Ma ei viitsi maa alla vajuda

''On sul õdesi-vendi? Kas sa oled kunagi varem kellegiga veel suhtes olnud? Mis on sinu plussid ja miinused?'' küsis poiss neiult järjest. Sobib?

''I see,'' ütles poiss seda pisut tugeva briti aktsendiga. Paljud naised armastavad britte, aga kas britid ise, noh seda me ei tea. ''Ma sain targemaks,'' muigas poiss.

Nii need kohtingud käivad. ''Räägi enda minemikust, lapsepõlvest,'' naeratas Roshon. Ta on valmis kõike kuulma. Tulevase abikaasalt ja Rheanna emalt peaks järgnevaid infosi teadma, eks.

OT: Peaks mainima, et ta ootab Joshylt küsimust vms. Rheanna

OT: Oh jumal, muutsin. Alexander ja Zakhary

Megan mõtles hetke, enne kui vastas. "Ee, ma olen eluaeg Londonis elanud. Alguses vanematega, nüüd elan eraldi. Siis ma tulin alles viiendas klassis Sigatüükasse, ma ei ütle sulle veel, kus ma enne õppisin." Annethé oli see tark tüdruk, kes kunagi midagi tarka ei osanud rääkida. "Ma ei teagi, äkki räägid veel midagi endast."

OT: Emilie ja Liam.

OT: Ja me spoilisime kõiki meie tulevikust. Megan ja Roshon ehk Regan.

''Aga sa peaksid ütlema, kus sa käisid,'' ütles Roshon muigega. ''Meist saab sajandi paar ja me peame kõike teineteisest teadma.''

Roshon naeratas. Braavo, see tüdruk on tõesti tark. Joshua aga ei oskanud midagi öelda sest tähti oli üüratult palju.

''Nagu ma ütlesin, elan hetkel koos oma õega ja me elame teme mehega. Muidu olime kodutud ja magasime tänavavatel ja muud sellist. Mu õde on nüüd rase ja mingi uus beebi tuleb meie perre,'' ütles Roshon oma väikest elu tänapäevani. Nüüd elab väike vend oma naisega, eks.

''Sinuga abielluda ja sinu juurde kolida,'' pakkus ning väitis poiss. Kõik on võimalik juu. Kolme kuuna ja üheteistkümne kuused lapsed on kõige nooreamd, kes abiellusid, Bangledeshsist.

''Ma tänan, preili tarkur,'' naeratas Roshon oma tulevasele abikaasale. Otsekohane+tark=Rheanne,Liam. Niimoodi käib mata.

Kui päev niimoodi ilma rääkimiseta ei lähe, siis kutsub Roshoni ta kohe naiseks. Ta ausalt öeldes ei talu vaikust.

Ning Roshon ka. Oli aeg käe õlalt ära võtta ja välkkiirelt Megani ees põlvitada. ''Megan Ann Breacky, mi amore~!'' alustas Roshon mehelikul viisil. Mida iganes see ka ei tähendaks. ''On see ootamatu või lihtsalt mäng, aga ma armastan sind esimesest silmapigust ning mu küsimus on see, et kas sa tuled mulle naiseks,'' luuletas ja küsis Roshon oma naiselt. Poeet noh. Ta võttis ka enda jakist (mida Megan kandis) selle sama sõrmuse millest oli varem juttu.

OT: Annethé* .

"Muidugi tulen." Megan oli kohe püsti ning hüppas (kuidagi) jälle Roshonile sülle. Sõrmust polnud Ann veel tähele pannud.

OT: Ütles lühendatult.

Sõrmus oli Roshoni peos ning see ei kadunud veel kuhugi. Roshon kallistas oma tulevast ning andis ka neiule musi. Põsele. Kui neiu püsti tõuseb, siis paneb Roshon talle sõrmuse sõrme ja siis suudlevad huultele.

OT: Ahah.

No siis pidi Megan ju püsti tõusma, eksole. Ta naeratas ning imetles seda sõrmust. See oli tõesti ilus.