Esimene lumi, või siis mitte

Alexa jalutas taaskord mööda kooliõud. Varsti pidi hakkama vaheaeg, kuid tüdruk oli otsustanud seekord kooli jääda. Omal põhjusel. Igatahes oli ta olnud lossis, kui märkas aknast, et õues sajab laia lund. Seepärast oli tüdruk kähku puhketoast oma mantli toonud ning õue vaatama läinud. Ja nüüd oli Lex juba peaaegu pool tundi lihtsalt õrna lume sees ringi jalutanud. See oli ilus ning ta lihtsalt nautis seda.

Ka Megan leidis tee kooliõue. Tõesti, lund oli sadama hakanud ja see oli nii tohutult ilus. Ann õhkas rõõmust ning püüdis aegajalt kinni lumehelbe, kuigi see kohe ära sulas.

Logan oli samuti lihtsalt kooli ümbruses jalutamas. Mitte lume pärast, tõttöelda see isegi ei meeldinud noormehele. Lihtsalt igavusest. Seega kõndis Logan, pea maas, et lund otse näkku ei sajaks, lossi poole. Loomulikult ei näinud ta enda ees kõndivat Alexa't, enne kui tüdrukule peaaegu otsa oleks kõndinud. Õigel hetkel astus Logan sammu kõrvale. Ehk Alexa ei pannud seda tähele, eks. "Tere Alexa," lausus poiss, kui ta juba tüdruku kõrvale oli astunud, pidi ilmselt midagi ütlema ka.

Veidi eemal hääli kuuldes, pidi Megan loomulikult kohe sinnapoole minema. Mis siin ikka üksi olla. "Tere, Logan, Alexa," lausus ta, kui oli majakaaslaste juurde jõudnud.

"Oi, tere Ty," lausus Lexi, kui enda kõrval samme kuulis ning siis tuttav hääl teda kõnetas. Loomulikult tundis ta poisi koheselt ära. "Ja Megan, hei!" viipas Lexi ka Megan'ile, kui seisma jäi ning tüdrukut märkas.

"Megan," noogutas Logan, kui teine tüdruk ka nende juurde ilmus. "Naudite lund?" küsis Logan korraks üles taeva poole vaadates. Tema mitte.

Megan noogutas Loganile. "Lumi on tore," lausus ta, "sulle ei meeldi?"

Logan kortsutas korraks kulmu ning raputas siis pead. "Pole kuigi tore," tema arvamus.

"Lumi on tore," nõustus Alexa naeratades ning vaatas samuti taeva poole. Siis sirutas ta oma käe välja. "Ja ilus," lisas tüdruk lumehelbeid vaadates, Kui need tema käes aga ära sulasid, suunas ta pilgu Ty'le ja Megan'ile. "Te jääte vaheajaks kooli?" küsis Lex.

"Mina jään," lausus Megan. "Ma loodan, et Wanda läheb koju, siis ma ei pea teda vähemalt nägema koolis."

"Jah," vastas Logan, tema kavatses jääda. "Sina? Lähed koju?" küsis poiss vastu.

Alexa muigas Megan'i sõnade peale. "Ta on nii hull?" küsis ta naeratades tüdrukult. "Mina jään ka," vastas tüdruk hetke pärast Ty'le.

"Ta on superhull," lausus Megan ohates. Tõega.

"Ta on sinu õde eks?" küsis Lexi igaksjuhuks üle. Ta ei tundnud Wanda't eriti hästi. "Sul on siis vedanud," arvas tüdruk. Tema polnud viimasel ajal oma õde üldse näinud.

"Sa ei teadnud?" küsis Megan kahtlevalt. See oli ju ammu teada. "Vedanud? Sa oled ka hull."

Alexa noogutas, õlgu kehitades, püüdes jätta muljet, nagu see ol tal lihtsalt meelest ära läinud. Mälulüngad, mis teatud hetkedel tekkisid. "Mina hull? Võibolla," lausus tüdruk kergelt naeratades. "Ma pole oma õde lihtsalt ammu näinud," lausus tüdruk.