Valentinipidu 2012

Eliza tõstatas korra pea ning nägi enda ees segadust. Järsku tuli keegi, keep seljas ning kapuuts varjamas nägu, tema juurde. Ta surus ta kõvasti seina vastu ja pani käe kõrile. "Appi!" proovis Lizzie karjuda, aga tema hääl oli nii nõrguke, et keegi vaevalt teda kuulis. Viimasel hetkel krabas ta võlukepi. Seegi libises sõrmede vahelt ja Elizabeth oli täiesti kaitsetu.

Chanelle oli juba veidi räsitud moega. Tema juuksed polnud enam korralikult sirged, vaid sassis ning tema kleit oli natuke määrdunud. Siiski oli võlukepp tal kindlalt käes ning tüdruk võitles ühe surmasööjaga, kelleks oli mingi naine. Kuna Chanelle polnud ka mingi nõrk vastane, siis saatis ta üsna kiirelt vastase poole erinevaid loitse, samas vahepeal vastase saadetud loitse blokeerides. Lõpuks õnnestus neiul vastane juhmistada. Tüdruk võttis põrandale langenud surmasööja võlukepi ning tema poole lendavaid loitse blokeerides astus tüdruk edasi. Nähes, et üks õpilane oli seal samas lähedal ühe surmasööja poolt vastu seina surutud, ei mõelnud Chanel kaua, kui tüdrukut hoidva surmasööja poole juhmistava loitsu saatis. Kuna ta ründas seljatagant, siis oli üsna suur võimalus, et surmasööja sai loitsuga pihta.

Vestibüüli oli aga kisa peale pidama jäänud Harry, kelle Ophe ennist uksest välja tõuganud oli niiet, Wil'i õnne päev. Hart aga lihtsalt ei suutnud uskuda seda mida ta nägi. Lex'i oli j ä l l e George käes? No andke andeks, aga see tundus sel hetkel nii absurdne, et poiss oleks peaaegu naerma hakkanud.

Eliza pääses surmasööja küüsist. Ta paitas õrnalt kaela ja võttis maast oma võlukepi. Seejärel lähenes ta tüdrukule, kes ta päästnud oli. "Tänan," ütles ta veel natuke nõrga häälega,"ma olen sulle teene võlgu." Ta pistis võlukepi taskusse ja ta suule tuli väike naeratus.

"Pole tänu väärt," lausus Chanel valvsalt. "Ära pane seda ära!" hüüdis ta tüdrukule kiirelt , võlukepi kohta, ning viipas saali keskele. Surmasööjaid oli palju. "Sul läheb seda vaja," lausus Roxana.

George tegi endiselt endale teed väljapääsu poole, olles vahepeal kapuutsi jälle pähe tõmmanud. Alexa oli ta ka uuesti vaigistanud. Samas otsis ta pilguga teisi surmasööjaid. Oleks keegigi nüüd seal lähedal olnud..

"Tänan hoiatuse eest," võttis Eliza uuesti võlukepi taskust. "Nii palju siis valentinipeost," muigas ta ning põrnitses teisi, kes võitlesid.

"Jah, nii palju siis valentinipeost," nõustus Chanel. Tõesti, pidu polnudki väga kaua saanud kesta. Tüdruk oli nüüd seina vastas, nii oli tal aega veidi hinge tõmmata. Seljataga oli sein, sealt ei saanud keegi rünnata. Ja enda ette sai Chanel vabalt loitse saata.

Eliza läks tüdruku kõrvale ning nõjatus seinale. "Oled sa ka vigastada saanud?" küsis ta veel võõralt tüdrukult vaikselt.

"Veel mitte," lausus Chanel, pilk surmasööjatel. Tegelikult polnud parim aeg vestluseks, kuid hetkeks ju võis ka. "Sa ise?" uuris Chanel, pilku tüdrukule pööramata. Ta ei tohtinud valvsust kaotada, muidu oli üsna tõenäoline mõne loitsuga pihta saada.

"Ma alles tulin siia, seega mitte. Kuigi see eelnev surmasööja, kui mind päästsid..." hoidis ta kätt nüüd kurgul. "Parem ei räägi sellest, aga ma lähen vaatan, mis seal toimub," näitas ta võitlemiste poole ja hiilis minema.

Jack oli endalegi märkamatult hakanud mingile tüübile järgnema, kelle käes Alexa oli. Mingi reaktsioon. Ja ta ei teadnud, et see surmasööja oli Wil, eks. Kuigi oleks võinud. Igatahes tegi Jack üsna sama moodi endale teed vestibüüli poole.

Chanel noogutas, kui tüdruk võitlema hiilis. Ta ise vaatas veel korra lihtsalt saalis toimuvat ning üsna pea suundus ka tema tagasi võitlema.
Wil otsis endiselt pilguga teisi surmasööjaid, kuid need olid kuhugi kadunud. Või ei tundnud poiss neid lihtsalt mitmemahlamögina tõttu ära. Teistel olid ka ju nüüd mingid uued välimused.

Wil märkas silmanurgast, kuidas keegi talle järgnes. Mingi blondiin. Sellises valguses ning olukorras ei pannud poiss muidugi tähele, et see oli Jack. Et endale puhas tee teha, saatis ta Jack'i poole paar loitsu ka. Tegelikult oleks ta vist pidanud Alexa imperiuse alla panema. Oleks ehk aidanud surmasööjate poolel võidelda ka?

