Vannitoas

Isabella sammus sirgelt tüdrukute pesuruumist mööda. Enam ta ei mõistnud miks oli kaasa vedanud tuššigeel ja šampooni. Vannitoas, polnud selliseid asju vaja, seal oli ju see kurikuulus bassein koos kõigi oma kraanidega. Cel lausus maalile parooli ning astus uksest sisse. Jäädes hetkeks kõhkelvalt basseini ette seisma, kaalus ta kui suur on võimalus, et keegi võib veel sinna tulla. Ilmslet üpris suur, kuigi kell oli alles seitse. Ja seda enam, et sisse võisid sadada ka poisid mõtles ta kärmelt paljalt basseini minemise suhtes ümber, ning avastas rõõmuga, et oli koos saunalinaga kaasa võtnud ka bikiinid. Tüdruk panin need kärmelt selga, rõõmustades mõttes veel selle üle, et polnud kaasa võtnud neid kohutavalt nappe bikkiine. Isabella poetas riided veidi eemale maha ning kükkitas siis kraanide juurde, keerates ühte hõbedast.

OT: Jack.

Jack kõndis aeglaselt mööda koridori, kaasas rätik, hambahari ja muu vajalik. Ta oli selgelt liiga vara üles tõusnud, isegi teadmata miks. Unesegasena kõndis poiss koolivanemate vannitoast mööda, kuid avastas selle alles siis, kui juba kuuendale korrusele oli jõudnud. Poiss keeras otsa tagasi ning kõndis tagasi viiendale korrusele. Oletades, et nii varasel kellaajal vannitoas kedagi teist ei ole, avas Jack järsult ukse ning marssis sisse. Alles siis, kui ta kedagi basseinis nägi, taganes ta igaksjuhuks uksest välja. Siiski otsustades, et see on ka tema vannituba, jäi Jack hetkeks ukse taha seisma. Siis tõstis ta käe ning koputas vastu ust. Sellega võis seesolija aimata, et keegi tahab sisse tulla ning ta jõuaks ennast riidesse panna.

Isabella kükitas vaikselt basseini ääres kuulates kuidas veis segatud mingite lõhnadega sellest, basseini voolas. "Parooli ei tea või?" küsis ta siis kui keegi uksele kopputas. Seda, et keegi oli ka ennem sisse astunud, ta ei olnud märganud. Tüdruk oli liiga hõivatud järgmise kraani keeramisega, et vaevuda, oma asju põrandalt kokku korjama. Riided ning saunalina olid mööda põrandalt lajali, kuid tüdrukul oli sellest üpris suva.

Jack loomulikult ei kuulnud seda, mida seesolija küsis. Tema lihtsalt oletas, et inimene oli tema koputust kuulnud, ta lausus parooli ning astus taas vannituppa sisse. Rohkem basseini poole vaatamata kõndis Jack kraanikausside juurde ning viskas oma asjad mingile äärele. Vaadates hetkeks peeglisse, märkas ta basseinis olijat. "Aa, Isabella," lausus ta mittemidagiütleval toonil.

Isabella hakkas just kordama oma küsimust, kuid kui Jack sisse astus, noogutas ta posile kergelt tervituseks, ja pöördus tagasi kraanide juurde. Basein oli juba auravat vett täis, ning tüdruk istus basseini äärele jalad vette, kuid päris sisse veel ei läinud. Tal oli mälestus mingist kraanist, kust tuli mulle. Cel jätkas kraanide kinni lahti keeramist, kuni jõudis üheni, millel oli punane rubiin. Seda keerates, hõljusid veekohale sinised ning lillakad mullid.

Jack võttis särgi seljast ning viskas selle kuhugi kapi äärele. Harjumuspäraselt, nagu hommikuti ikka, laskmata ennast Isabella'st häirida. Poiss pöördus oma hambaharja võtma, kui ta märkas peeglist mulle. "Seebimullid?" küsis Jack. Mitte nagu see oleks teda huvitanud.

"Ei, plastmassmullid." teatas Bella sarastiliselt, ning keeras kraani kinni. Tüdruk ajas ennast seejärel uuesti püsti ja suundus hüppelaua juurde. Mis saaks veel parem äratus olla? Vesi oli küll soe, kuid Cel'il võttis kaua aega, ka sinna sisse saamisega, ning parem oli siiski sinna sisse kõige täiega hüppata. Tüdruk ronis hüppelauale, ning suundus selle otsa poole.

"Mõnus viis ennast hommikul üles äratada," arvas Jack sarkastiliselt, endiselt peeglist basseinis toimuvat jälgides. Midagi, mida tema poleks eelistanud.

"Jah, parim mis ma välja suudan mõelda." nõustus Bella sammuti sarkastiliselt. Mõeldes ümber selle, kuidas hüppata, võttis ta hoogu ja hüppas meelega pommi, pritsides pool vannituba ja Jack'i veega üle. Ta oli jätkuvalt Syd'i peale pahane, ning ka Megani peaele. Kuid samas ei saanud ta aru, miks oli vaja seda Jack'i peale välja elada.

