Vestibüülis

Nat jalutas vestibüüli ja jäi kaaluma, mida edasi teha. Tal olid kodutööd valmis ning ta ei teadnud, mida edasi teha. Ehk võiks mõne sõbraga rääkida? Ta jäi trepile seisma.

OT: Rebecca

Rebecca jalutas hajameelselt marmortrepist alla. Õues paistis olevat ilus ilm, kuid tüdruk polnud end soojalt riidesse pannud. Seega ei saanud ta õue minna. Ega Becca isegi õieti teadnud, mida ta vestibüülis tegi. Äkki on teadetetahvlile midagi uut üles pandud? Tüdruk vaatas tahvli poole, samal ajal trepiastmetest alla astudes. Ühel hetkel tundis Becca, et ei saa enam edasi minna, kellegi selg oli temal trepi peal ees. Tüdruk polnud seda enne tähele pannud, seega oli ta trepil istuvat neiut kergelt riivanud. "Oih, vabandust, ega sa haiget ei saanud?" küsis Rebecca, astudes sammu eemale.

Vaatab selja taha ja lausub: ''Ei saanud.''Ta naeratab nõrgalt tüdrukule ja tõuseb.

OT: Kas nad teavad juba üksteist?

OT: Ma ei tea, kuidas sa tahad?

OT: Vali ise

OT: Okei, tunnevad siis.

"Oi, Natalie, ma ei tundnud sind seljatagant ära," lausus Rebecca naeratades. Tüdruk toetas ennast vastu trepi käsipuud, jäädes sinna seisma. "Mis sa teed siin?" küsis Rebecca, mõeldes selle all, miks Natalie seal istunud oli.

''Niisama,'' vastas ta. ''Kuhu endal minek?'' küsis ta siis. Ta viskas juuksed õlale ning jäi Becca vastust ootama.

"Ma ei tea, tulin just puhketoast," lausus Rebecca, "mõtlesin et äkki on teadetahvlil midagi uut." Siis meenus tüdrukule, et on vaheaeg, ilmselgelt polnud siis uusi teateid. Vähemalt mitte midagi huvitavat.

''Ah nii. Sa siis midagi ette võtta ei taha?'' küsis Natalie. Ta vaatas tüdrukut korra ja siis kontrollis teadetetahvlit, ega seal tõesti midagi uut pole.

Jah nii. "Midagi võiks teha küll," lausus Rebecca mõtlikult. "Sul oli midagi plaanis?" küsis ta siis Natalie'lt.

''Ei ole tegelikult. On midagi välja pakkuda?'' küsis ta sõbralikult ning pööras pilgu jälle Rebeccale. Ta juuksed vajusid õlalt seljale.

Rebecca mõtles heatke. Midagi andis ikka välja mõelda. "Sa Siganurmes oled käinud juba?" küsis ta järgmisel hetkel.

Natalie vastas: ''Ei ole.'' Ta vaikis hetke. ''Kas lähme või?'' küsis ta siis ja viskas jälle juuksed vasakule õlale.

"Ma ei tea," kehitas Rebecca õlgu. Temal oli ükskõik. "Kui sa tahad minna, siis ma võin kaasa tulla," lausus tüdruk naeratades ning astus ühe astme võrra alla poole.

''Lähme siis,'' kehitas Nat õlgu. ''Ega midagi paremat ka teha pole.'' Siis meenus talle, et uus aasta on käes. ''Head uut aastat ka muidu,'' lausus ta siis.

Rebecca noogutas nõusoleku märgiks. Kui Natalie talle uut aastat soovis, naeratas neiu ning kallistas tüdrukut omalt poolt. "Head uut aastat sullegi," lausus Becca rõõmsalt.

''Aitäh,'' vastas ta ja kallistas vastu. ''Aga kuhu me kõigepealt läheme Siganurmes?'' küsis ta siis ja naeratas vastu.

"Sa oled seal ennem käinud, eks?" uuris Rebecca, igaksjuhuks. Tema igatahes oli.

''Eelmine aasta käisin,'' vastas ta Rebeccale ja meenutas viimast käiku.

"Ja sa külastasid kõiki kohti seal?" küsis Rebecca. Tema oli Siganurmes kõik kohad läbi käinud, seega võis Natalie otsustada, kuhu ta minna tahab. Rebecca läheb temaga lihtsalt seltskonna mõttes kaasa.

''Ma pole ''Huilgavas Hurtsikus'' ja ''Seapeas'' käinud, aga ma vist ei tahagi,'' lausus Natalie. Ta on kuulnud jutte, et ''Huilgavas Hurtsikus'' kummitab ning juttude järgi pidi ''Seapea'' olema räpane kõrts. Kumbki koht ei tundunud ahvatlev.

"Jah, Seapeas poleks meil vist väga midagi teha, see on selline.. Räpane koht," lauus Rebecca. "Ja räägitakse, et Huilgavas hurtsikus kumitab, aga ma ei tea, kui tõsi see on. Siis, kui mina seal käinud olen, ei ole ma ühtegi kummitust näinud," lausus tüdruk. "Aga kuhu siis?" esitas ta küsimuse.

''M, äkki Kolme luuda? Või Mesinäppu? Mis sa arvad?'' lausus Natalie. Ta silus näppudega juukseid ning mõtles samal ajal. ''Ehk mõlemasse?'' küsis ta siis mõne hetke pärast.

"Ideaalne, sobib," noogutas Becca. "Aga ma pean oma mantli ja kindad tooma," lausus tüdruk mõtlikult. Ilma ei saanud ju minna, õues oli siiski talv. "Saame siin natukese aja pärast kokku?" pakkus ta.

''Hästi,'' lausus ta. ''Kohtume siis siin.'' Ta läks kiiresti trepist ülesse Ravenclaw'i puhketuppa, jättes Rebecca trepile.