Lendluudpalli väljakul

Platsi ümber kerkivad ridadena sajad istmed, nii et vaatajad on piisavalt kõrgel, et näha, mis toimub. Platsi mõlemas otsas on kolm kuldset latti, mille otsas on võrud - väravapostid.

Jack jalutas, kaks pudelit käes, lendluudpalli väljaku poole. Ta ei teadnud, mis teda sinna tõi, kuid ära ei hakanud ta ka minema. Selle asemel jalutas ta lihtsalt väljaku keskele.

Cel sammus Jack'ile jäele hoolimatta sellest, et poiss seda keelanud oli.

"Ou sa jälitad mind või?" küsis Jack sõjakalt, kui oli end ümber pööranud ja Cel'i näinud.

"Jah nii võib öelda küll." arvas Cel lõbusalt.

"Naljakas," lausus Jack sarkastiliselt. Ta keeras tüdrukule selja ning kõndis edasi.

"See ei pidanud naljakas olema." ütles Cel sarkastiliselt vastu ja kõmpis Jack'ile järele.

"Päriselt ka? Mida sa tahad?" pööras Jack end uuesti tüdruku poole, võttes lonksu võiõllest, mis ta kaasa oli võtnud.

Cel kehitas õlgu "Seltskonda?" pakkus tüdruk.

"Ja seltskonda otsid sa lendluudpalli väljakult?" irvitas Jack. Siin ei käinud just palju rahvast.

"Ei." ütles Cel "Ma järgnesin inimsele kes võib seltskonda pakkuda." selgitas ta.

"Mind pead silmas või?" küsis Jack. Ta oli jõudnud väljaku keskele, täpselt teadmata, miks ta sinna oli läinud.

"Kas siin on kedagi veel?" uuris Cel.

"Mina ei tea, ma alles jõudsin siia," lausus Jack selle peale õlgu kehitades.

"Loomulikult sina." ütles Cel kannatlikult, Jack ikkagi oli purjus.

"Ahah," oli ainus, mis Jack selle peale kostis. Ta viskas tühjaks saanud pudeli laia kaarega eemale, olles ka ise imestunud kui kaugele see lendas. Seejärel avas ta järgmise, viimase pudeli.

Cel vaatas rahulikult Jack'i tegutsemist pealt. Seda oli päris huvitav jälgida.

"Mis on?" kortsutas Jack kulmu, kui nägi et Cel teda jälgib.

"Midagi ei ole." ütles Cel lihtsalt."Huvitav on vaatata kaugele sa pudeleid lennutd." lisas ta.

OT: Ma tänaseks välja.

"Tõesti üli huvitav," lausus Jack taas sarkastiliselt.

Väljakul viibijad võisid kuulda Syd'i noomivat hüüatust: "Jaack, kuhu sa võiõlle toppisid?!" Mõne aja pärast jooksis kohale ka hüüdja ise, käe otsas pudel mille Jack eemale visanud oli. "Aru ka peas on või?" õiendas Syd. "See siin on loodus kuhu sa oma alkot loobid." Sydney viskas pudeli sinna lähedale maha ja vehkis kätega enda ümber, näitamaks kui ilus see loodus siis ikkagi on.

Jack lihtsalt ei suutnud vastu panna soovile naerda. Juba see, kuidas Sydney kohale jooksis oli naljakas, rääkimata siis kätega vehkimisest. Ta pööras Sydney'le selja, et maha rahuneda ning võttis siis lonksu oma õllest. "Ilusti lendas," lausus Jack siis selgituseks, miks ta pudeli eemale oli visanud.

"Anna pudel siia!" käskis Syd. "Mina ei saanudki peaaegu üldse juua!"

"Ei saa," lausus Jack irvitades ning tõstis pudeli piisavalt kõrgele. "Ise lasid jalga," lausus ta parastavalt.

"Kahetsusväärne tegu," tähendas Syd sama irvega. "Anna siia," käskis ta edasi ja hakkas hüppama et pudelit kätte saada.