Mats, pauk ja mälukas

OT: Sydney.

Albus rühkis tusaselt koridori käed taskutes, ei vaadanud poiss kuhu kõnnib, ning sammus sirgelt vastu seina, millest ta hetkepärast eemale põrkus. Ruba haaras vihaselt peast, ning nägemine läks kergelt uduseks, kadus siis ära, ning tuli tagasi. Poiss oli sellekäigus külili põrandale koperdanud ja üritas nüüd meenutada, mida ta koridoris tegi.

Syd astus reipalt naeratades mööda koridori, kuni oleks äärepealt otsa komistanud Albus'ele, kes külili maas vedeles. Tüdruk taganes paar sammu ja küsis pead vangutades: "Al, mida sa teed siin?"

Albus ajas ennast istuli, kergelt tuikudes püüdis ta ka püsti saada, kuid Syd'ile ei osanud ta midagi vastata, vaid lihtsalt õlgu kehitada,

"Kukkusid?" jätkas Syd, kuigi fakt et Albus kukkus oli lausa ilmselge.

Jälle kehitas poiss õlgu. "Ma ei mäleta." pomises ta siis püsti saades, ning akna laua juurde tuikudes.

"Ei mäleta?" See oli Sydney meelest küll tobe, kuidas sai keegi mitte mäletada asja mis temaga just äsja juhtunud oli?