Kindlasti oleks aidanud, eks. Miks Wil seda siis ei teinud? Igatahes Jack blokeeris need loitsud. Ja tema ei tundnud ka George'i ära, kahjuks.

Kuskilt ilmus välja ka Kim, kes siiani oli rõõmsalt ordu liikmetega kahevõitlusi pidanud. Lihtsalt lõbu pärast saatis blondiin Jack'i poole paar loitsu, kuigi ta polnud kindel, mida need teevad, ja jätkas oma teekonda Sydney ja Cathy juurde. Kättemaksu oli vaja, eks.

Jack blokeeris viimasel hetkel kuskilt tulnud loitsud. Nende loitsude lausujat ta ei näinud, ei saanud samaga vastata ka.

Wil oli lõpuks jõudnud saali uste juurde ning väljus sealt. Ta oli nüüd vestibüülis. Huvitav, siia polnudki võitlus veel jõudnud. Kõik olid ikka veel saalis. Wil kõndis üsna julmalt Alexa'ga seina juurde ning lükkas tüdruku selle vastu. Mis ta selle blondiiniga edasi teeb? Ainult ühe pantvangi pärast pole mõtet varjuda ka. Aga üksi ei saanud ta Lex'i ka jätta...

Jack oli ka varsti vestibüülis. Natuke võttis aega, enne kui ta märkas mantliga meest ning Alexa't. "Lase ta lahti," lausus Jack, suunates oma võlukepi sellele tüübile. Mitte et seal sõnadest vist kuigi palju kasu oleks olnud, eks.

Wil pööras ennast ringi, jäädes vastamisi Jack'iga. Halb üllatus. Jack oli ainus vähegi normaalne inimene Sigatüükas, kes polnud surmasööja. Aga jah, ta ei saanud oma maskist loobuda ka. Selle asemel, et midagi vastata, saatis ta Jack'i poole kehakammitsa needuse. Ilmselt Jack sellega pihta siiski ei saanud.

Demetri oli suu kriipsuks surunud ja leidis oma koha Wil´i lähedal, ta pidas kahevõitlust Annie´ga. Tüdruk oli vihasena päris tugev, kuid paistis, et ta pidas Demetri´t endiselt oma vennaks ja Kim´i oma õeks. "Kuidas.. Te.. Seda.. Teha.. Võisite?" tüdruk saatis iga sõna järelt poisi poole needusi, kuid Demetri suutis neid blokeerida. Loitsud lendasid tema poole, aga nii kiiresti, et ise ta neid teele saata ei jõudnud. Pagan, Annie oli tõesti vihane, isegi ta nägu oli pisaratest märg.

Cathy oli kadunud kuskile saali kaugemasse nurka koos kolme surmasööjaga, kellega ta nüüd võitles. Päris edukalt kusjuures. Syd oli nüüd üksi ja pidas kahevõitlust mingi ülimalt musklis mehega, kes väga he võitleja oli. Samuti olid mehe suured lemmikud andestamatud needused ning mõni neist lendas pidevalt Sydney'st mööda. Tüdruk hakkas juba päris vihaseks saama, sest ta ei suutnud surmasööjast lahti saada. Lõpuks möödus üks roheline sähvatus, mis ilmselt oli tapmisneedus, Syd'i õlast umbes kolme sentimeetri kauguselt. Napilt läks. Ühel hetkel saatis Sydney ootamatult mehe poole Sectumsempra loitsu ja eemaldus temast, vaadates, kuidas ta kehasse suured verd jooksvad haavad tekkisid. Kuid siis, üllatus-üllatus, tuli tema juurde Kim, kes väga nõmedalt irvitas. Syd proovis teda loitsida, kuid Kimberly hüppas loitsude eest kiirelt ära. Blondiin kasutas Cruciatus'e needust, mis Sydney'le pihta läks. Karjudes vajus tüdruk põrandale. See kestis umbes 5 sekundit, sest kuskilt tuli Cathy, kes Kim'ile Conjuctivitus'ega sädemeid silma paiskas ja siis oma asju edasi ajas. Kimberly kukkus pimestatuna pikali. Aga Syd'i ei jäetud rahule, üks päris paras kamp surmasööjaid seadsid ennast tema ümber ringi ja asusid neiu poole needusi saatma. Lõpuks oli Sydney nende tõrjumisest nii kurnatud, et kui üks vastastest oma koleda häälega "Reducto" karjus, paiskus tüdruk vastu seina ja kukkus siis kuskile kes-teab-kuhu maha. Syd nägi siis päris surnud välja, mida ta tegelikult ei olnud, eks.

Pärast pikka ja rasket võitlemist oli Elizabeth täiesti kurnatud. Ta jalad ei suutnud teda enam kanda ning võlukepp tahtis sõrmede vahelt pudeneda. Kuid Eliza mäletas võõra tüdruku hoiatust, ning hoidis oma võlukepist kümne sõrmega kinni. Ta saatis mõne surmasööja poole, kes olid ilma võitluskaaslaseta, mõne needuse. Oli kuulda sellist needustki, nagu Crucio. Kuigi seda tegi ta ainult hetkeks. Ega ta nii võimas ka nüüd polnud.