Ma ei viitsi maa alla vajuda

Megan A. Breacky kirjutas:

OT: Keegi ei lubanud sul tulla.

'''Ära muretse,'' ütles poiss ning tõusis püsti ja aitas ka Meganit püsti. Roshon aga andis enda jaki Meganile. Kus ta selle veel võlus? Okei, see õpsi töö asi toimus ka vahete vahel väljas ning tal oli jakk peal. ''Lähme,'' siis pomises ta ja ei pannud seda tibikest tähele ja oli koos Meganiga teel vestibüüli. Et oleks romantilisem võttis Joshy Megan mi amore sülle.

OT : :d

OT: Misasja? Siin ei käi asjad niimoodi. Sa ei tungi kellegi teemasse, kui sind kutsutud pole.

Roshon muigas. ''Ma olen romantiline isik ja võtan sind romantiliselt sülle ja viin sind romantiliselt välja,'' väitis Roshon romantiliselt.

Roshon muigas ning tulevane abielupaar jõudis õue. Siseõues oli ka romantiline, eriti õhtuti. ''Peatume siin?'' küsis siis äkki Roshon oma amorelt.

''Olgu,'' noogutas poiss ning viis ennast koos Meganile pargipingi peale, millele ta osutas. Ja siis pidi Megan sülest ära tulema, et istuda, sest naised esimesena.

Roshon istus ilusalt ja uhkelt Megani kõrvale ja pani enda käe üle Megani üle, ilma haigutuseta, sest koos haigutusega on nõrkadele. Joshua enam ei punastanud. Megan oli nii soe ja mõnus, et Roshon võiks teda iga päev seljas kanda. See oli justkui kino, tähed on filmistaarid ja Megan ja Roshon on üks noor paar kohtingul.

''Ma ei tea, mingi üle kümne kindlasti,'' pakkus ka poiss lampi. Neid tähti vaadates tuli lampi Roshonile meelde, et jakis on sõrmus. See oli mõeldud ta emale, sünnipäeva kingiks, aga Roshon ei viitsinud talvevaheajal koju minna ja saatis mignied küpsiseid mesinäpust.

''Ma tulin siia kooli,'' ütles poiss muigega. ''Ja siis leidsin endale perfektse naise,'' lisas ta veel. Elu on tal nii mõttetu olnud, kuid siis kui ta Meganiga kohtus läks maailm ilusaks ja eredaks.

''Mul on mõtetu elu,'' pomises siis poiss. Noh raudselt oli see tõsi. Isa oli mõrvar ja ema oli ainukene normaalne inimene nende naabruskonnas.

Roshon ohkas. ''Mu isa oli mõrtsukas ja naabrid olid surmasööjad ja kohalikus koolis oli direktor vägistaja ja naabruskonnas oli mu ema ainukene normaalne inimene,'' rääkis Roshon tükikesest oma mõttetust elust.

''Ma ei tea,'' tunnistas Roshon Meganile. Mida? Peab oma prutaga aus olmea. ''Kindlasti Azkabanis.'' Kuna Roshonile tema elulugu/lapsepõlv väga ei meeldinud siis unustas ta mainida, et ta elab oma õega. ''Kuna ma vihkan enda lapsepõlve mälestusi, siis ma unustasin mainida et tänapäevaks mu ema on surnud, isa tappis ja ma elab koos oma õega tema mehe juures''

Roshon muigas. Muigas ja muigas. Tark laps. ''Räägi endast rohkem,'' pakkus poiss. Ta teadis temast põhi infot, nimi, vanus etc.

''Ma tean sinust vähe, ma tahan sinust rohkem teada saada,'' ütles poiss käsi ikka veel Megani õlal ja tähti vaatamas. Tubli , arenguruumi veel jätkub