4. MJVK tund kõigile klassidele.

Severus saabus klassi, must mantel taga keerlemas nagu sellel ikka kombeks. Klassis olid seekord pingiread korras. Juba kaks tundi olid nad selle kahevõitlusega tegelenud, ja kuna keegi sellega hakkama ei saanud, polnud ka Sev'il käsku nende taltsutamist jätkata, samas kui oleks võinud teemaga edasi minna.

Isis, Isabella, Weva, Arya, Albus, Wandere, Lily ja kogu see tavapärane seltskond kes ikka kõige varem platsis olid jõudsid kenasti kohale, kuna klassiuks oli juba ripakil lahti, läksid nad sealt hanereas sisse, teisiti lihtsalt ei mahtunud.

OT: Jeah veidi hilinesin, aga elate üle, punktid hakkavad maha minema alles siis, kui see teema on niipalju edasi arenenud, et mõttejärgi tund juba käib või midagi.

Rebecca sammus mööda koridori MJVK klassi poole. Nähes, et uks on lahti, astus tüdruk sisse. "Tere," lausus tüdruk vaikselt ning istus kuskile kolmandasse ritta. Snape'i tundides lihtsalt ei tahtnud väga ees istuda.

Athena tuli klassi. Tema järel Xavier. Koos tervitasid õpetajat rõõmsalt ning istusid enda kohtadele. Nendega koos tuli Preston, kuid kutt eksis vahepeal ära. Peale nende tuli veel Roshon ja Anthony. Mõlemad tervitasid õpetajat.

Syd ja Cathy, seekord mitte eriti heas tujus, loivasid klassi. Cathy püüdis naeratada, ning vajus Becca kõrvale istuma. Syd valis kõige tagumise rea.

Jack oli ka enamvähem õigel ajal puhketoast tulema saanud. Nüüd kõndis poiss aeglaselt, kott üle vasaku õla, MJVK klassi poole. Poiss avas ukse, jäädes sinna hetkeks seisma. "Tervitus," lausus Jack kõvasti, muige saatel. Üle pika aja oli lihtsalt eriliselt hea tuju. Tema pilk liikus klassi tagumise pingirea poole, kuid poolel teel sinna mõtles poiss ümber. Täna polnud tuju tagumises reas üksi passida. Seega võttis poiss suuna klassi keskmise laua poole. "Tere Annie," lausus Jack nagu muuseas ning istus tüdruku kõrvale maha. See koht klassi keskel sobis hästi.

Syd, kes oli rõõmuga avastanud, et Demetri tema kõrvale istus, sosistas irvitades: "Näed, kõrvits, see blond tüüp on Jack."

"Oh, muidugi mustikas," lausus Syd lõbusalt. Jah, Demetri nägi siniste juustega küllaltki kahtlane välja. Sydney juba kaalus enda omade roheliseks värvimist.

Jack võttis oma kotist asjad välja ning pani need lauale. Harjumusest oleks ta oma koti kõrvalistuja toolile visanud. Õnneks meenus, et seal istus Annie. Seega viskas poiss lihtsalt koti maha. Kas tunni alguseni oli veel kaua aega? Lihtsalt niisama oli igav istuda. Mitte, et poiss midagi õppida oleks tahtnud, vms.

Cecelia oli päris heas tujus. Just paljud asjad ei oleks saanud tema tuju alla viia. Tüdruk astus mjvk klassi uksest sisse, ta arvas, et pole hilinenud. Korraks klassi ees seisnud ja inimesi uurinud, valis ta omale istekoha. Tüdruk liikus klassi keskmisse ossa, sinna, kus istusid Annie ja Jack. CeCe pani rõõmsalt koti maha Jacki oma kõrvale ja seadis ennast poisi sülle. "Tere," lausus ta naeratades poisile, kuigi ta teda väga hästi ei tundnud.

Severus noogutas ka uutele tulijatele. Õpilasi oli juba üpris palju kogunenud, niiet ta ajas ennast toolilt püsti, nõudes sellega vaikust. "Täna tegeleme me lausumata needustega." alustas ta tundi. "Ja me ka kasutame neid, kuid see nõuab äärmiselt palju pingutust." jätkas ta, see osa oli mõeldud alla kuuenda klassi õpilastele, kuna tavaliselt õpiti seda alles 6 klassis. "Avage õpik lehekülg 23." lisas ta siis oma lauataha maandudes.

Loiult keeras Syd õige lehekülje ette, ning jäi seda vahtima. Cathy tegi sama, kuid tema hakkas kohe lugema.

