liba libahundid metsas

kaks hunti,üks keskmise suurusega pruun,ja teine sama suur süsimust,kihutasid ühes metsas koos joostes ringi.No oli ju vaja vahel muunduda hundiks,eriti veel täiskuuööl.Jep,oli täiskuuöö umbes kell 1 öösel.Taltsutatud minilibahuntidele,kes muundusid tihtiomal tahtel,hea aeg jooksmiseks.ROse ja RIchard lõpuks peatusid huntidena kuskil pöösa all ja viskasid kahekesi pikali,mõnna oli,kuuvalgus pasitis puudevahelt metsale.

OT:Aqua,ja muideks ma ei leidnud muud kohta kuhu see teema panna

OT: Pole hullu.

Aqua oli tulnud tagasi London'isse L.A.-st kuna tal oli vaja osta siit paar asja kooli jaoks. Ta oli sattunud metsa jalutama kuna ta tahtis saada värkest õhku, see linna kära ja muu selline, mis seal L.A-s ja mingil määral ka London'is talle eriti tegelt ei meeldi. Niisiis Aqua jalutas nüüd metsas niisma ringi.

Rosalie kuulis kaugemalt liikumist.Ta urises Richardile märgiks,et keegi on tulemas,ja kõndis koos temaga ründevalmilt heli poole,kus nad nägid ühte endast vanemat tüdrukut.Süsimust hunt taganes veidi,kuid pruun ainult vaatas tüdrukut

Aqua märkas eemal pool hunte ja astus igaks juhuks ühe sammu tagasi ja jäi seisma. Talle ei meeldi eriti koread ja hundid seega parem hoiaks ta neist heaga eemale. Maria vaatas siis halli ja pruuni hunti kaugemalt, ta ei julgenud neile lähemale minna.

RIchard läks tüdrukule sammukese lähemale,püüdes varjata hirmu selle inimese ees,kes seal oli.Kuid see ei tulnud tal erit hästi välja.Rose läks RIchardi kõrvale,inimesed öösel metsas on üsna hirmuäratav märk kahe 13 aastase liba libahundi jaoks.

Aqua astus sammukese kohe tagasi, ta siiski kardab hunte ju. Ta isegi kardab koeri seega hunte kardab veel rohkem. "Palun ärge tulge lähemale, jääge sinna kus olete," lausus Aqua korraks naeratades.

Richard haugatas Rosaliele,et see ei muunduks,ning nad taganesid.Lõpuks läks Rosalie kuskile kaugemale ppöösa taha,Richard jäi sinna ja oli valmis iga hetk muunduma,hirmu tal ei õnnestunud aga varjata,kahjuks

"Mind ei pea kardma, ma ei tee teile midagi halba," lausus Aqua, ega temagi oli tegelt hirmunud kuigi ta suutis oma tundeid ja emotsioone kontrolli all hoida. See oli anne, mille ta oli aastate jooksul õppinud.

lõpuks julges Richard muunduda inimeseks ning tegigi seda,Rosalie kuskilt pöösa tagant haugatas talle,kuid Richard teeskles,et ei saanud sõnumist aru.Tark,kaksikud olid teinud hundikeele.

"Oeh, libahundid," lausu Aqua ohates, ta ei olnud enam nii hirmul kui enne aga siiski oli tal mingi hirm veel olemas. Mis hirm seda Aqua ega mina ei oska seletada. Ta on lihtsalt inimene, kes ehmub kergesti jne.

,,Liba libahundid,nagu me õega end kutsume.''lausus Richard,,Me muundume siis,kui tahame,ja meie mõistus jääb alles''jep loogika.Richard muundus tõestuseks hetkeks hundiks ja siis tagasi

"Ahah, torea teada," lausus Aqua naeratades aga siiski hoidis ohtusesse kaugusesse. "Ma olen Aqua muidu aga me vist oleme korra juba kohtunud Hogwarts'i köögis," lausus Aqua ja astus ühe sammu poisile lähemale.

,,RIchard''lausus Richard,,Ja see on Rosalie''lausus ta,kui Rose süsimusta hundina pöösastest välja ronis ja inimeseks muundus.

"Meeldiv teiega tutvuda," lausus Aqua ja astus veel ühe sammu poisile lähemale. Ta ei julgenud rohkem lähemale neile minna kuna jahm ta siiski kardab endiselt mingil määral neid kahte, mis sest et nad on inimesed mitte enam liba libahundid.

