Väljakul ja tribüünidel

Isabella prantsatas tagasi istuma ning mudis ärritunult oma sõrmi. "Ma ei ole kihlatud, ja kunagi ei ole ka olnud." lausus ta ennast rahulikuks sundides.

"Sa ei tea ju," lausus Jack. "Või mäletad sa seda?" küsis poiss kahtlustavalt.

"Ei mäleta, aga oma sõrmi oskan ma vaatata." lausus tüdruk taskust ühte hõbesõrmust võttes. Cel näitas Jack'ile sõrmust nii, et poiss näkes sinna kirjutatud sõnu. "Williamilt, Isabella'le.Love is immortal" seejärel nühkis ta sõrmust seestpoolt ning näitas sõnu mis sinna olid ilmunud. "Williamilt, Isabella'le.Friends is immortal". "Ja ma ei ole kihlatud." sisistas ta.

"Love is immortal," luges Jack. "Võib vabalt kihlasõrmus olla, kui tal raha millegi uhkema jaoks polnud," kehitas poiss õlgu.

"Uhh." urisis Isabella ja nühkis sõrmust veelkord. "Ma mõtlesin seda." ütles ta näitates sinna ilmunud sõnu "I hate u forever." "Ma oletan, et ta muutis seda mingi aeg." pomises tüdruk, kes teadis Willi ainult oma uduste mälestuste ja Syd'i sõnade järgi.

"See on kahtlane," lausus Jack sõrmuse poole osutades. "Miks ta peaks seda muutma? Nii, mis sa tegid?" küsis Jack muigega, kuigi hetke pärast taipas, kui mõttetu see küsimus oli olnud. Isabella ju ei mäletanud midagi.

Isabella lihtsat põrnitses hetke Jack'i ärritunult ning heitis siis sõrmuse üle pea tripüünilt alla. "Tühja sest kah." teatas ta.

OT: Tohin ma Isis'e või Wanda siia vedada?

"Mida sa tegid?" küsis Jack. "Will pahaseks ei saa?" esitas ta küsimuse.

OT: Mul suva.

OT: Okey Mul tuli lihtsalt hea mõtte kuidas keegi saabuda võiks XD

"Viskasin sõrmuse ära." vastas Isabella lihtsalt "Kuule, ma ei mäletagi teda! Mida ei mäleta pole olnud." püüdis ta seda teemat lõpetada.

"Ai!" kostis alt Wandere röögatus. "Milles ma süüdi olen?" nõudis ta tripüünile jõudes ja pead hõõrudes, märkamatta seltskonda kuhu ta oli sattunud. "Keegi kaotas ära?" oletas ta siis hõbesõrmust oma peopesas ette sirutades.

"Jah, Isabella," vastas Jack sõrmust Wanda peopesal märgates.

Isabella pööritas tüdinult silmi. "Sellest siis üldse lahti ei saa?" nõudis ta sõrmust Wanda käest ära napsates ning pingile asetades. "Defodio!" Röögatas tüdruk sõrmusele osutades kuid viga sai tool millele neiu selle asetanud oli.

Wa vaatas seda üllatunult pealt kulmud mitu korda kõrgemal kui normaalne.

"Mida sa teed?" nõudis Jack. "Selle sõrmusega nii suur probleem?" küsis poiss.

"Jah, kui kõik mulle selle värdja pärast küsimusi esitavad." vastas Isabella sõrmust purustatud tooli rusudest eemale tõstes ning seda siis jalaga tagudes kuni see loperguseks läks.

"Värdja?" kordas Jack. "Nii siis kutsutaksegi oma kihlatut, kellega suvel koos nii õnnelikud olite," pööritas Jack silmi. Isabella ja Will olid olnud koos Wanda mingil peol.

"Ta oli sinu poiss." ütles pahviks löödud Wanda kes lihtsalt aru ei saanud kuidas keegi nii üks kõikselt oma poisi suhtuda võis. Ega tema teadud Bella mälukast midagi.

"Jah," nõustus Jack. Ta jäi ootama, kas Isabella'l midagi selle peale öelda on.

"Oli mis oli, enam ei ole." ütles Isabella lihtsalt sõrmuse jäänuseid jalust lüües.

"Kui mul selline naine oleks, siis ma ei teaks mis ma teeks," lausus Jack mõtlikult.

Isabella pööritas lihtsalt silmi. "Jätaksid ta maha." oletas tüdruk ühele tervele toolile prantsatades. Loogiline ju?

"Ilmselt," kehitas Jack õlgu.

"Aga sul ei ole sellist naist." ütles Isabella nüüd Wandat vaates.

Wa istus lihtsalt pingi ridade vahele maha ning jäi kuulama mis teised räägivad.

"Ei ole jah," lausus Jack. "Ja ei tule ka," arvas ta.

"Ilmselt." nõustus Isabella pilku Wandalt jälle teistele tripüünidele viies.

Jack'i pilk libises Wanda'le. "Mida sa üldse teed siin?" küsis Jack, jututeemat vahetades.

"Tulin vaatama kuhu sina kadusid." leiutas Wanda kohe rõõmsalt ühe vastuse, kuna ta polnud Jack'i tõesti suvest saadik näinud.