At midnight we are lucky cuz' Filch hasn't find us yet.

"Ka Inglismaalt," vastas Riley küsimusele. Ta vaatas korraks öökullimajas ringi, kulm veidi kortsus. Vahepeal muutus ruumis oleva valguse värv ning J pilk liikus Morris'ele, kes oma nurgas tulega mängis. Riley't see värvimuutus õnneks ei häirinud. Roheline värv oli muidu ilus ka. Kuna Riley polnud teab mis eriliselt jutukas inimene, siis hetkel ta rohkem midagi ei küsinud janii. Selle asemel sisustas ta oma vaikimist sellega, et kõndis ettevaatlikult ühe akna juurde ning vaatas sealt välja. Öökullimaja asus maapinnast päris kõrgel, sest vaade oli kindlasti ilus, kuigi pimedas väga palju näha polnud. No kaugel olevaid tulesid ikka nägi. Ja järve läikivat veepinda. Ja kuud.

"Mis su nimi on üldse?" Mira jutt nii kiiresti otsa ei lõppenud. Vähemalt mitte hetkel veel. Nime oleks ikkagi kõige toredam inimese enda käest teada saada, võinii. Tüdruk sirutas end vahepeal. Pikalt ühe kohapeal seistes jäid kondid ka mõnikord suht sama kangeks, kui pikalt istudes. Morris jätkas vaikselt tule väntsutamist suunates selle lähedalt mööda kergeid õhuvoole mis tule võbisema panid. Tulega ei tohi mängida..

OT: Nad veel polnud üksteise nimesid küsinud, võimidagi, onju? Sorry, mul on halb mälu T_T

OT: Oh, ma olin jumala kindel, et nad küsisid üksteise nimesid. Aga ma ajasin midagi segamini

"Riley," vastas J lühidalt. "Õigemini Riley Jean," lisas neiu natukese aja pärast. Loomulikult ei eeldanud ta, et teda täisnime järgi kutsuma hakatakse, seega oma perekonnanime neidis ei öelnud. Polnud vajadust selle järele, onju. "Mis teie nimed siis on ka?" küsis J vastu. Ta pööras ennast seljaga akna poole, et küsimuse ajal oma vestluskaaslaseid silmitseda.

OT: Pole hullu, nad on samas majas vms, seega ta võib teada, i guess. c:

Tüdruk noogutas Riley nime peale "Mira ja Morris Winter." lausus tüdruk kergelt naeratades. Naeratust moonutas päris korralikult roheline valgus nii et see nägi rohkem välja nagu mingi kurjakuulutav irve. "Mira Silver ja Morris Prince." parandas Rin, kes oma nurgakeses üles oli ärganud vahepeal. Kui juba siis kogu nimi, onju.

"Huvitavad nimed..," pidi Riley mainima. Selle all mõtles ta kaksikute keskmiseid nimesid, vms. J pilk peatus veidi kauem Mira'l, sest ka Rileyle sinna akna juurde paistis tüdruku õel irve, mitte naeratus. Samas otsustas Riley seda eirata. J tundis, kuidas tema selja taga tuul puhus. Kuna ta seisis seljaga akna poole ja öökullimaja aknad olid ilma klaasideta, onju. Sellised nagu fimides, kui ma õieti mäletan. Ja akendel ei saakski klaase olla, sest öökullid tahavad ju ööpäeva jooksul jahil käia ja lendamas, janii. Igatahes J tundis, kuidas külm sügisõhk tal kananaha ihule tõi. "Ma ei tea, kuidas teil on, aga minul on igatahes siin külm," lausus Riley, pani käed rinnale risti, et veidi soojem oleks, ja astus akna juurest ära. Ta astus maja ukse poole. "Te jääte veel siia?" uuris Riley kaksikutelt. Sest ta ei osanud arvata, mis neil veel plaanis teha oli.

