Metsas kännu otsas

Albus jalutas lossist välja. Ega seal kogu aeg ka midagi teha polnud. Isis polnud tema peale enam nii pahane, kuigi pidi mainima, et tüdruku viimane vihahoog lõppes mõlemal haigla tiivas. Siiski ei juhtunud eriti midagi hullu. Isis oli lihtsalt suutnud oma katla hapet täis manada ning valas nad mõlemad sellega üle. Haiglatiivas parandati nad kähku ära ainult riided olid need mis kõige rohkem kannatada said. Poiss jõudis metsa, Al tõmbas kiirelt käed taskust ning haaras ühe tamme suuremast oksast kinni. Kerge hüppega sai ta puu otsa, kus ennast palju kodusemalt tundis.

OT:Ma oletan et Isis on ikka sulle rääkinud et ma olen teie kasuõde?

Rosalie tuli metsa.Albust nähes ronis ta kõrvalpuu otsa ja lausus:,,Hey!Mis teoksil ka?''

OT: Jah on küll. Al'il ja Isis'el pole oma vahel saladusi.

"Midagi ei ole." ütles poiss vaatamattagi hääle poole ja ronis kõrgemale.

,,Sama siin.Muide ma pole sind veel ronimas näinud''lausu Rosalie ja ronis nüüd päris tippu kust ta kukkus teise puu oksale kust ta proovis saada latva

"Siis sa ei tunne veel mind." ütles Al lihtsalt hüpates kogenenult järgmise puu otsa.

,,Ei.Mäletad ju et ma enamasti olin Sinust ja Isisest eemal.Ei käinud eriti väljas kui ainult siis jooksin teiega kaasa kui asukohta vahetasime''Rosalie sai kuidagiviisi oksa peale kust ta ronis kiiresti latva seejärel hüpates sama puu otsa kus oli Albus,,Anna andeks!''hüüdis Rose kui oli kogemata maandunud Albusest vaid mõne millimeetri kaugusel ja sealt hüpanud teisele puule

Albus ei öelnud selle peale midagi. "Ja sa mängisid kodus pailast kui me Isis'ega rentslis redutasime." lausus ta natukese ajapärast üpris külmalt. Hüpates puule kus Rose oli ning siis sealt edasi järgmisele.

,,Seda arvad s i n a.Me teiste tüdrukutega kes käivad nüüd teises võlukunsti koolis viskasime haisukuule ja pasapomme laiali ning ükskord öösel luurasime Sind ja Isist''See kõik oli sulatösi kuid teised tüdrukud olid igaveseks kadunud

"Luurasite? Seda see Isis seal asjatas." Albuse toon muutus veel külmemaks, ta õde oli ilmselt Rose ja need "teised tüdrukud" otse teolt tabanud, Isis'el olid siiski aegade kõige teravamad kõrvad, ta ei jätnud midagi märkamatta.

,,Loogiline.Ma olen teist ju noorem ka aga kas te see suvi siis lubaksite mul kaasa tulla?''

"Ei." ütles Albus jäiselt. "Sa tead ise ka, et sa ei meeldi ei mulle ega Isis'ele. Sa oled isegi Is'ist kohmakam." seletas ta külmalt sama puu otsa hüpates kus Rose oli ning kasuõe lõuast kinni võttes tõstes ta pilku. "Sa oled meist erinev." ütles ta aeglasetl. Rose oli erinev nii välimuselt kui ka käitumiselt. Isis oli hoolimatta oma kohmakusest suurepärane luuraja, Albus suutis vaikne olla, aga Rosalie koperdas vahetpidamata.

,,No okei.Olen siis suvel täiesti üksinda''pomises Roselie ja hüppas kuidagiviis kahelt puult järjes Alist kaugemale

Albus jäi sama puu otsa istuma. "Jah ole." ütles poiss kergelt ärritunult. Mõni teine oleks selle peale veel lunima hakkanud, kuid mite Rose. "Mängis Esme pailast, ja oled ta pulmas lille neiu." lisas ta külmalt. Kasu ema pidi mingi aeg uuesti abielluma.

,,Vale.Ma pägenen juba rongijaamas ära''lausus Rose ja läks lossi poole,,Ja ma ei ütle sulle kunagi kuhu ma lähen,,pomise s Rose endaminsi

"Ja kas ma peaksin tahtma üldse teada kuhu sa lähed?" küsis Albus uskumatult. "Minu arust me leppisime kokku, et mul on sinust täiesti savi." see lause oli väär täiesti savi tal Rose'st polnud, aga siiski hoolis ta rohkem Isis'sest.

,,Ei leppinud.Ja kui sa mind tahad võid otsida lossist''lausus Rosalie ja läks enne kui Albus midagi õelda jõudis lossi

Albusel polnud rohkem midagi öelda. Poiss kõikus hetke puu otsas ning hüppas siis selga ühele trestralie kes puude vahelt nähtavale oli ilmunud. Kui Rosalie talle rohkem meeldinud oleks, siis oleks ta tüdruku ilmselt põgenemisele kaasa võtnud, sell aastal pidi toimuma viimane põgenemine mille käigus Albus ja Isis kolivad jäädavalt ühte teatud onni metsas.