Raamatuid lugemas

Alexa istus raamatukogus ühe akna all oleva laua taga ning luges kordamööda enda ette lahti laotatud raamatuid. Raamatud olid põhiliselt Sigatüüka ajaloost. Kuna Alexa oli otsustanud siia kooli viimasel minutil tulla, siis oli tal igasugune 'kodutöö' tegemata. Tüdruk ei tõstnud hetkekski oma pilku raamatutelt, olles liiga keskendunud et raamatukogus olevaid häirivaid faktoreid tähele panna.

Regan hiilis vaikselt Alexa selja taha ja oli valmis õde ehmatama. Vaadanud korraks ringi, ehk mõni inimene näeb ja räägib kellelegi ära, veendus ta, et ühtegi inimest just selles vahes pole. Tüdruk puudutas vaikselt Alexa õlgu, see oli tema puhul alati kõige paremini töödanud.

Tundes kellegi käsi oma õlgadel, hüppas Alexa ehmatusest, tuues kuuldavale väikse kiljatuse. Kui tüdruk ennast ringi pööras, nägi ta enda õde. Tema oligi teda ehmatanud. "Regan!" hüüdis Alexa etteheitvalt. "Sa ehmatasid mind, meelega," lausus tüdruk kergelt naeratades, see oli fakt. Kuid siiski ei saanud tüdruk selle peale pahandada. Siis vaatas Lexi korraks proua Pince'i poole, kes tavaliselt karjumist ja kiljumist raamatukogus ei lubanud.

''Ei, tegelikult ma lihtsalt tulin ja puudutasin sind ilma mingi eesmärgita,'' lausus Regan irooniaga ja pööritas silmi. ''Mida sa siin teed?'' küsis Regan üllatunult. ''See on ju mingi... eeh... raamatukogu,'' lisas ta küsivalt eelmise lause lõppu ja vaatas natuke selles kohas ringi.

"Jah, saa tuttavaks Regan, see on raamatukogu," lausus Alexa irooniliselt. Ta polnud kindel, et õde just palju aega sellistes kohtades oli veetnud. "Otsisin natuke teavet kooli kohta," pomises tüdruk siis oma laual olevate raamatutue poole viibates. Ja neid polnud vähe.

''Ebameeldiv tutvuda, raamatukogu,'' proovis Regan näitada olematut viisakust. ''Päriselt ka, sind huvitab see?'' küsis Regan ilmekalt, ta polnud kunagi arvanud, et ta õde mingi tuupur või nohik on.

Alexa tõi kuuldavale ohke ning lõi oma ees oleva raamatu kinni. Seejärel lülkkas ta oma tooli lauast veidi kaugemale. "Ma arvasin, et pole hilja ennast asjadega kurssi viia," lausus tüdruk õlgu kehitades. Lugemise vastu polnud tal tavaliselt midagi, kuid ajaloo ja muu seesuguse vastu küll. "Tegelikult mul lihtsalt polnud muud teha," tunnistas tüdruk naeratades üles. "Jack on kuhugi kadunud, võibolla ta lihtsalt väldib mind..., ja sind ma ka ei leidnud," lausus Alexa veidi süüdistavalt.

''Nojah, kui Jack'i pole, siis on muidugi igav,'' nõustus Regan noogutades. Mida siis ikka teha, kui Jack'i pole? ''Muide, kuidas teil see kohtumine läks?'' küsis Regan huvitudes, tema oli ju Jack'ile sellest rääkinud.

"Kohtumine läks...," lausus Alexa mõtlikult, kuna ta ei teadnud isegi päris hästi. "Me käisime piknikul. oli tore, sõime ja jõime," lausus Alexa. "Ja õhtu lõpuks suutsid Jack ja Annie tülli minna. Järelikult läks vist hästi?" arvas Alexa.

''Miks nad tülli läksid? Mida sa tegid?'' kahtlustas Regan tülis Alexa't.

"Miks sa arvad, et mina tegin midagi?" küsis Alexa, tehes pähe süütu näo ning vaatas Regan'it. "Sest see polnud minu süü, et Jack mind suudles," lausus Alexa ning järgmisel hetkel säras tema nägu õnnest.

''Sest sa tegidki midagi! Sina suudlesid teda ja tema suudles sind vastu!'' lausus Regan vaikselt, kuigi tal oli isu kõvemat häält teha, raamatukogus polnud see ilmselt lubatud.

"Kuidas sa seda tead?" küsis Alexa. Kuigi see ei saanud tema õnne ära rikkuda. Fakt oli see, et Jack oli teda vastu suudelnud. "Ja mis vahet seal on, kas mina suudlesin teda või tema mind?" küsis tüdruk. "Annie oli päris vihane," mainis Alexa veel.

''Sa teed alati nii,'' vastas Regan ja püüdis rahulik olla. ''Tegelikult on küll, Annie ja Jack läksid lahku?'' pani Regan küsimuse ja vastuse kokku. Regan püüdis selles suhtevärgis erapooletu olla, aga tahestahtmata kaldus ta ühele poole üle, täna Annie' poolele.

"Ja mida sa sellega öelda tahad?" küsis Alexa kahtlustavalt. "Sulle pole ju Jack kunagi meeldinud, kas sa ei võiks siis vähemalt minu pärast rõõmustada?" küsis Alexa vaikselt.

OT: Ühineda võib?

OT: Ühineda võib?

''Ma kunagi öelnud, et mulle Annie ei meeldi,'' väitis Regan kindlalt. ''Või olen?'' hakkas ta endas kahtlema. ''Jack on kole,'' otsustas ta lõpuks lisada, tüdruk teadis, et õele see ei meeldi.

Ot: Kui Alexa tahab.

OT: Mul vahet pole, kui Regan lubab, siis võid liituda.

"Sa pole seda öelnud," nõustus Alexa. "Miks kõik arvavad, et see minu süü on?" küsis Alexa siis, pidades silmas Jack'i ja Annie lahkuminekut. "Ma isegi ei teadnud, et Annie seal oli! Kas sa arvad, et ma oleks Jack'i suudelnud, kui ma oleks teadnud?" küsis Alexa. Aus vastus oleks olnud 'jah'.

''Jah,'' ütles Regan, ''siis sa oleksid seda kindlasti teinud.'' Regan naeris vaikselt: ''Kes suudleks oma endist tema praeguse silme all? Sa oled loll, ega see sind Jack'i silmades taevasse ei tõsta.''

"Ise oled loll," nähvas Alexa ning korjas raevukalt oma raamatud ühte hunnikusse. "Kus nüüd tuli välja Annie pooldaja," iroonitses Alexa, tõusis püsti ning võttis raamatud sülle, et need õige riiuli juurde tagasi viia. "Jack suudles mind vastu, järelikult see tähendas midagigi," lisas tüdruk ning niikaua oli ta asjade käiguga rahul.

Regan muigas. ''Jack suudleks mind ka vastu, kui ma teda ükskord suudelda otsustaksin,'' irvitas ta.

Jim kõndis raamatukokku."Hello," hüüdis ta tüdrukutele.

"Sa tead, mis juhtub, kui sa seda teed," lausus Alexa. Siis oleks õdede vaheline suhe rikutud ning Regan teadis seda. Kui hufflepufflane raamatukokku kõndis, vaatas Alexa teda ainult hetkeks. Tema tuju polnud enam kuigi hea, sest ta teadis et Regan'il oli õigus.

Regan nearis. Ta oli imestunud, et õde isegi arvas, et tema võiks Jack'i suudelda. Regan vaatas samuti korraks huff'i poole ja pööras siis pilgu taas õele.