Working out

Enese vormis hoidmiseks kasutas Xavier enamasti jõusaali, ehk siis Tarvilikku Tuba, mis jõusaali mängis. Tol õhtul oli keegi aga toa juba hõivanud, mistõttu otsustas noormees hoopis ühe jooksuringi kasuks. Poisi trajektoor kulges mööda Keelatud Metsa äärt ning kuti tempot arvestades ei läinud kaua, kui ta juba järve äärde välja jõudis. Kuna ilm oli palav, polnud ime, et slytherinlase särk tema higise keha külge kleepus. Kuigi ta ka niimoodi higisena ülimalt kuum välja nägi, otsustas kutt siiski peagi, et see tunne polnud just kõige meeldivam. Higise särgi üle pea seljast tõmmanud, suunduski noormees veepiiri poole. Lühikesed spordipüksid kõlbasid ka ujumispüksteks, päris alasti ikka vette ei roninud. Vesi oli parajalt leige ning meeldiv jahutus, ning Xav ei kibelenud veel välja, mistõttu ta sügavamasse vette kahlas ning seal siis ujuma hakkas.

OT: Kelly

Igaõhtune suplus oli Kelly üheks lemmiktegevuseks Sigatüükas kujunenud. Siin oli hea mõelda ja värsket õhku hingata. Mida soojemad ilmad, seda mõnusam oli end vees jahutada. Tüdruk oli tulnud siia pärastlõunal ning märkamatult oli päevast saanud juba õhtu. Kuid oli suvi ja päike ei loojunud nii pea. Vesi püsis soe ja Kelly keeldus väljumast. Järve ääres ei olnud täna inimesi, peale ühe kuti, kes just kõige paremal hetkel, mil Kelly oma mõttetes juba selgust hakkas saama, otsustas järve sukelduda. Ta ei tundnud teda ära, kuid teadis, et ta ei olnud kindlasti temaga ühest majast. Neiu oli teisel pool kallast ja kahtles, kas poiss teda üldse märkas, ning püsis vaiksena, lükates päikeseprillid tagasi ninale ning kaldal madalas vees päikest võttes.

Xavier ujus mõnda aega järves, kuni tundis, et ta end juba piisavalt jahutada on saanud, ning võttis siis suuna tagasi kaldale. Higist särki ta enam selga panema ei hakanud, vaid kuivatas sinna hoopis näo ning heitis särgi siis endale üle õla. Ka märjad spordipüksid ei seganud teda, pigem olid need naha vastas just mõnus jahutus. Jooksutossud tagasi jalga tõmmanud, otsustas ta joosta veel ka ringiga ümber järve, enne kui suund tagasi kooli poole võtta. Kuigi järv oli suur, oli karastav suplus poisile ainult tempot juurde andnud ning ei läinud kaua, kui ta juba ringiga teisele poole kallast oli jõudnud. Seal jäi talle silma eemal veepiiril päikest võttev tšikk, kelle isikut ta hetkel ei tuvastanud. Noormees sörkis vaikselt lähemale. Kuna näitsikul päikeseprillid ees olid, polnud Xav kindel, kas tal olid silmad kinni või lahti, ent kuna poisil oli igav, otsustas ta tüdruku tähelepanu saamiseks talle päikese ette seista.

"Aghh, pange päike tagasi," urises tüdruk, kui tundis, et soe päiksepaiste oli kadunud ja asendus tumedama tooniga. Ta lükkas prillid eest ning silmitses kutti, kes oli pidanud õigeks neiu ees seista ja lihtsalt passida. "Tere," ütles ta tülpinud tooniga. "On teil midagi olulist öelda või teile meeldibki lihtsalt võõraid tüdrukuid häirida?" küsis ta, toon natuke reipsam. Alt vaadates poissi ei näinud ta tema nägu eriti hästi, aga ega see teda eriti ei huvitanudki.

Xavier turtsatas, kui tüdruk midagi päikese tagasi panemise kohta urises. Lõbustatud ilmel jälgis ta tšiki reaktsiooni, kui too prillid eest lükkas ning Xavi enda eest avastas. "Tere," tervitas ta tüdrukut vastu. Viisakas poiss, eks. "Ma pole sust nii palju vanem, et sa mind teietama peaksid," mainis ta nii muuseas, kergelt kulmu kortsutades. Brünetitari küsimuse peale teeskles poiss üllatust. "Kas ma häirin sind?" kergitas ta irvitades kulmu. Seda 'võõra tüdruku' asja sai ka muidu parandada, aga Xavil polnud kavas enese tutvustamisega kiirustada. Nüüd, lähemalt vaadates, sai ta tüdrukust ka parema ülevaate. Nägupidi oli ta teist ehk paar korda näinud, aga maja- ega klassikaaslased nad tema teada ei olnud.

