Oh, jälle sina ;D - Liam'i ja Ariana erateema(jälle)

Ariana jalutas kuldhundina rohul ringi. Ta oli muutunud ilusaks kuldseks hundiks, et päike tema peal sädelema hakkas. Tüdrukul oli jube igav. Ta muutus tagasi inimeseks ja vaatas taevasse,korraga viskas ta end siruli murule maha ja vahtis taevast. Jube igav oli, ta tundis siit vist juba kõigee...No peaaegu. Igatahes ei olnud tal praegu midagu huvitavat teha. Igaww!

OT: Me pole kokku leppinud midagi juuuu! -.-

Liam peitis ennast tüdruku eest. Valel ajal vales kohas. Liam ohkas ja toetas ennast vastu seina.

OT: Srry, ma tean aga mul on jube igav!
Ariana kuulis krabistamist, ta ajas end jalule ja vaatas segaduses ringi.

Liam oli paigal ja proovis mitte hingata.

Huhh, õnneks polnud midagi! Tüdrukistus rahumeelselt murule tagasi. Ta hakkas vaikselt laulma nyw taxi't (Või kuidas seda iganes kirjutataksegi).

OT: Ma ei tea, ei kuula sellist.

Liam ohkas kergelt ja hiilis kooli.

OT: Oki
Tüdruk vaatas ringi. Ta ju siiski kuulis midagi.

OT: Kas Liam lähen nüüd ära? Kui läheb siis : kõik võivad liituda!

Liam peatus jälle kui astus mingi pulga peale.

No midagi ju ometi krabises, muru või miskit. Tüdruk muutus hundiks, ta nuhutas ninaga ... ja tundis emm.. poisi? lõhna, ta polnud kindel kas ta on poiss või tüdruk ... Või poleig kedagi?

Liam võttis enda taskust välja võlukepi ja sõnas ''Confundus.'' mis pidavat siis tüdruku segadusse ajama.

Tüdruk sattus segadusse. "See oli seal ja too siin.. Aga ema? K..kk" Pobises ta oma ette. Ta ei kannatanud eriti, sünnnist saadik, kui tema peal loitse kasutatakse. Isegi ka kõige nõrgemaid. Ning need tegid ta nõrgaks, ja kurnatuks. Tüdruk pilgutas veel viimast korda silmi. Ta kukkus kokku ja lõi oma pea vastu kõva maapinda ära. No loitsud tegid ta nõrgaks.

Liam võpatas ja jooksis tüdruku juurde.

Ariana toimub ülivaikselt poissi nähes. "Kus ma olen?" Küsis ta vaikselt, kuid sulges jälle silmad.

''Hogwarts'is.'' vastas Liam loogiliselt ja tõusis püsti.

Tüdruk avas silmad ja vaatas väsinud pilgul poisile otsa." Seda ma tean." Sõnas ta ja tõusis istukile.

Liam kergitas kulme ja vaatas eemale nagu ta ei teaks midagi.

Tüdruk pööritas silmi ja tõusis siis püsti. Järsku purskas ta naerma. "Hihi, kuidas sulle mu näitemäng meeldis?".

Liam kortsutas kulmu ''Mul ei ole mõtteid.''

"Tore, ära solvu," Ütles tüdruk lohutavalt ja patsutas poisile õlale. Tüdruk naeratas armsalt ja vabandavalt. "Okei, pool sellest polnud nali, ma tegelt kah lähen nõrgaks, kui minu peal loitse kasutatakse. Aga praegu ma mängisin veitsa kaasa".

Liam noogutas ja ei öelnud midagi.

Tüdrukul hakkas poisist kahju. Tüdruk mõtles veidi. "Kas sind lohutab üks imeline asi?". Küsis neiu.

''Ei.'' raputas Liam pead ehmunult. Ta juba aimas.

Tüdruk ei hoolinult 'ei'st. Ta muheles natuke ja suudles siis järsult ,pikalt ja õrnalt poissi. Paari seki pärast ta lõpetas suudlemise ja hakkas kiirel sammul minema kõndima.

Liam urises kergelt ja pühkis oma suud ning sasis siis stressist oma juukseid.

Tüdruk kõndis teisele poole lossi, ta istus maha ja nuuksus, ta oli põõsa varjus ja tal oli külm. Ta ei tahtnud sealt külmast ära tulla. Tüdruk nuuksus vaikselt ja vaatas päikest.