Kirjeldus: Joice on noor neiu, kes on alati unistanud baleriiniks saamisest. Tüdruk lõpetas balletikooli ja ta kutsuti Seattle suurde teatrisse tantsima, see tundus nagu unistus, kuid noor orvust tüdruk ei tea, et Seattles varitsevad ohud igat uut saabujat.Noor neiu astus bussist maha, kaasas üks pisike kott tema terve varaga: riided ja balletiasjad. Tema asjade pakkimiseks hoiukodus oli kulunud vähem kui viis minutit. Joice ei igatsenud eriti kedagi peale oma hoiukodu koera, Dilo. Koer oli jaganud tema mõtteviisi ja nõustunud vaikselt Joice iga ütlusega, ta oli olnud tüdrukule vankumatult truu, peale seda, kui neiu ta külmal talveööl kindlast surmast päästis.
Joice oli koera leidnud teadvuseta lumekuhja alt, paar tundi veel ja koer oleks olnud surnud. Tüdruk oli koera eest hoolitsenud kogu oma tahtejõuga, hoidnud teda soojas, jootnud talle kuuma piima ja söötnud teda lihatükkidega. Ta ei jätnud koerale muud võimalust, kui ärgata.
Seattle oli nagu tüdruku unistuste linn, neiule polnud kunagi meeldinud päike ja palavus, talle meeldis Seattle pilvine ilm ja soe niiskus. Joice oli öötüdruk, seda olid talle kõik öelnud, tal oli hele nahk ja tumemustad juuksed, mis seljal lendlesid. Tüdruku lemmikvärv oli must, alati oli tal midagi musta seljas. Ööd tundusid talle alati ahvatlevana ja meelitasid neiut pahandustesse, ööd uimastasid teda.
Kümme pikka tundi bussis olid möödunud kiiresti ja põnevalt. Tema kõrval oli istunud noor tüdruk Aqua, kes oskas rääkida huvitavaid jutte., see oli kaasasündinud anne, mida ei olnud võimalik külge harjutada, sellest oli Joice juba aru saanud. Joice oli terve aja kuulanud, kuidas tüdruk oli rääkinud lauludest, Koreast, päikesest, Kariibidest, muusikast, riietest, elust ja armastusest. Joice oskas talle rääkida öödest, vihmast, pahandustest, üksindusest, põnevustest, tantsimisest, pidudest ja balletist. Ka Aqua oli Seattlesse tulnud, kuid tema elukohta oli Joice unustanud küsida. Ehk kohtuvad nad kunagi veel, neiu oliplaaninud Seattlesse jääda kauaks.
Joice vaatas ringi, Seattle oli pilvine ja soe. Imeline päev, et linna vaadata. Teatrist oli öeldud, et talle saadetakse vastu keegi tantsijatest, et linna vaadata.
"Joice?" kostis tüdruku selja tagant imestunud hääl...
- Spoiler:
Joice
..."
Jeremy?" küsis neiu imestunult tuttavat vaadates. "
Ma arvasin, et sa jäid Oklahomasse. Mida sa üldse siin teed?" imestas tüdruuk vana tuttavat kallistades.
"Sa oled nüüd nii valge. Seattle süü jah?" vaatas Joice vana sõpra.
"Emm, jah, Seattle." pomises poiss ilmse ebamugavusega. "
Ma olen siin firmajuht. Viin New Yorki Seattle puuvilju." ütles Jeremy ja vaatas Joicet. "
Sa tulid siia kellegile külla?" küsis mees ja uuris Joice pisikest kotti lootusega. "
Ei, ma nüüd tantsin siin, ma sain töö!" ütles Joice ja kallistas vana sõpra.
Nad olid Jeremyga tundnud üksteist pea 15 aastat. Poiss oli olnud Joice naaber ja tugi. Neil olid olnud oma salapaigad, kohtumiskohad, peidikud ja mängud, kuni Jeremy Oklahomasse kolis. Poiss oli olnud kolides vaid 16 aastane, nüüd 4 aastat hiljem, oli Jeremy edukas ärimees, nad suhtlesid ikka, kuid poiss polnud kordagi maininud, et elab Seattles.
"Vähemalt on mul nüüd üks inimene, kelle peale loota." mõtles Joice ja naeratas, Jeremy ei vea teda kunagi alt, nad olid ju verevennad.
"Sa jääd siia elama?" küsis Jeremy siis ilmetul häälel. Õhk muutus külmemaks ja tõusis udu. "
Sa pead ära minema, siin...siin ei ole sinu jaoks hea koht, usu mind." ütles Jeremy ja kõndis minema. Joice jäi poisile järele vahtima. Ta oli arvanud, et Jeremy tahab teda oma sõbraks, oli olnud õnnelik, et nad on jälle koos, aga ilmselt ei tundnud poiss sama.
"Mismõttes nagu?" pomises Sara endale nina alla ja istus pingile, see kohtumine oli tal pea segi löönud.
"Joice?" kostis siis tema kohalt hääl. Veel vanade tuttavatega neiu küll kohtuda ei tahtnud. "
Ma olen Victoria Song. Mind saadeti sulle linna näitama." Joice vaatas üles. Tema kõrval seisis noor tütarlaps, võib olla 19-20, nagu Joice.
Tere, ma olen Joice jah." ütles tüdruk ja tõusis püsti, linna tahtis ta küll näha, ehk saab Jeremy kuidagi meelest ära. "
Lähme siis." ütles Victoria ja hakkas otse kõndima. Joice korjas oma asjad kokku ja järgnes tüdrukule...
Pealeht 
Reede Nov 13 2015, 22:13 by 