Tüdruk proovis tõusta, et poisile paremini silma vaadata, kuid kuna kutt oli Kellyst ikka kõva kümme senti pikem, oli see üpris ebaõnnestunud plaan. "Häirimine pole päris õige sõna. Rohkem nagu terroriseerimine. Kordan oma küsimust, on sul midagi vaja või sa lihtsalt naudid mu tüütamist?" Tüdruk oli küll tähelepannud poisi perfektselt vormis keha, aga ta ei lasknud ennast sellest häirida. Ta ei tohtinud lasta end sellest häirida.

Xavier jälgis, kuidas tüdruk end püsti ajas. Huvitav, kas ta proovis ähvardavam välja näha, et oma sõna maksma panna? Xav turtsatas selle mõtte peale, talle meenutas tüdruk temaga võrreldes küll pigem armast väikest kääbust. "Kuidas ma sind terroriseerin?" kergitas ta siis kulmu. Enamasti ta tüdrukuid oma kohalolekuga ei häirinud. "Järve kallas on kõigi oma. Ja mul tuli lihtsalt tuju siia seista." Loomulikult poiss sai aru, mida Kelly öelda tahtis, aga selliseks ta juba kord muutus, kui tal igav oli. "Mitte kumbagi neist," irvitas slyth brünetitari küsimuse peale, kuigi tegelikult vastas tõele teine variant. "Ma seisin täiesti vaikselt ja rahulikult ju," kergitas noormees taas kulmu, kavatsemata nii kergesti alla anda.

"Okei, siis see väike vestlus siin võib vist lõppeda, eks?" küsis Kelly ja kõndis poisist mööda, enne teda kurjema pilguga silma vaadates. Sumpates vees edasi, hüppas ta vette ning kadus vee alla, peas just üle mõeldes, mida see vestlus tähendama pidi. Oli suht loogiline, et poiss oli slyth, seega oli ta juba arvestanud tema ego ning ülbe tooniga.

Xavier kehitas tüdruku sõnade peale õlgu. Tal ükskõik. Poiss jälgis, kuidas tšikk vette läks ning kaalus juba minekule pöördumist, ent viimasel hetkel otsustas siiski ümber ja toetus hoopis vastu mingit lähimat puud, mis järve kaldal kasvas. Kiiret tal ju polnud, küll aga oli tal igav, nii et miks mitte natuke näitsikule närvidele käia? Xav vaatas järvekaldal ringi, pilguga brünetitari riideid otsides. Kui tüdruk just ainult bikiinide väel järve äärde polnud tulnud, siis pidid need ju kuskil seal olema? Siinkohal võid sa mind välja aidata, et kas need vedelesid kuskil kaldal, või ei?

Ta riided olid ilmselt jah kusagil kalda läheduses. Tüdruk ujus kaugemale ja sügavamale, teda ei huvitanudki, kas võõras slyth oli seal või ei. Lõpuks, kui tüdrukul hingata vaja oli, tuli ta veepinnale, kuid oli seljaga ikkagi kuti poole.

Lõpuks peatuski Xavieri pilk tüdruku riietel, mis sealsamas kaldal vedelesid. Kuna brünetitar ise endiselt tema poole seljaga oli, kasutas poiss seda võimalust ära, et teise riided pihta panna, ning otsustas need riputada selle sama puu esimesele oksale, mille vastu ta ise toetas. Puul oli päris tihe võra, nii et lehtede varjust poleks riideid näha olla tohtinud, ja oks ise oli ka nii kõrgel, et Xav isegi sinna vaevu ulatus, nii et isegi, kui Kelly'l terav pilk oli, poleks ta tohtinud neid sealt kätte saada. Kui tal just võlukeppi kaasas polnud, aga seda polnud poiss riiete juures märganud. Rahuloleva muigega ristas noormees rinnal käed ning saatis pilguga vees seisvat tšikki.

Kuna Kellyl oli jahe hakkanud, otsustas ta tagasi kalda poole minna. Proovides slythi vältida, võttis ta sammud sinna poole, kuhu oma riided jätnud oli. Juba kaugelt märkas ta ainult kive, mille peal tema riideid küll ei leidunud. Ta jäi poisist paari meetri kaugusele seisma ning pani käed rinnale risti. "Väga naljakas oled, väga naljakas. Mis sa mu riietega tegid?"

Xavier jälgis, kuidas tüdruk veest välja tuli, ning surus alla muige, kui ta oma riiete puudumist märkas. Kutt hoidis näoilme neutraalsena ning kergitas vaid tšiki suunas kulmu, kui too suuna tema poole võttis. "Mina?" turtsatas ta gryffindorlase süüdistuse peale, olles esmalt lõbustatud ilmel ära kuulanud, mis teisel talle üldse ette heita oli. "Võib-olla mõni näkineid tuli veest välja ja varastas ära, mina pole su riideid puutunud," kehitas poiss süütul ilmel õlgu.

Kelly tundis juba, kuidas tahtmatu viha temas pulbitses. Ta läks kiire sammuga slythi juurde ja surus käed ta rinnale, et seda enesekeskset tüüpi tõugata. "Mida sa endast arvad, mees? On sul ikka seal üleval kõik korras? Nende egoistlike ja ennastimetlevate mõtete vahel?" Ta vaatas kutti kurjalt silma, ta ei suutnud uskuda, et selline jõmm teda nii manipuleerida saab.

