Hunt vs Hunt

Isis ja Arya harjutasid igal hetkel mil vähegi sai. Nende mõõgavõitlus tunnid toimusid küll saalis, kuid nad pidasid ka huntidena võitlusi, kord oma vahel kakeldes, kord korda mööda Valküüriga kakeldes, või siis sega taplust pidades. Hetkel istus Isis aknalaual vaadates, kuidas valge hunt Arya halli Valküür maha surub.

OT: Demetri

OT: Demetri.

Demetri tormas mööda koridore, õpikud käes, oli aeg ka õpetajatele pugeda ja siis harjutasid kaks tšikki seal hundivõitlust või? Animaagid kindlasti ja oli aru saada, et emased. Demetri oli tark ja nagu talle teistele väita meeldis, enamus õpetajate lemmik. Sebastian irvitas laialt ja uilgas halvustavalt. "Kobad," pomises ta ja vaatas tüdrukuid, et neid hinnata, noh temast nad paremad ei olnud.

OT: Ma just parandasin.

Isis jälgis kuidas Valküür ennast püsti ajas, ning ta õde oma lemmiklooma ümber ringe tegema hakkas, kuid tõstis pilku kellegi pominat kuuldes. Märgates poisi, kellele ta ikka päris mitu korda otsa oli koperdanud, kortsutas ta vaid kulmu. "Arvad, et oled parem või?" küsis ta.

"Muidugi olen," ütles Demetri ja noogutas, "see on ilmselge." Need targad kavatsevad teha turniirile kutsuda siis ai nad saavad. Demetri ei pidanud end kellegile tõestama, tal polnud konkurente ega hakanud olema, tegelikult kellele need kaks ü l d s e konkurentsi võisid pakkuda? Metsas jänkukesele? Võibolla, loota võis, mitte, et Demetri seda teinud oleks.

Isis hüppas aknalaualt maha. Ta oli poisiga peaaegu ühe pikkune, võib-olla isegi natuke lühem, kuid see ei seganud, tal tepsmite Slyhterinlasele otsa vaatamast. "Minujaoks see ilmselge ei ole." teatas Isis, võib-olla liiga egoistlikult, kuid tal oli sellest täiesti savi, kui mingi roheline ümbama tuleb siis, on tal suhteliselt kõigest savi. Tüdruk pidas hetke aru, sobiva võitlusse kutsumise küsimuse üle. Väga lahe asi jah mille üle aru pidada, aga nagu selle poisi olekust järeldada võis, peab see küsimus, teda ka ühtlasi ärritama, et ta üldse kaklema tuleks. "Kas paipoiss arvab, et ta on igas asjas proo?" uuris Isis hetkepärast. See oli parim millega ta hetkel lagedale tuli. No poiss oli ju ta klassi kaaslane, puges õpsidele pärsi tihti. See küsimus tundus alustuseks sobivat.

"Arvab küll," ütles poiss, tüdruku näoilmest võis järeldada, et see pidas aru, kuidas teda kaklema saada, pidi mainima, et see lause oli tõsi ka. Demetri muigas üleolevalt ja astus tüdrukule sammu lähemale ja vaatas talle tungivalt silma: "Ma ei kakle tüdrukutega." See oli tõsi, ta ei olnud tüdrukutega veel päris kakelnud, noh käsitsi.

"Siis see paipoiss on egoist." teatas Isis kindalt. "Ükski poiss ei kakle tüdrukutega." hädaldas Isis see peale. Jah, tal polnud kedagi veel ennast ründama sundida õnnestunud, aga ükskord see ju õnnestuma pidi? Või siis vähemalt võiks.. "Kardate tüdrukuid või?" küsis ta siis, nagu ei räägiks ainult ühe inimestega, vaid kogu meessooga.

"See paipoiss on kindlasti egoist," ütles Demetri ja ta irve venis veel laiemaks, kuid ta silmad särasid veidi vihasemalt. Ja ükski poiss ei p e a k s tüdrukuga kaklema, mõnikord tuli seda lihtsalt teha. "Muide, see, et ma mõnda tüdrukut kardan, sest nad on hurmavad ja kenakesed ning sa võid nende trikkide otsa komistada... Ei tähenda, et ma s i n d kardan eks."

"See paipois, on loll." leidis Isis. No kuidagi pidi ju inimest ärritama? Solvamine tundus sobiv, kuid Isis polnud kindel kas see toimib ka. "Sa ei kardagi mind?" küsis ta siis teeseldud pettumisega, kuid kerge irooniaga. "Kui sa mind ei karda, siis võtta mõõk, ja võitle." lisas ta, ning hetke pärast, olid mõlemas tüdruku käes mõõk. Tema enda Silent Wall, ning õe mõõk Bloody Mary, mida ta pide ees, poisile pakkus.