"Muidugi sul on külm, kui sa akna juures seisad." pomises Morris. Tal oli omas nurgas tõrviku all vägagi soe. Okey, tal oli midagi vähe paksemat ka seljas, i guess. "Mkm." raputas Mira pead. "Me tahtsime juba ennem ära minna," lausus tüdruk sikutades venna püsti. Jätavad selle tõrviku sinna kenasti põlema, et Filch mõistatada saaks, kes tal küll seda korda kahe silma vahele jäi.. Kui ta selle tõrviku muidugi leiab, enne kui see ära kustub, aga pimedat aega on veel piisavalt alles jäänud, et ta oma ringkäikudega sinna võiks jõuda.

"Hea, et ma seda ise ka tähele panin, eks," pööritas Riley omaette silmi, kui Morris'e lauset kuulis. Poiss seda ilmselt ei näinud, sest ukse juures, kus Riley juba seisis, oli pimedam kui seal tõrvikuga nurgas. J'l olid seljas õhukesed riided ka. Seelik, sukad, top, õhuke, kuid lai kampsun ja platvormid. Kõik musta värvi. Riley noogutas Mira vastuse peale ning avas öökullimaja ukse, vaikselt. Ta tegi kindlaks, ega koridoris kedagi polnud, ning astus siis uksest välja. Juba koridoris oli veidi soojem olla. Riley jättis ukse lahti, sest kaksikud pidid ka ju väljuma.

Ohissand, nende platvormidega võib suht keeruline olla vaikselt kõndida.. Eriti kivipõranda peal. Morris lasi Mira'l end püsti sikutada ja uksest välja ja veel kättpidi vedada, kuna tüdruk oli ilmselt veendunud, et ise poiss liikuda ei suuda. Kui nad lõpuks öökullimajast välja olid kõik kenasti saanud vabastas Rin siiski oma käe õe haardest. Praegu polnud veel hullu, kuid kui ta oleks Mira'l enda vedamist jätkata lasknud, siis oleks tal mõne aja pärast ikka väga valus käsi olnud.

Riley oskas platvormidega õnneks kõndida, seega koperdamist nendega ei esinenud. Ja ega ta ei vaevunud ekstra vaikselt kõndima ka, kuna kedagi hetkel läheduses ei paistnud olevat. Vajadsel oleks saanud vaiksemalt võtta ka. "Nüüd, puhketuppa? Või kuhugi mujale?" küsis Riley ning vaatas koridori poole, kuhu see viis. Tal polnud tahtmist veel puhketuppa minna. Niisama kooli peal ringi tšillida oli ka äge. Pimedas, öösel.

Njah, aga ikkagi, kui järsku kiireks minema peaks. Näiteks kui Filch välja ilmuks, ja nad jooksma peaks siis reedaks see klõbin nad ilmselt suhteliselt kiiresti. A noh, need saab alati jalast ära võtta või ära nõiduda ka.. "Puhketuba on kõige parem idee." arvas Mira. "Igal pool mujal on külmem ja võimalus kellegile vahele jääda." nõustus Morris. Riley'l oli ju külm, eks. Ainuke koht kuhu nad ilmselt sisse oleks pääsenud, ja mis veel oleks olnud nii soe, kui nende puhketuba, oleks olnud ilmselt see õpetajate tuba, aga see oli jällegi selline koht, kus oli ideaalne võimalus punkte kärpida ja karistusi saada. Eriti veel, kui arvesse võtta seda, et see kummitusest ajaloo õpetaja vist magas ühes tugitoolis õpetajate toas, kui ma ei eksi?

Jah, need sai jalast ära võtta. Aga Riley ei hoolinud hetkel vahele jäämisest. Nagu ennem mainitud, meeldis neiule riskida. Ning kuna ta ennem sellega vahele polnud kellelegi jäänud, siis ei osanud ta midagi ülimalt halba oodata ka. "Okei, kui te tõesti tahate puhketuppa minna," lausus Riley mõtlikult. Tal polnud midagi sinna minemise vastu, kuigi ta oli arvanud, et äkki oli kaksikutel mõni parem koht välja pakkuda. Aga see sobis ka. "Puhketuba jääb vist sinna poole?" pakkus J, paremale viibates ning astus sammu selles suunas.