Xavier kergitas kulmu, kui brünetitar käed ta rinnale surus, et teda tõugata. Kuna ta seljaga vastu puutüve oli, polnud teda eriti kuhugi lükata, ja vaevalt Kelly selleks ka piisavalt tugev oleks olnud, nii et Xav ei pidanud vajalikuks tüdrukut takistada. "Meeldivad sulle mu rinnalihased?" uuris ta hoopis irvitades, neid tšiki käte all paar korda pinguldades. "Veel midagi?" küsis ta lihtsalt, kui tüdruk lõpuks suu kinni pani, ilme ja hääletoon veidi jahedamad. Sellest tema endast välja ajamiseks ei piisanud, kutt ei hakanud tüdrukule isegi midagi vastu nähvama, kuigi tal peas nii mõnigi mürgisem kommentaar leidus.

"Sina, mis iganes su nimi ka poleks, annad mulle mu riided tagasi, kohe. Ära proovi teemat vahetada, veel millegi nii hädise peale, nagu su rinnalihased." Tüdrukul oli sellest tsirkusest kõrini. "Või naudid sa hoopis vaatepilti, milleks olen mina märgades bikiinides?"

"Kas see on mingi hale üritus mu nime teada saada?" irvitas Xav tüdruku sõnade üle. "Mu rinnalihased pole hädised. Ja kui sa oma riideid tahad, siis eks otsi üles," kehitas kutt õlgu, brünetitari käsku ignoreerides. Gryffindorlase viimase lause peale poiss turtsatas. "Sa arvad endast liiga palju."

"Usu mind, kutt, sinu nimi ei huvita mind vähemalgi määral." Tüdruk turtsatas poisi viimase lause peale. "Mina? Mina arvan endast palju? Oehh, sa ajad mind nii endast välja," lükkas tüdruk enda juuksed silme eest. "Palun, anna mulle mu riided ja ma jätan su rahule!"

"Jah, sina," vastas Xavier lihtsalt. "Võib-olla sa peaksidki bikiinide väel tagasi kooli lonkima ja nägema, et sa arvad endast ja oma kehast liiga palju." Tegelikult oli tüdrukul ilus keha, aga kui juba solvangute loopimiseks läks, ei kavatsenud temagi ennast tagasi hoida. "Ja palutakse põlvili," lisas poiss veel kalgilt, kuigi tegi seda ainult kiusamiseks.

"Ütle mulle lihtsalt, mida ma tegema pean, et sa mulle mu asjad tagasi annad?" proovis tüdruk nüüd rahulikuma tooniga kutilt küsida. "Kas sa tõsiselt oled nii meeleheitel, et pead tüdrukute riided röövima, et nendega jutule saada?"

"Kas see tundub sulle minu välimuse juures loogiline?" irvitas Xavier. Enamasti oli pigem vastupidi. "Mida iganes, su riided on puu otsas," sõnas poiss siis, tal oli ükskõik juba. Sama ükskõik oli tal ka sellest, kuidas tšikk need sealt alla saab. Vaadaku ise.

Tüdruk ei saanud midagi parata ja hakkas naerma. "Sa oled kõige tüütum inimene, keda ma siin koolis kohanud olen." Kelly silmitses puud, kus ta õrnalt ka oma riideid nägi, kuid vaevaliselt. Arvestades, et Kelly ronis väiksena tihtilugu puude otsas, ei olnud talle eriline vaev need sealt ära tuua. Kui see hõlpsasti tehtud sai, avas neiu suu: "Kas sa nüüd seletaks mulle, miks oli mu asjade puu otsa panemine sinu jaoks nii vajalik? Oleme ausad, sa lihtsalt naudid mu keha."

"Ma võtan seda kui komplimenti," lausus Xavier näitsiku öeldu peale sarkastiliselt. Poiss jälgis, kuidas tüdruk oma riietele järgi ronis, olles ausaltöeldes veidi üllatunud. Kas tüdrukud ei oleks pidanud sellises olukorras näiteks oma maniküüri pärast vinguma võimidagi? "Ma ei ütle enne midagi, kui sina tunnistad, et mul on ilusad rinnalihased ja sa nautisid nende katsumist," kauples slyth, huulil viltune muie.

"Sul on ilusad rinnalihased ja ma nautisin nende katsumist," kordas tüdruk kuti järgi, küll aga paari sõna ajal õhus jutumärke tehes. "Nüüd teed sina oma tunnistuse ja ma eelistaks, et sa pöörad selja, et ma saaks samal ajal oma riided ära vahetada."

Xavier pööritas silmi, ent pööras siiski tüdrukule selja. "Tee ruttu," ei suutnud ta hoida end tüdrukut käsutamast. "Sul on ilus keha ja ma nautisin selle vaatamist," matkis poiss gryffindorlase ülestunnistust, samamoodi rõhutatud sõnade ajal sõrmedega õhus jutumärke tehes. "Oled rahul?"