Jälle Tarvilikus Toas

Cel pani pudel käest ja osutas võlukeppiga oma sõrmele. Mõttes lausus ta loitsu ja küüs saavutas normaalse pikkuse. "Võiks midagi teha või millestki rääkida." mõtles ta siis valjusti ja sättis ennast tooli peaaegu lamavasse asendisse et paremini lage näha kuhu nüüd tema mõttete järgi mustrid ilmusid.

"Aga palun. Kes sind keelab?" vastas Jack Cel'i öeldu peale.

"Mul pole lihtsalt ühtegi ideed." tunnistas tüdruk püüdes aru saada mustrite korrapärast.

"Selles osas ma aidata ei saa," lausus Jack õieti oma sõnu tähele panemata. Ta veeretas tühja pudeli mööda maad minema ning tõusis seejärel püsti. Ta võttis maast üles mingi pooliku viina pudeli, asudes selle sisu hävitama.

"Pähe ei hakka juba või?" uuris Cel ja pööras pilgu laelt ning sätti ennast silgemalt istuma, et paremini näha kuhu poiss läks.

"Misasi?" ei saanud Jack taaskord pihta, millest tüdruk rääkis.

"Kas oled täis juba?" uuris Cel lootes et ta tegi ennast nüüd arusaadavamaks.

"Ei," lausus Jack, nagu oleks see olnud ilmselge. "Miks sa nii arvad?" küsis ta ning võttis uue lonksu.

"Sa oled juba natuke palju joonud." märkis Cel ja vaatas seira´valt poisi käes olevat viina pudelit.

"Ei ole," lausus Jack kulmu kortsutades. Ta pöördus, et uus lonks võtta kui tema pilk jäi pidama pudelil, mis oli juba tühjaks saanud. "Miks sa ei öelnud mulle, mida ma jõin? Viin on vastik," pöördus ta siis nõudvalt Cel'i poole ning pani pudeli käest.

"Ma ei teadnud et see sulle ei maitse." märksi tüdruk "Ja misk sa ise ei vaata mida jood?" uuris ta .

"Mina ei tea ju," kehitas poiss õlgu ning kõndis üle toa tagasi oma toolini.

Cel hoidus silmi pööritamast poiss tõesti ei vaadanud mida jõi? "Esimene asi kui midagi joodavat võtad vaata mis asi see on." ütles Cel. Tema jaoks oli see üks kord kurvalt lõppenud.

"Ära õpeta," lausus Jack käskivalt ning tõusis uuesti, et endale võiõlu võtta.

"Ma hoiatasin pigem." pomises Cel.

"Siis ära hoiata," vastas Jack, kuulnud tüdruku pominat.

"Järgmine kord ei hoiatagi." teatas Cel nagu oleks see mingi eriline kaotus.

"Tore on," leppis Jack sellega ning rüüpas oma pudelist.

Cel ei teinud poisist välja ja soovis et tuppa aken ilmuks mis järve näitaks.

Lõpuks sai ka uus pudel tühjaks ning Jack ajas ennast taas püsti. "Mina lähen..Välja," lausus ta siis kõvasti, kergelt uhkustaval toonil.

"Sellest toast välja?" uuris Cel.

"Kuskohast siis veel?" küsis Jack vastu.

"Endast välja?" muigas Cel.

"Ei tea," vastas Jack. "Ei, siiski toast välja," jõudis ta lõpuks otsusele.

"Ma lähen ka siis toast välja." arvas tüdruk ja tõusis püsti.