Õudusunenägu järvest.

Lõpuks jõudis Heria järve äärde.Siin ei olnud midagi.
"Õnneks.."Aga Her oli jooksmisest nii väsinud,et istus kivi peale.

Nigra nillis metsa vahel, ta oli just ühe õnnetu jänese maha murdnud ning toorestpeast ära söönud. Emahunt suundus järve juurde, et seal oma must kasukas verest puhtaks pesta. Hunt sörkis järve äärde märkamatta kivil istuvat tüdrukut ning sukeldus peaees järve.

Heria oli maha rahunenud,aga järsku ehmatas ja nägi kuidas hunt vette läks.Ta hakkas kartma.Nii jäi ta kivikujuks!

Nigra muutus ujudes nimeseks ning sukeldus tänulikult jahedasse vette, mingi ajapärast tuli ta seal välja ja väänas oma ülipikkad juuksed kuivaks, tegemata välja sellest, et ka ta T-särk ja lühikesed püksid veest tilkusid.

Heria tõusis püsti.Aga kartis teda ikkagi.

Isis ei märganud tüdrukut ikka veel, see mille peale ta pead pööras oli heli mida tüdruk liikudes tekkitas.

Sydney astus järve ääres, oma käsi mõnusalt taskus hoides. Tema meelest oli täna ilus päev ja tüdruk otsustas selle järve ääres mööda saata. Üksi. Kui ta nüüd märkas kaugemal Isis't ja ühte teist tüdrukut, oli ta esialgu veidi pettunud. Aga hiljem Syd mõtles, et võib-olla oleks seltskond isegi parem.

Heria ütles vaikselt:"Tere...".Siis hingas ta sügavalt sisse ja jätkas lausega : "Ega sa mind ära ei söö?..."

Siis sai ta paremini hingata,sest nägi kaugelt tulemast ühte tüdrukut.Ta hakkas vaikselt tema poole minema.

Isis kortsutas kulmu "Ma tõesti ei ole hannipall." vastas ta, tüdruku küsimus oli nii absurdne lihtsalt.

"Tema ei söö kedagi peale minu ja Annie," hüüdis Syd vahele.

Nüüd hingas Heria täiesti rahulikult.Ta peatus poolel teel.Naeratas ja punastas õrnalt.Aga siis kuulis tüdruku vastust,kelle poole ta hakkas minema.Tal läksid silmad küsivalt suureks.

"Jah täitsa õige, Syd." porises Isis "Aga te ei ole just mu lemmik eine, jänesed on ikka delikatess." arvas Isis lihtsalt ja istus maha ta oli nüüd rahunenud, ega tormanud kellekile kallale- vähemalt püüdis.

"Jack'i suhtedraama," lausus Syd, nähes väikese tüdruku küsivaid silmi. Isis'ele heitis ta lihtsalt tigeda pilgu. Tal polnud kavas jälle kakluseid korraldama hakata.

Heria tahtis teemat muuta,seega ütles:"Minu nimi on Heria Glasgow.Võite Herilaseks hüüda".

Isis vastas Syd'i tigedale pilgule vihale ajavalt rahuliku ning külmaga.

Syd naeratas Isis'ele sõbralikult ja teatas Heria'le: "Sydney Western. Syd."

"Isis Nigra Nox. Kutsikas, või segane kuidas soovid." pomises Isis silmi kinni pannes ja eeldades, et Herilane tahtis ka tema nime teada.

Heria ütles muiates:"Meeldiv tutvuda."Siis tuli päike välja.
"Mul on jube palav,tahaks ujuma minna,niiet olge siin,toon oma ujumisriided.Ja ärge üksteist ära sööge".
Ta ilme läks muigavalt tõsiseks.Aga siis hakkas naerma ja jooksis Sigatüüka poole.

"See tüdruk on omamoodi imelik," lausus Syd Nigra'le.

Isis kortsutas kulmu "Jah." nõustus ta, kuid lisas siis "Mileks tal neid ujumis riideid on vaja?" ta ei seda mitte kellegi käest, ta polnud kunagi aru saanud milleks oli selline jura nagu ujumis riided vajalikud, alati ujus ta ise ju riietega?

Heria jooksis tagasi ja jooksis puu taha,vahetas riideid ja siis jooksis vette.

Isis lamas jätkuvalt seal samas kuhu ta ennast enne pikali oli viskand.

Heria mõnules vees ja hõikas:"Syd!Tule siiapoole!".

"Olgu," venitas Syd ja astus lihtsalt riietega järve.

"Vees on nii mõnus olla,aga mul on mõte....."naeris/muigas Heria.