Väsinud...

''Viisteist,'' ütles Regan mõrult, tema vanust võiks poiss ikka teada. ''Ja sina oled? Kuuskümmend viis?'' pakkus Reg irvega. 65 peaks olema piisavalt vana, et enam mitte tatt olla.

"Vaimukas," lausus Jack irooniliselt. Ta oli üpris kindel, et nii vana ta nüüd küll välja ei näinud.

''Su koledus annab sulle kõvasti vanust juurde,'' lisas Regan oma eelmisele lausele, ta teadis et poiss pidi seitse- või kaheksateist aastat vana olema, tema õega umbes sama.

"Sa oled õel," lausus Jack kulmu kortsutades, olgugi et ta tüdruku arvamusest ei hoolinud.

''Sina ka,'' vastas tüdruk ausalt. Regan ei teinud oma iseloomust suurt numbrit, olgu ta milline tahes, temale sobis kõik.

"Ma võtan seda kui komplimenti, tänan," noogutas Jack.

''Pole tänu väärt,'' pudistas Regan oma suust välja, selline ütlemine tema suust polnud kõige tavalisem. ''Mida sa üldse siin koridoris teed? Otsidki minusarnaseid väikeseid tüdrukuid, kelle kallal norida?'' küsis Regan, niisama ei jalutata ju viiendal korrusel, kui oled Slytherin'is, mille puhketuba asub vangikoobastes.

"Sa oled nii tark," lausus Jack sarkastiliselt, kuid noogutas. Tüdruk võis mõelda, mida tahtis. Tema ei pidanud oma käikudest talle aru andma. "Sa ise, tulidki viiendale korrusele istuma?" küsis ta vastu.

''Sa kohe oskad komplimente teha,'' lausus Regan tänulikult. ''Mina uurin kooli,'' õigustas Reg ennast poisi küsimuse peale, tema ei pidanud midagi varjama. ''Väsisin ära,'' lisas ta, kui oli aru saanud, et pole kõige tavalisem kooli istudes uurida.

"Oskan," noogutas Jack lihtsalt. Mida muud oleks ta veel osanud selle peale öelda? "Nii suur kool, et jalad väsisid ära?" küsis Jack irvitades. "Ja meeldib siin siis?" küsis ta ühe veidi normaalsema küsimuse.

Regan ignoreeris esimest küsimust. ''Ei, mulle ei melldi see kool, ainult hommikuti on mõnus, siis pole palju inimesi ja saab päikesetõusu vaadata. Aga muidu on jube külm, eriti veel vangikoobastes, kas nad midagi külma vastu ei ole sinna välja mõtelnud? Koridrid on üldiselt paksult rahvast täis, privaatselt ei saa kuskil olla, tegelikult, võib-olla oma voodis saab mõnikord, kui see sirm ette tõmmata, aga siin on palju rahvast ja see häirib...'' Regan oleks võinud lõpmatuseni rääkida kooli halvadest külgedest, kuid tagasi Beauxbatons'isse poleks ta enam tahtnud minna.

"Miks sa siia üldse tulid siis?" küsis Jack. Kui Regan'ile kohe mitte midagi Sigatüükas ei meeldinud "Vaevalt, et Alexa sind sundis?" lisas poiss muiates.

''Ei sundinudki, aga ta on mu õde. On sul õdesid või vendi?'' Regan arvas, et kui Jackil üks nendest oleks, siis mõistaks poiss tüdrukut.

"Oli," kehitas Jack õlgu. "Jah, vahet pole, arusaadav," lausus poiss noogutades.

''Mida tähendab oli?'' küsis Regan kulmu kortsutades. Ta ei hakanud selle üle naerma ega midagi, võib-olla on see midagi hullu.

"Sa polegi nii tark," arvas Jack. "Oli, enam pole, mis veel arusaamatuks jääb?" küsis Jack.

''Kuhu ta kadus siis?'' küsis Regan segaduses. Vennad või õed ei haihtu lihtsalt ära. Nad on kogu elu su vennad või õed.

Jack pööritas tahtmatult silmi. Ta ei saanud aru, kas Regan küsis seda ainult tema ärritamiseks või ei saanudki tüdruk päriselt pihta. "Surnud on," lausus Jack, uskumatult pead raputades. Ta isegi ei teadnud, miks ta seda Regan'ile rääkis.

Regan kortsutas kulmu, kuidas ta ise selle peale ei tulnud. Ta oli olnud nii kohatu. ''Mul on kahju,'' pomises ta vaikselt maha vaadates, mõeldes selle peale, kui Alexa surnud oleks. Tüdruk tulid tahtmatult pisarad silmist, kuid ta kuivatas need ruttu ja lootis, et Jack neid ei märganud.

Jack kehitas vaid õlgu. "Sellest on mitu aastat möödas," lausus Jack ning pööras oma pilgu hetkeks ära. Ta ei tahtnud sellest rääkida. Siiski pööras ta oma pilgu pea kohe tagasi ning ikkagi märkas Regan'i pisaraid. "Sa nutad või?" küsis Jack.

''Ei,'' proovis Regan oma silmi varjata, need pidid kindlasti punased olema. Ta ei pärinud Jack'i lähedase kohta enam midagi, kuigi ta ei teadnud isegi, mis sugu viimane oli.

"Nutsid küll," lausus Jack, ta oli näinud siiski. Regan isegi ei olnud tema venda tundnud, seega ei mõistnud Jack, miks tüdruku silmad punased olid. Samas ei hakanud poiss ka midagi lisama.

''Okei, jah, nutsin,'' tunnistas Regan vastumeelselt. Ta tõmbas käega läbi juuste ja vaatas Jack'ile otsa.

"Armas," lausus Jack lihtsalt. Liigutav. Kuigi ta oli kindel, et kui Regan oleks teadnud, kes tema vend oli ning millega ta tegelenud oli, siis poleks tüdruk nutma hakanud. Kuid see selleks.

''Ma ei nuta sinu pärast,'' lausus Regan vaikselt, ''ega ka sinu venna või õe pärast.''