"Tere Cecelia," naeris Annie ja vaatas tüdrukut, ta oli temaga rohkem rebasena koos olnud, kuid ta oli kindel, et tüdruk tundis ta ära. Jack'i süles nägi ta eriti koomiline välja, tasus neid kahte vaadata, küll kunagi Jack ka mõistab mis toimub ja siis vaatame kõik ta nägu eks.

Jeanne, kes oli oma puhketoast just viimasel hetkel minema saanud, astus klassi. Ta pomises midagi tervituseks ning istus siis viimasesse ritta.
Peale Jeanne'i jõudis kohale ka Megan. Ta astus tervitamata klassi ning istus esimesse pinki. Kohe tema järel tuli Rosie, kes õpetajale naeratades tervituse edasi andis.

"Tere," vastas Cecelia Anniele, tüdruk tundus kuidagi tuttav, kuid CeCe ei mäletanud täpselt, kust. Siis võttis tüdruk Jacki õpiku ja avas sellel lehekülje 23. Tüdruk lasi tekstil küll silmadega üle käia, aga mõistis ta sellest tekstist ainult paari sõna.

Megan avas õpiku ning vaatas peatükki. Rosie ja Jeanne tegid sama.

Severus küll märkas, kuhu üks noorem õpilane ennast istuma oli seadnud, kuid mees vaid muigas endamisi, ning pööras pilgu klassi teises otsas istuvatele õpilastele.

Isis oli aga naerukrampides. Jeah, tüdruk oli täiega pahane, et Jack tema kõrvale ei istunud, kuigi ta nii aktiivselt oli võimelnud, et poiss tema kõrvale tuleks. No mis teha, kui Jack seda ei märganud, aga Isis'el oli märksa parem nägemine, ning kuna väike Cece oli ennast eriti hea kohapeale pannud, oli tüdrukul ka naermiseks põhjust.

"Ou," lausus Jack, kui mingi tüdruk talle sülle istus. Nime Jack ei teadnud, mäletanud, vms. Poiss ootas hetke, äkki otsustab ta ise minema minna? Kui ta aga hoopis Jack'i õpiku võttis ning selle avas, raputas poiss pead. "Tead, sa oled praegu veel liiga noor," lausus Jack vaikselt tüdrukule, tõusis seejärel püsti, tüdruk süles, ning viis ta esimesse pinki. "Sinu koht on siin," lausus poiss ning läks oma kohale tagasi. Tollel väiksel tüdrukul vedas, et Jack'il täna hea tuju oli.

Kui Jack oli tüdrukut natuke liigutanud asus tüdruk poisi sappa ning kui poiss tagasi istus, oli CeCe jälle tema süles. "Tere," ütles Cecelia, nagu seda väikest vahejuhtumit poleks olnudki.

"Sa ei taha mulle närvidele käia," lausus Jack, võttis tüdruku uuesti sülle ning viis esimesse pinki. Väikeste tüdrukute koht oli seal. Pidi olema arusaadav. Seejärel läks Jack oma kohale, istudes lauale lähemale. Tüdrukul ei oleks saanud taaskord tema sülle istuda.

Jah, Cecelia loobus teise süles olemast. Seevastu ronis ta poisi kukile. Tüdruku isa kandis teda nii, kui nad olid mingil pidustusel ja rahvast oli palju ning CeCe ei näinud midagi. Teda ei huvitanud Snape ja see, mida ta teha võis, endal pidi lõbus olema. See kord hoidis ta kõvasti poisi juustest kinni, et see ei saaks teda kuhugi viia ega tõsta.

"Vittu, tüdruk," lausus Jack, ning tõusis püsti. Ideaalis oleks tüdruk oma pea vastu lage ära löönud. Poiss võttis oma võlukepi välja. "Kümme punkti Hufflepuff'ilt," lausus Jack ning järgmisel hetkel oli ta tüdrukust vaba. Mingi loits, kaetus, vms. Ise ei hakkaks ikka ju klassi keskel mingi väikse tšikiga maadlema, vms. Poiss seisis näoga tüdruku poole. Juhul kui tüdruk kavatses midagi uut teha, oleks Jack saanud reageerida.

Cecelia vaatas Jackile silma. Tüdruk mõtles, et mida teine küll mõtelda võib. Selle peale tuli tüdruku suule väike naeratus. Oli natuke ebamugav niimoodi üles vaadata, CeCe ja Jacki pikkusevahe oli märgatav. Tema ei kavatsenud oma silmi ennem teise näost ära pöörata, selline oli mäng.