Iga elatud päev on lähemale iseenda surmale...

Härra Käin Igal ÕHtul Tornis Ja Kaotan Mälu ehk Sam oli taaskord tornis. Jälle oli paras torm, vihm,äike ja tuul. Sami ei huvitanud. MIks oleks pidanudki? Juulikuus lumi on maas, Septembris on jaanuaritorm, ja talvel niikuinii on siis Juulikuu ilm ning talvevaheaeg muutub suvevaheajaks. Haa-haa. Sam istus enda koti kõrval maas ning tal oli ühes käes terav nuga, millega ta valmistus veenidesse lõikama.

OT: Jacob

Jacob oli täna viitsinud siia torni ronida.Poiss käis siin üsna arva.Uksest välja astudes hingas ta kohe suurte sõõmudega värsket õhku.Tuul sasis Jake juukseid.

Mõndadel veab, kui eluga on enam-vähem kõik korras, kuid Samil polnud. Poiss tõstis noa, olles iga hetk valmis enda elu lõpetama.

Äkitselt- see võib tunduda ikka väga imelik - nägi Jake et kuukiiir valgustas nurgas istuvat poissi ja kadus.Jacib märkas nuga ja jooksis poisi poole."Ära tee!"hüüatas kutt.

Sam tõstis pilgu,,Miks?''oli ta ainuke küsimus,,Ma ei saa rohkem teistele haiget teha''

"Sini surm ei lahenda mitte midagi"ütles Jacob kuigi ta ei teadnud mis poisil on."Anna nuga palun siia"lausus poiss rahulikult ja sirutas käe ette.

Sam hoidis noast kinni,,Sa ei mõista. Minu surm lahendaks nii mõndagi. Ma ei teeks paljudele enam siis haiget. Ma ei saaks teha.''Sami sõrmenukid olid lumivalged, tema nägu hallikasvalge.

"Pane see nuga ära ja räägime rahulikult.Kui sa teedki kellegile haiget siis ma usun, et saad end muuta"rääkis Jake rahulikult.Ta istus poisi kõrvale.

,,Sa oled siin imselt uus. Kõik on muutmatu. Mineviku ei saa kustutada, kuid tuleviku saab ärahoida''lausus Sam ja pani noa maha,,Sa ei mõista''

"Ma ei ole uus ja ma mõistan väga hästi.Ma tean mis tunne sul on.Ma mõtlesin et ei suuda temata elada aga.."vajus Jake unustuse hõlma.Ta meenutas Summerit.Enne oli poiss noa eemale lükaud.

,,ei, see pole see. Minult on võetud köik,keda armastasin. See on peaaegu nii olnud juba 15 aastat. Köik on minu jaoks làbi"lausus Sam.

"Aga sa oead vastu astuma.Võitlema armastuseeest aga miite ülre piiride minema"seletas Jake.Ta vaatas kaastundlikult poissi.

,,Ma pean sulle selgitama" lausus Sam. ,, minu jaoks on perekond mu kõrval figureerivad inimesed. Mul on mälluaugud, mul on hood ja ma armastan kättesaamatud"Sam võttis hetkega kõik kokku

"Aga ole sellest kõigest üle.Leia endale sõbrad ja kaaslane keda sa armastad ja kes sind armastab.Mina armusin ka valesse inimesse.Kui nüüd mõelda polnud mul "hr. Perc
k
fektse"vastu mitte midagi panna.Ma arvasin et mul elu on mõtetu.Jõin iga päev kuni kohtasin teda.."alustas Jake kindlalt,keskel kurvalt ja lõpus rõõmsalt.Ta vaatas kutile silma.

Sam hööritas silmi,,Kuidas ma saan keelata pidurdamatut, kuidas ma saan keelata mineviku? Sa hakkad mulle muinasjuttu rääkima ja mina toon alt enda luua ja sõidan sellega natuke torni ümber. Sobib?'' lausus Sam. Muidugi kavatses ta end ''kogemata'' luua seljast mahakukutada.