Megan'i lõbustamiseks

OT: Jack A., Megan ja TJ. Olge lahked, teema valmis, liituge.

OT: Meenutab üht Annie teemat.

Megan oli oma kargust lahti saanud. Neiu käis nüüd kergelt kahel jalal. Ja nii, nagu ennem, jalutas ta ka nüüd lihtsalt koridorides, igavuse peletamiseks. Nojah, igavus ei kadunud kuhugile ning sellele oli lisandunud ka morn olek. Aga niisama kuskil puhketoas vedeleda ta ei viitsinud, niiet tuuritame mööda koolimaja.

Jack jalutas puhketoa poole. Mitte et ta sinna minna oleks tahtnud. Lihtsalt muud polnud teha. Ehk oli puhketoas keegi, kellele oma eriliselt hea tujuga närvidele käia. Ahvatlev. Õnneks nägi Jack mingil hetkel Megan'it ees mööda koridori minemas. "Tervitus," lausus Jack muigega, kui oli tüdrukust möödunud ning järsult talle tee peale ette astunud. "Ma näen, et sa ei vaja enam oma karku," märkis poiss.

Jack. Super. "Tere," venitas Megan. Seejärel kehitas ta õlgu. "Aga mitte tänu sinule," märkis ta ning lisas, "kobi eest nüüd, mul on niigi halb tuju."

"Aga minul ei ole," irvitas Jack ning astus sammu tagasi, jäädes siiski Megan'ile tee peale ette. "Miks halb tuju?" küsis poiss, teeseldes ülimat huvi.

Hea töö. Megan turtsus midagi arusaamatut vastuseks, aga lõpuks hääldas kõik sõnad siiski korralikult välja. "Sellepärast, et sina mind kiusad."

"Vale vastus," muigas Jack. Ta oli selles kindel. "Sul oli halb tuju juba ennem, kui sa mind nägid," lausus poiss. Vähemalt arvas nii. "Ja ma ei kiusa sind," lisas poiss hetkeks tõsiseks muutudes.

Megan avas suu, et midagi öelda, aga pani siis selle jälle kinni. Tal polnud rohkem midagi öelda. "Kus suu Logan siis on?" küsis ta hoopis ning vaatas uudishimu teeseldes nende ümber. "Siin teda ei ole," lisas ta peaaegu süüdistavalt.

"Tunned temast puudust?" küsis Jack irvitades Megan'i küsimuse peale. "Ma ütlen talle edasi," lisas poiss nagu muuseas.

Megan noogutas. "Ta on palju lahedam, kui sina," lausus tüdruk naeratades. "Ja ilusam ka," lisas ta.

"Ai, see oli valus," lausus Jack, teeseldes solvumist. Valus hoop enesehinnangule? Jah, nagu see oleks võimalik. "Päris kahju, et see asi teil vastastikune pole," lausus poiss.

"Mismõttes?" ei saanud Megan aru. "Sa mõtled, et ma olen kole?"

"Ma pidasin silmas teda," lausus Jack, kes proovis oma sõnu parandada. "Ta meeldib sulle," lausus poiss, "aga sina talle?" See oli küsimus, Jack kavatses selle jätta vastuseta.

"Tema on kole?" küsis Megan. "Sa ise oled jube," teatas ta. Jah, logish, nad kindlasti meeldisid Meganile, eks.

Jack vahtis hetke Megan'it. "Me räägime üksteisest mööda," oli lahendus. Tema ei saanud aru, millest Megan rääkis. Megan ilmselt sellest, mida Jack üritas öelda.

Megan kehitas õlgu, tema polnud midagi märganud. "Mida sa öelda tahad?"

"On sel tähtsust?" küsis Jack. Polnud hea teema. Lihtsalt veider. "Räägi Logan'iga," lausus poiss õlgu kehitades.

"Ma ei näe teda kusgil," lausus Megan. "Isegi mitte siis, kui ma puhketoas olen."

"Ta põgeneb su eest," lausus Jack tõsiselt. Vaevalt, et Megan seda ju usub?

"Põgeneb?" kordas Megan. Aga ta siiski uskus Jack'i.

"Jah," lausus Jack endiselt tõsiselt. "Ma täpselt ei tea, miks," lisas poiss pead vangutades.

"On juhmard, no," lausus Megan poolpahaselt.

Jack noogutas kaastundlikult. "Näed, sa pead veel oma sõnu sööma," lausus poiss. "Ta on siiski hullem kui mina," täpsustas Jack.

"Seda ma ei usu," lausus Megan. "Kõige normaalsem on siiski Roshon."

"Roshon? Ma ei tea, kellest sa räägid," lausus Jack. "Ja tegelikult ei huvita ka," lausus ta muige saatel. Miks oleks pidanudki?