Valentinipidu 2012

Ot: Vaene mees.

Wil moondus taas iseendaks. Ning enam ei hakanud ta uuesti mitmemahlamöginat võtma ka. See võitlus pidi niikuinii varsti lõppema. See ei pidanud olema tõeline sõda, lihtsalt väike õppetund näitamaks, et surmasööjad on uuesti liikvel ning jõudu kogumas. Väike hoiatus. George võttis oma mantli kiiresti seljast ning muutis selle nähtamatuks. Tuleb sellele hiljem järgi. Siis juhmistas ta Alexa ning samas pomises lähimatele surmasööjatele, et võitlus on läbi, või midagi sellist. See sõnum pidi ilmselt levima kõigi seas ning see surmasööja, kellel elu armas, teeb lossist minekut. Vähemalt selline oli Henry plaan, kes teab kas see läheb läbi või mitte. Tema oli nüüd jälle Wil ning rohkem ta täna surmasööjate poolel võidelda ei kavatsenud. Selle asemel kavatses ta uuesti oma mängu mängima hakata ning nüüd põlvitas ta Alexa ette, iga pealtnägija oleks arvanud, et Wil oli tüdruku just sealt maast leidnud.

Kim oli nüüd samuti jälle iseenda välimusega ja pani oma kahevõitlusele professor Vector'iga punkti. Ta saatis naise poole juhmistamisloitsu, mis pihta läks, torkas enda võlukepi siis taskusse ja läks Wil'i juurde. Mida edasi? Lähevad lihtsalt ära?

"Kena võitlus," lausus Wil, panemata tähele, et ta päriselt ka tunnustas Kim'i. See viimane professori juhmistamine oli väga hea olnud ikka. "Mina sinu asemel läheks nüüd ilusti märkamatult minema," lisas poiss Kim'ile.

"Tänan," vastas Kim automaatselt ja vaatas siis päris kahtlevalt Wil'i poole. Kas keegi oli poisile mingi loitsuga viga teinud või midagi? Vahet pole. Kimberly tegi, nagu George soovitanud oli, ja jalutas aeglaselt saalist välja.
Sydney, ikka veel teadvusetu, lebas seal kuhu ta kukkunud oli ja ei teadnud mitte millestki mitte midagi. Oleks ta nüüd ainult üles ärganud, oleks tüdruk näinud, et Demetri oli surmasööjate poolel. Ja siis oleks ta karjuma hakanud.. Ja suvalisi inimesi loitsima.. Järeldus: jäägu ta siis teadvusetuks.

Nii mõnedki teised surmasööjad tegid kähku minekut. Mõned muutsid ennast nähtamatuks ja kadusid siis, mõned lihtsalt jooksid või 'lendasid' minema. Wil ajas ennast püsti ning vaatas uuesti saali ukse vahelt sisse. Kõigile teistele kavatses ta jätta mulje, et oli ka võidelnud. Wil võttis oma võlukepi välja ning suunas selle Jack'ile. Kutt oleks nüüd pidanud teadvusele tulema. Siis võttis ta teadvusetu Alexa sülle. Ta kavatses head mängida ning tüdruku haiglatiiba viia. Siis näeb, kui hullus seisus teised Sigatüüka õpilased veel on.

OT: Kas Sydney lebas seal nähtamatult või oli ta nähtav?

OT: Nähtav.

Eks Jack ilmus ka siis millalgi teadvusele. Tegi silmad lahti ning nägi Wil'i ja Alexa't. Tüdruk oli selle surmasööja käest pääsenud? Vedas tal. Poiss ajas ennast püsti. Kahju, et ta ei mäletanud, kes teda loitsinud oli, vms. "Võitlus hakkab läbi saama või?" pomises Jack kellelegi, kes seal samas oli. Wil'ile ilmselt.

Ot: Okei.

Wil märkas, kuidas Jack ärkas. "Kõik korras?" küsis Wil ning vaatas siis uuesti suure saali poole. Enam polnud palju surmasööjaid sinna jäänud. Ja need kes seal veel olid, olid ilmselt hukule määratud. Nüüd oli ordu liikmed vist juba ülekaalus. "Paistab küll nii," noogutas William. "Elus ja terved hakkavad ilmselt nüüd abivajajaid haiglatiiba eskortima, vajad küüti?" küsis Wil Jack'ilt, kuigi ilmselt oli vastus eitav. Jack paistis terve olevat. Wil ise oli ka terve. Nii üllatav, kui see ka polnud.

