The end of life

Alica kõmpis torni.Muud võimalust ta ei olnud endale mõelnud.Ta ronis aknalaua juurde kust Alica sai kuidagimoodi püsti
OT:Keegi võiks kohale tulla

OT: Mida see pealkiri tähendab?

Megan jälgis, kuidas mingi dorklane Põhjatorni läks. Esimene otsustas samuti torni minna ning asuski sinnapoole teele. Lõpuks kohale jõudes, tundis ta tüdruku ära - see oli Alica ning ta oli väga kahtlases kohas, väga kahtlases asendis. "Hei," lausus Megan.

OT: Ma pakun, et see peaks tähendama elu lõppu, aga siin on vales järjekorras kirjutatud.

,,Hei''lausus Alica ja tegi äkitselt akna lahti,,ära vaevugi mind noomima''lausus tüdruku ja tõusis akna pealt luuaga õhku,,Mul on kõrini sellest elust!''hüüdis Alica ja tõusis orni akna kohale kust ta nägi Meganit
OT:Isa on mulle mõned inglise keelsed sõnad õpetanud aga järjekorda mitte

OT: Pane parem The end of life.

OT: Või The end of my life

"No kuhu sa lähed, kurat küll?" karjus Megan vihaselt.

,,Sinna kuhu tahan''ütles Alica kui järsku tasakaalu kaotas ja luua külge ühe käega rippu jäi

OT: Alica, aga suu sünnipäeva pidu?

"No jestas küll," lausus Megan silmi pöörates. Ta ronis aknalauale, üritades Alicat aidata, kuid siis silmas ta maapinda, mis oli sealt vaadates väga kaugel. Üle Megani keha käisid külmajudinad ning ta ronis nii kiirelt, kui sai, aknalaualt minema.

Alica proovis tornile lähemale minna kuid siis libises Alica teine käsi luuast lahti ja Alica kukkus alla kui äkitselt ta sai neljanda korruse ühest aknast kinni hoidma.Seejärel ei suutnud Alica jölle kinni hoida ja ta kukkuskuskile järve äärde

OT: Piinarikas surm?

OT:Ma olen vigastustega elus sest mõned olid suht kurvad.Aga septembris küll ma suren

Danielle oli elust nii tüdinud, kui veel olla sai. Tüdruk jalutas põhjatornis ja vaatas kaugusesse, unistades, et kunagi hüppab ta sellest tornist alla.

Alarice oli nii väsinud ning ta tundis, nagu oleks kõik nii ebaaus ning nõme. Tüdruk jõudis Põhjatorni, peas pöörane idee - ta tahtis aknast alla hüpata.

"Tere," pomises Florence mõrult, nähes üht teist tüdrukut.

"Tere," venitas Alarice ning ronis aknalauale. Ta vaatas maapinna poole. Nad olid tõesti päris kõrgel.

"Mis sind siia toob?" jätkas Danielle endise meeleoluga ning ronis samuti aknalauale.

Alarice mõtles hetke. "Tahaks siit alla hüpata," lausus ta lihtsalt.

"Tõesti?" Mina ka," ütles Flo.

Alarice kergitas kulmu. "Päriselt? Aga ma arvan, et ma hüppangi siit alla," lausus ta.

"Hüppame koos?" küsis Danielle.

"Nõus!" hüüatas Alarice. Ta haaras Danielle'i käest ning keeras end siis seljaga akna poole, olles valmis alla hüppama.

Danielle võttis sama asendi ning ohkas raskelt. Mida tema õed küll mõtlema peaksid? Tüdruk nimelt elas koos oma kahe vanema ja ühe noorema õega. Aga siis ei huvitanud Flo'd enam miski. Ta tõukas ennast aknast alla, tõmmates Alarice'i endaga kaasa.

Alarice hüppas koos Danielle'ga aknast välja. Varsti jõudsid nad maapinnale, kuid siis enam Alarice' süda ei löönud.

Kui Danielle vastu maad prantsatas, jõudis ta veel röögatada: "Ai!" Siis aga läks tüdruku silme eest mustaks.