega sai jahm siit oldud üsna ka eemal," lausus CeCe siis ja lootis, et tema õde ja vend pole suutnud siin lootusetult ära eksida. CeCe on jah Gryffindorlane.

"Kuidas teie vaheajad olid ka?" uuris Alexander siis tüdrukutelt.

Veidi eemal oli seisma jäänud Evangeline, keset koridori, ning vaatas enda ümber ringi. Ta oli ka uus õpilane siin. Ja ära eksinud. Oli teel pesuruumi, aga ilmselt oli ta mingisse valesse koridori keeranud ning nüüd ei saanud ta aru, kuhu ta jõudnud oli.

"Esialgu veetsin aeaga sõpradega siis pakkisin asju mingi aeg ja siis nüüd suve lõpus pakkisin neid lahti. Tegelt pole siiangi veel pooled asjad lahti pakitud," lausus Noelle siis mõtlikult. Ta oleks tahtnud rohkem aega oma sõpradega veeta tegelt suvel.

"No em.. esimese poole suvest veetsin ilusasti, nautisin suve ja mida kõike veel. Teise poole suvest pidin õe ja vennaga tegelema. Neil oli vaja igasuguseid kooli osta," lausus siis Cecilie naeratades. "Ega seega ma midagi väga huvitavat ei jõudnudki teha," lisas ta siis juurde.

"Mul oli lihtsalt rahulik vaheaeg. Nautisin suve," lausus Alexander. "Käisin tööl ka vahepeal," lisas ta. Teenis raha janii.

"Oleksin ka läinud aga jah, polnud selle jaoks aega eriti ilmselt," lausus Cecilie sellepeale.

"Mina ei ole kunagi tööl käinud," lausus Noelle. Tal pole vaja olnud tööle minna, sai vanematelt alati piisavalt taskuraha, ta ei ole just eriti suur laristaja ka.

Ega Alex ka suur laristaja polnud, aga ta oli piisavalt vana, et tahta iseseisvaks hakata. Sellepärast oli ta tööle läinud ka.

Eva oli vahepeal edasi kõndinud ja treppide juurde jõudnud. Ta vaatas seal juures ringi ning otsis mingit märki, et näha, kus ta oli, võinii. Siis märkas ta alles, et oli üsna lähedalt mingile seltskonnale, kus üks poiss ja kaks tüdrukut oli. Ta köhatas korraks ning astus sammu seltskonna poole. "Eh, tere!" lausus ta naeratuse saatel. Ilmselt oliimelik niimoodi võõraste juurde minna, aga see Eva't eriti ei huvitanud.