Demetri silmad välkusid vihaselt, ta võttis mõõga ja tõmbas üle tüdruku käsivarre, pika, kuid mitte eriti sügava haava. "Ma ei mängi ausalt," ütles ta ja lõi omale kilbi ümber, paar sekundit on tüdruk kindlasti üllatunud ja siis ärritub. Ta kilp oli tugev, las kargab vihaselt ringi.

Isis ei võpatanud, ka kui mööda ta kätt verd voolama hakkas, kuid see, et ta hetkepärast ka oma huule katki hammustas, andis mõista, et ta oli küllaltki haiget saanud. "Tunda on jah." lausus Isis mõru irooniaga, tehes julma nalja oma käe üle. "Ainult mõõgad, ilma võlukeppideta." lausus Isis hetkepärast, kaitse positsiooni sisse võttes.

OT: See kilp ikka oli võlukeppiga loodud?

ot: oli.

"Ma ei kakle sinuga, ma ütlesin seda juba," ütles poiss laisalt, kas sellel tüdrukul oli nii paks kolp, et see ei jõudnud talle kuidagi kohale? "Ma tunnistan ausalt, mul on võlukepp, ma olen sellega osav, ma ei raiska üleliia aega, et mõõgavõitlust õppida," tõsi mis tõsi.

OT: Tore.

Isis pani täieliku solvumist teeseldes käed vaheldi. "Anna siis mõõk tagasi." lausus ta väsinult. No ta nii oli lootnud, mis ta sinna parata sai, et mõningad asjad kohale ei jõudnud? Hetkepärast oli aga Arya Valküür'iga lõppetanud, ning valgest hundist sai üpris räbalais riietega tüdruk kes õde ja võõrast poissi kulm kortsus jõllitama jäi. Eel kõige jõllitas ta kuna poisi käes oli t e m a mõõk.

"Tere," ütles Demetri inimeseks muundunud tüdrukule, kuid ta ei vaevunud seda viisaka tooniga ütlema. "Kelle mõõk see on?" küsis ta nagu muuseas, annab ta selle jee praegu tagasi eks. Loota need pisikesed tüdrukud ju võisid, tulevad kallale? No jah, Sebastian ei viitsinud t e g e l i k u l t nendega ju siiski kaua jamada, ta asetas mõõga maha ja lükkas selle jalaga eemale, temal pole sellega midagi teha. Tal ei olnud praegu vist tuju kedagi ära tappa.

"See on minu oma." lausus Arya ja jooksis mõõka üles korjama. Isis aga kavatses edasi tusatseda kiirelt krahmas ta õe käest mõõga ning toppis selle kotti, koos enda omaga. Hetkel oli ta liiga halvas tujus, et võõra asemel hoopis Arya üles ässitada, ning sel hetkel, kui ta plaanis kannapealt ringi pöörata ja koridorist lahkuda, sooritas ta kaunis kummalise pirueti ning maandus ninali põrandal. Väga tubli tüdruk, eks?

"Kas sa tantsid baletti? Korrata," nõudis Demetri, see tüdruk oli osav. "Kas koolis võivad üldse kaks tüdrukut kes ilmselget hindavad oma võimeid üle mõõkadega ringi tormata?" küsis Sebastian, seekord ilma sarkastilise toonita, tegelikult ei uskunud ta, et neil üldse koolis mõõgad võisid kaasas olla, kui juba kihvadega lendavad taldrikud olid keelatud olid mõõgad kindlasti ka.

"Ma ei tantsi sul midagi." sähvas Isis ennast püsti ajades. "Me ei hinda oma võimeid üle!" käratas nüüd Arya. Tal oli väga hea ettekujutus sellest, millised olid ta võimed, ning ta oskas ka neid kasutada. "Ei võiks." vastas Isis küsimuse teisele poolele. "Aga keda see huvitab? Kui juba koolivanemad keelatud metsas jalutavad, ja põhjatornis ennast pildituks joovad, miks me siis oma oskusi lihvida ei tohiks?" küsis ta.

"Paned ka tähele mida sa ise räägid?" küsis Demetri ja pööritas silmi, "nad on koolivanemad, teevad mida tahavad." Mitte, et Demetri kedagi kaitsnud oleks, lihtsalt, kui tema oleks koolivanem kasutaks ta oma õigusi ikka rämedalt ära. Just Saying.

» hoiatus,hunt.this is topic kõigile
» Keira Hunt