Taas järve ääres

Syd oli järve üle tõsiselt õnnelik, kuna tüdrukule meeldis ujuda. Ta suundus ühe suure puu juurde ja pani oma asjad selle alla. Siis oli tema ainsaks sooviks kohe ja kiiresti vette pääseda. Niisiis hüppaski Sydney vette, ujus edasi ja tagasi, kadus vahel vee alla ja tuli siis jälle pinnale.

Jack kõndis, käed taskus, mööda järve kallast, vahepeal pilku maast tõstes, et ümbrust vaadata. Kena ilm oli, seega ei tahtnud ta lossis passida. Lõpuks jõudis Jack mingi normaalse puu juurde, kuid nähes, et kellegi asjad selle all vedelesid, otsustas poiss endale mingi muu koha leida. Ta kõndis paar sammu eemale, järvele lähemale ning istus kaldale, suunates pilgu järvele. Talle vist ainult tundus, et nägi eemal ujumas oma majakaaslast.

Syd pistis pea vee alt välja ja vaatas korraks Jack'i. Siis ronis ta kaldale ja kuivatas end kaasavõetud rätikuga. Ta suundus Jack'i juurde ja küsis: "Ütle nüüd mulle, kas teil ujuvad siin kõik riietega või on peale minu veel keegi kes paneb ujumisriided selga?"

Jack muigas. "Ma ei käi siin just tihti vaatamas, millega teised ujuvad," vastas ta Sydney küsimuse peale.

"Oo jaa," ohkas Syd. Tüdruk laotas rätiku murule laiali ja istus sinna peale. Siis jäi ta päikesest pooleldi pimestatuna järve poole vaatama.

"Vesi oli soe?" esitas Jack küsimuse, korraks tüdruku poole vaadates. Üsna pea suunas ta pilgu taas järvele. Mitte, et see teda eriti huvitanud oleks, ujuma ei kavatsenud ta ju minna.

"Mitte eriti," vastas Syd. "Aga vahet ju pole," jätkas ta. Siis teatas ta üsna lõbusalt: "Kuule, igav on."

Jack noogutas. "On jah," vastas ta üsna mittemidagiütleval toonil. "Ideid, mida teha?" küsis Jack.

"Mida sa siin ikka teed? Ronid puu otsa?" küsis Syd. "Tuleb ikka mujale minna, kui tahad et lõbus oleks," teatas ta.

"Puu otsas poleks midagi teha," ütles Jack. Ja see polnud ka teab mis huvitav tegevus. "Näiteks, kuhu?" küsis Jack.

"Jah, point ongi selles et siin pole ühtegi kohta kuhu minna," lausus Syd. "See on igav piirkond," jätkas tüdruk. "Aga ma eeldan et sa suudaksid ikkagi midagi leida, sest mina pole enamustes kohtades käinudki."

"Siis hakka suvalises suunas minema, avastamisrõõmu jätkub ja ongi lõbus," pakkus Jack Sydney'le, kuigi ta ise polnud küll sellest nõuandest kuigi vaimustunud.

"Äkki ma peaksingi nii tegema," arvas Syd.

Jack vahtis Sydney't hetke uskumatul ilmel. Tema soovitus ei paistnud just kõige lõbusam tegevus olevat. Kuid õige pea kehitas ta õlgu. "Jah, miks mitte. Tee mis tahad," lausus ta.

"Ei," lausus Syd otsustavalt. "Teate mis, te olete siin kõik nii igavad. Ma oleks palju rohkem oodanud,"

"Ju sa pead meis siis pettuma," lausus Jack lihtsalt, kuigi ta ei saanud aru, keda tüdruk täpsemalt 'teie kõigi' all silmas pidas. "Sina oled uus, peaksid nagu värsket verd juurde tooma või midagi," lausus Jack, oma sõnu tähele panemata. "Tee midagi pöörast," lausus ta.

"Anna nõu," lausus Syd teravalt.

"Selle peaksid sa küll ise suutma välja mõelda," lausus Jack veidi etteheitvalt.

"Vähemalt aita mind," nõudis Syd.

"Olgu, mõtle midagi välja, mina aitan selle teostamisel," pakkus Jack siis välja enda arust küllaltki hea plaani.

"Just nii," oli Syd rahul. "Keelatud metsas on keegi juba kindlasti käinud, eks?" jätkas ta küsitlemisega.

"Mis sa ise arvad?" küsis Jack kergelt irvitades. "See on keelatud. Loomulikult on seal keegi käinud, sa poleks esimene," vastas ta küsimusele.

Syd irvitas samuti. "Aga mis sa arvad Mesinäpu kommipoe keldrisse minekust?" uuris ta.

"Ja mida huvitavat oleks seal keldris teha?" küsis Jack.

"Kommi süüa," lausus Syd ohates.