Lucy oli just Hufflepuffi puhketoast tulnud ja üpris uimane, ta vilistas ja kohe kargas õue must hunt. "Tsau Kardo!" Ütles Lucy hundile lehvitades. Kardo nõksatas peaga ja istus siis pehmele murule. Lucy tegi sama, ainult ta istus pingile. "Miks sa nii tegid?" Püüdis Lucy Kardoga tõreleda, aga sellisele 'hundile' - Tegelt ja ju ongi hunt.. - See vist ei mõju.. Kardo urises korra ja kummardas siis Lucyle. "Jaa-Jaa ,sain aru! Lihtsalt.. Ohh..." Lucy ei suutnud Kardole selgeks teha mis teda avevab, ometi oli see talle nii kindlalt teada! Kardol oli suht savi Lucy hädaldamisest, ta hüppas tüdruku jalge ette ja keeras end kerra. Lucy naeratas võltsilt hundile ja vaatas siis taevas. "Appii!" Hüüdis Lucy, kuna ta kukkus pingilt maha! Ta jäi murule niimoodi lamama, kuid roomas pingist natuke eemale. Ta vaatas taevast .. Ja päikest. Kardo oli oma omaniku juures ning lamas tema kõrval. "Kardo.." Püüdis Lucy oma tundeid väljandada, "See on imeline!".