Jack raputas viimase küsimuse peale pead ning võttis maast oma võlukepi. Kas ta oli pikka aega teadvuseta olnud, vms? Sellest ta aru ei saanud. See värk oli kuidagi kiirelt läbi saanud.

Wil oli just märganud saali uste vahelt maas lebavat slytherinlast. Sydney oli vist selle tüdruku nimi. Poiss hakkas oma võlukeppi otsima, kuid ta ei saanud seda taskust välja võtta, tal oli siiski Alexa veel süles. Oli teel hailgatiiba ju. "Kuule, aita siis mind veidi. Vaata, seal on üks vigastatu. Võlu ta teadvusele, või midagi," lausus William Syd'i poole viibates. Jack'il oli ju võlukepp käes, aitab natuke.
Minerva oli ka juba natuke rahulikumalt asunud asja võtma. Paar surmasööjat oli kinni seotud, teised olid minema pääsenud. Nüüd oli aeg abivajajaid aidata ning seda ta ka teistele kuulutas.

"Seda muidugi," pomises Jack ning suunas võlukepi Syd'ile. Lausumata loits ning Syd võis üles ärgata. Äratus.

OT: Amber on läinud, ma ei kavatse selleks eraldi posti teha.

Syd'i silmad plõksatasid järsult lahti ja ta kargas püsti, jäädes lihtsalt sõnatult ringi vahtima. Tüdruk nägi mõnda viga saanud surmasööjat, ordu liikmeid, kellest enamus paistsid terved olevat ja Cathy't, Jack'i ning mingit võõrast poissi. Wil ei olnud enam ju ratastoolis nohik. "Mis juhtus?" uuris Sydney, kuigi ta mäletas täitsa hästi, mis juhtus. Karjuma ta veel ei kavatsenud hakata, aga see oli lähedal..

"Keegi uimastas su ära," lausus Wil. "Siin käis lahing, mäletad ikka?" küsis Wil, hoidudes silmi pööritamast. See paistis nagu ilmselge, saal oli võitlusjälgi täis.

"Hea küll. Võibolla peaksite te haiglatiiba minema," lausus Wil seltskonnale. "Mina igatahes viin selle siin nüüd sinna," lisas ta Alexa'le viidates ning lahkus saalist.

Chanel, kes oli aidanud Minerva'l sinna jäänud vigastatud surmasööjaid vaigistada ning kinni siduda, sai nüüd kohustustest vabaks ning ka tema suundus vaikselt kõndides saalist välja haiglatiiva poole. Käsi valutas endiselt.

Annie, kes oli täielikult raevu sattunud, kui Demetri nähtavale tuli, karjus needusi ja saatis neid Demetri poole. Vaese tüdruku närvid olid täiesti läbi ja ta ei teinud välja oma põsest, kust meeletult verd voolas. Demetri ise oli ka viga saanud, poisi vasak õlg oli mingi loitsuga pihta saanud ja ta ei tundnud seda kätt, õnneks oli ta paremakäeline. Veider, et keegi veel Demetri´t kinni polnud jõudnud võtta.... Ta pidi kaduma. "Crucio!" röögatas poiss ja saatis loitsu Annie poole, tüdruk pistis karjuma ja kukkus maha ja hakkas seal kahtlaselt tõmblema. Poiss lõpetas loitsu, see oli tüdrukust siiski jagu läinud. Demetri kasutas seda ära ja järgmiselt hetkel oli tema saalist kadunud, tema pantvangid olid juba ammu käskluse saanud, nad varjasid end lossis.

OT: Millal see võistlus muidu nagu täielikult lõppeb ?

OT. Nüüd?

OT: Vist küll jah.

OT: You wish.

Eks ka Nessie ja Chantal võitlesid. Ness võiltes nendega, kes parajasti jalgu jäid, Chantal aga enamus ajast mingi punapeaga. Kummagil midagi tõsist viga polnud, Vanessal jooksis õlast ja vasakust jalast verd, Chantalil olid näol väiksemad kriimustused ning kuna tüdruk oli päris mitu korda kannatanud Crusiatuse needuse all, oli ta vägagi räsitud. Ta oli küll oma jala korralikult välja väänand, aga muidu olid mõlemad tüdrukud okeid.