äkitselt hakka puhuma kõva tuul ja veidi tibutama,,Eino tore,vihma hakkab sajama''lausus Rosalie ja muundus hundiks,ning läks ühe pöösa alla,mis oli hea vari.Aga inimesena poleks sinna mahtunud,,Läheks äkki mu ja Rosalie koju?''tegi Richard ettepaneku.Tõesti ei tahtnud jääda vihma kätte

"No võib küll kuna jahm mina elan siit ikka väga väga kaugel," lausus Aqua sellepeale, ta tõesti elas väga väga kaugel. Ta pidi selleks istuma lennukile ja sõitma Ameerikasse aga seda ei kavatsenud ta ennem teha kui on käinud ära Diagon Alley'le. Ta on seal vist kunagi korra käinud ja nüüd ei mäleta enam kuidas sinna saadagi.

,,Kui sa ka oleksid võimeline mõneks loomaks muundumasaaks me kõik kiiremini mu koju''lausus Richard Aquale,,Tahad äkki mu seljas sõita sinnani?''küsis ta,samal ajal tuli rosalie pöösa altja muundus inimeseks,,Meie kodu on siit paari kilomeetri kaugusel''lausus ta

"Ma siiski eelistaks kõndida," lausus Aqua, ta ei usldanud neid kahte veel piisavalt, et ronida kellegi selga kui see on muundunud loomaks. "No võimalik, oma teada ei suuda ma muunduda mitte ühekskiks loomaks," lausus Aqua siis mõtlikult. Kui aus olla siis ei teadnud ta oma perest mitte kui midagi. Raske on ka otsida su pereliikmed kui neid Smith'e on maailmas nii kuradima palju.

,,Lähme siis kiiresti''lausus Richard ja hakkas kündima kuskile lääne poole,Rosalie tema järel,veidi aja pärast hakkas rohkem tibutama

Aqua siis kõndis neile kahele järgi, muud tal siis nüüd üle ei jäänud juu, ise lubas, et läheb Rosalie ja Richard'i poole. Aqua vaatas taevasse, talle meeldis vihm, tal polnud selle vastu tegelt mitte midagi. Samal ajal kui ta taevasse vaatas kõndis ta vastu puud. "Ai," kostus tema suust siis korraks, ta eemaldus puust ja kõndis siis sellest kohe mööda. "Tobedad puud," pomises Maria endamisi seal.

OT:Jätkame teemat siin või teen uue teema

Richard ja Rosalie peatusid korraks,et Aquat järgi oodata.Nüüd oli hakanud juba midagi enamat kui väike tibutamine

OT: No ma arvan, et parem oleks seda jätkata Rosalie ja Richard'i majas kuna sinna nad peaksid ikkagi ju jõudma.

Aqua siis üsna pea jõudis nende kahe juurde. Endiselt veel kirudes neid puid. Peamiselt, et kuidas suudavad need puud kasvavad nii tobeda kohapeal vms.

OT:Aga mingiaeg oleme ikka siin,sest nagu eespool mainitud,on sinna pikk tee

Rosalie ja Richard põõrasid nüüd paremale,nüüd oli juba midagi tibutamise ja paduka vahepealset,,Eino tore,mulle meeldib vihm täiega,eriti siis kui me lähme tuppa''lausus Rose irooniliseltRichard turtsatas,,HUndina jah,mitte inimesena.S i n u mõistus läheb küll veidi sassi,kui hunt oled,näiteks siis on sinu lemmikotit kanaliha asemel hoopis kala,kes on äsja järvest püütud''ROsalie kortsutas kulmu ja pomises:,,Igapäevane nääklus''

OT: No seda küll jahm.

Aqua läks ka siis paremale ja kuulas siis Rosalie ja Richard'i juttu pealt. Ise samal täiega vältides puid, ta ei tahtnud enam nende otsa kõndida. "Ma sooviks, et mul oleks ka mõni pereliige elus," ütles Maria vaikselt.

Rosalie kuulis seda,mida Aqua ütles ja lausus:,Enne seda,kui me Richardiga saime teada et kaksikud oleme,soovisime me mõlemad sama.Nüüd soovime et meil oleks keegi ema või isa taolist.''Richard pomises midagi selle kohta et rohkem ei saa rääkida sellest ja nad kõndisid lihtsalt Rosaliega vaikides edasi,vihma hakkas rohkem sadama,kaugel isegi müristas