Hõissa pulmad!

Sydney jalutas üsnagi rahulikult vestibüülis edasi-tagasi. Tapidi ootama Chanelle'i, Megan'it ja ka Demetri't, kuigi viimasega kohtumist tüdruk eriti ei oodanud. Syd oli lisaks oma kleidile veel selga pannud ühe helehalli mantli, sest ta ei tahtnud, et keegi tema kleiti liiga vara näeks. Kuigi see midagi erilist ei olnud. Selle mantli kavatses ta muide hiljem ära võtta, eks. Ja nüüd pidi ta üksinda vestibüülis passima, jumal teab kui kaua. Avastades, et ühtegi istumiseks mõeldud asja seal polnud, potsatas neid põrandale, kus oli ikka üpris külm.

OT: Pruut ja tema saatjad siia siis.

Ühel hetkel tormas vestibüüli Demetri, kes oli õuest tulnud ja oli veendunud, et ta ei jõua õigeks ajaks siia. Vot, jõudis ja isegi liiga vara vist...
"Tere," ütles poiss ja vältis Sydney´le silma vaatamist. Mitte, et ta seda teha poleks tahtnud. Tegelikult ei jõudnudki Demetrile päris kohale, miks sooviti, et tema Megani altari ette viiks, aga ta oli valmis seda tegema. Polnudki nagu väga pulmades käinud.

OT: Ma loodan, et keegi ei pane pahaks seda mitte-nii-pulmaliku komplekti. Logan näeb nii hea välja.

Spoiler:

"Hei!" tervitas Demetri Meganit ja tegi komplimendi ta välimuse kohta. "Ei mingeid traditsioone?" muigas poiss ja ei põdenud ka enam väga oma mitte-nii-klassikalise komplekti pärast. Pruun sobis rohelisega hästi kokku ka.

Lõpuks oli ka Chanel ennast valmis sättinud, soengule viimase lihvi andnud ning puhketoast tulema hakanud. Tema endale mantlit selga polnud pannud, aga üle õlgade oli ta visanud rätiku, mis osaliselt kattis ka tema kleidi. Et juhuslikud möödujad tema terviklikku komplekti ikka ei näeks. Tüdruk kõndis marmortrepist alla, naeratus näol. Pruutneitsiks olla oli au, onju. Kuigi ta oli veidi üllatunud, et Megan üldse teda oma pruutneitsiks oli tahtnud. "Tere," lausus neidis säravalt, kui ta vestibüüli oli jõudnud. Chanel kohendas oma salli enda ümber ning avastas siis, et midagi oli puudu. Kus ta käevõrud olid?

"Um...," lausus Chanelle rätikut ühelt käelt maha raputades. "Megan, vabanda mind, aga mu ehted jäid puhketuppa," lausus ta üllatunult. "Ma olen kohe tagasi," lisas ta kiirelt ning oligi hetke pärast jälle trepist üles kadunud. Nii kiiresti, kui kontsadega võimalik oli.

"Kuule jah, see et ma pean ka meiki kohendama," muigas Demetri ja pilgutas Megan´ile silma. "Kullakene, ma lähen räägin Williga korra, ma olen kohe tagasi," lubas poiss ja kinkis tüdruku põsele musi. "Ja vabu naisi on järjest vähem," pomises poiss, kui eemale tõttas. Saali nimelt.

Ühel hetkel sõitis Sigatüüka väravatest sisse uhiuus Porche. Porsche Boxster . Kena nimi küll sellel autol. Igatahes halli värvi, läikiv ja igati ilus. Auto jäi seisma täpselt lossi tammepuust ukse ees ning hetke pärast väljus sellest George. Mees väga lootis, et ta hiljaks polnud jäänud. Kutt vaatas korraks kella ning astus siis trepist üles ning uksest sisse. Manas näole tõsise ilme ning tegi üllatunud näo, kui Megan'it ja Demetri't silmas. "Tere Megan, soovin õnne pulmade puhul," lisas ta tõsiselt ning viis siis pilgu Demetri'le. "Demetri, mul on vaja sinuga rääkida," lausus Wil, püüdes näidata, et asi oli tõsine. "Megan, sa ju vabandad meid korraks," lisas ta luba küsivalt, viisakalt, Megan'ile.

"Ge, Wil siin sa oledki!" sõnas Demetri ja muigas. Pagan, oleks äärepealt vale nime öelnud. Vana teema, peab sellest üle saama. "Meil ei lähe üldse kaua," lubas Demetri veel, kui oli uuesti tüdruku ja George´i poole pöördunud.

Wil'i silmad muutusid korraks süngeks, kui Demetri need kaks tähte lausus. Talle ei meeldinud tema vana nimi. Üldse mitte. Wil oli palju parem. "Muidugi, see on tõesti kiire asi," lausus Wil vabandavalt Megan'ile ning sammus ees vangikoobaste poole.

Demetri sammus Williami järel vangikoobaste poole ja vältis Megan´ile otsa vaatamist. Mitte, et tal selja peal silmad oleksid või midagi... Nojah, neil on siiski vaja Henry´ga rääkida. Megan ei pea ka väga kurb olema, pole ta enam kaua vallaline, pigem olgu rõõmus.

Oletame, et siis kui Wil ja Demetri kadusid, ilmus vestibüüli Jack. Ei olnud eriti pidulikult riides, vms. Tavaline triiksärk teksade peal. Nagu ikka. Ega jah, tal olid oma plaanid. "Tere Megan," lausus poiss, veidi edasi astudes. Huvitav, mis nüüd saab?

"Ei," lausus Jack üsna kindlalt. Mida ta saalis oleks pidanud tegema? "Sa ise ei peaks juba saalis olema? Üksi siin?" küsis Jack. Megan oleks pidanud olema oma eskordiga ju. See selleks. "Mõtlesid abiellumise suhtes ümber?" pakkus Jack.

"Selge," Jack noogutas ning astus Megan'ile lähemale. "Sa siis endiselt tahad selle Roshon'iga abielluda?" järeldas Jack. Kuigi polnud vist mõtet küsida, eks. Ja tõesti. Jack oli Megan'i mehe nime ka lõpuks meelde jätnud.

"Sa näed täna kena välja," lausus Jack Megan'it silmitsedes. Kahju, et ta kleiti ei näinud. Üsna lamp teemavahetus, seda küll. "Paistab, et su eskort on su maha jätnud," lisas ta hetke pärast. See oli tähtis ju.