"Ou, mida sa teed?" hüüdis Jack, püüdes vee eest ära liikuda. Kahjuks oli sein aga seal samas ning Jack'il polnud kuhugi minna. Seega sai ta ikka suht märjaks. "Oli see vajalik?" nõudis ta.

Isabella tõukas ennast basseini põhjast lahti ning siis uuesti veelpinnale. Kuuldes Jack'i küsimust, kehitas ta vaid õlgu, mida poiss näha ei saanud, kuna Cel oli veepiiri vahu ning mullidega üle ujutanud. Ainult tüdruku pea paistis üle paksu vahu kihi, mis ta ümber voolas, kohe kui hüppe oli sooritatud.

"Ja ma veel arvasin, et sa oled normaalne," pomises Jack ning pöördus tagasi kraanikausi poole. Hetkel ei kavatsenud ta ennast ära kuivatada, kes teab kas Isabella kavatseb veel oma üleujutusi korraldada, või mitte.

"Siis sa eksisid." porises Isabella, kellel tõesti oli halb tuju. Tüdruk ujus vaikslet basseini ääreni ning jäi sealt hidavalt vaatama, kui märjaks ta ruumi oli teinud. Cel imestas ka kergelt miks Jack ennast kuivaks ei loitsinud, kuid ei hakkanud seda ka küsima.

"Mis viga on?" küsis Jack, pöörates ennast Isabella poole, hambahari ühes käes. "Väga halb tuju?" küsis ta huvitult.

"Viga on Syd'is." teatas Isabella pahuralt, tabades Jack'i hääles huvitust, ei hakkanud ta teitailsemalt seletama, vaid surus ühe suurema mulli veealla, kus see ta küünega kokkupuutudes purunes ning tüdrukule seebist vett silma pritsis.

"Mida ta siis tegi?" küsis Jack ennast taas peegli poole pöörates. Nüüd oleks ta oodanud, et Isabella räägib, mis juhtus.

"Trampis süüdimatult ühe noorema õppilase varvaselt, ning kostas mind mitme kõrvakiiluga." lausus Isabella vaevumatta oma juttu ilusama, ning lisama, et ta oli Syd'i sõimanud. Ning pealegi ei mõistnud ta, miks Syd sellise väikse sõna peale nii pöördesse läks? Tüdruk ise kutsus Celat'i kogu aeg, Wc'ks, mis tõesti ei olnud unistuste hüüdnimi. Bella toksis sõrmedega järgmisi mulle katki, ning uhus vahtu endast eemale.

"Miks ta nii tegi?" küsis Jack, olles üsnagi üllatunud. Ei kõlanud just eriti Syd'ilikult.

"Küsi tema käest." teatas Isabella tusaselt. "Ja ta ka loitsis." lisas ta siis, pidades paremaks jätmata ütlematta, keda tüdruk loitsis. Celat'ile ei meeldinud enesehaletsemine, ja just see oleks peegeldundu sellisest lausest, Syd loitsis mind.

"Kahtlane," jõudis Jack otsusele. "Ja ta loitsis, keda?" küsis Jack. Ilmselt oleks tema üllatus olnud veel suurem, kui Syd oleks loitsinud mõnda nooremat õpilast.

"Mind, kedagi teist seal polnud." lausus Isabella lihtsalt. "Ja siis tuli välja Megan, ja nad kukkusid õiendama, kuna ma sõimasin Syd'i." lõppetas ta oma juttu otsustavalt, ning sukkeldus seejärel, tulles veidi kaugemalt basseini otast uuesti pinnale.

"Ja sa ei saanud talle vastu?" küsis Jack, teadmata kas oleks väga õel selle peale irvitada.

"Oi sain küll." teatas Isabella väärikalt. "Aga siiski kaks ühevastu, ma sain mõlema võlukeppid kätte, aga Megan'i tekkitatud paisetest lahti saamisega läks päevi." nurises ta pahuralt. Tüdruk ei suundunud haiglatiiba, vaid läks otse puhketuppa, kus oma nägu korda püüdis teha. Loomulikult oli see ebaõnnestunud. Isabella polnud kunagi meditsiinis tugev olnud, ja tulemus oli mittu korda hullem kui enne.

"Noh, kurb kuulda," kehitas Jack õlgu. Mida ta ikka oleks veel pidanud ütlema? "Ja see tekitas halva tuju?" küsis Jack. "Ära tee neist välja," lausus poiss.

"See ja siis mingi uus Slyth, ei ole ka just kõige meeldivam." lausus Bella summutatult ning sukkeldus uuesti, tulles pinnale kuskil basseini keskel sumas ta enast paremale jääva ääre suunas. "Kui see oleks nii lihtne." porises ta siis Jack'i viimase lause peale. Polnud just lihtne teha välja inimestest, kes su heameelega maha lööksid. Basseini ääreni jõudnud ronis ta sellest välja ning suundus, oma saunalina üles korjama.