Meestejutud

"Seda ma arvasingi," lausus Logan. Paistis, et Jack hakkas aru saama. "Nii, kes neist valituks osutub?" küsis ta siis, tõesti asjast juba huvituma hakates.

"Kas ma ütlesin midagi selle kohta?" küsis Jack irvitades. Tema selles nii kindel polnud. "Tead, see on ikkagi meie viimane aasta," lausus ta mõtlikult, nagu see oleks midagi tähendanud. Vaevalt, et kumbki neist veel pärast seitsmenda lõpetamist tagasi tuleks. Ta vaatas ootavalt Logan'i poole.

"Viimane aasta jah," nõustus Logan. Pärast seitsmendat klassi oli kool ju läbi. "Mis siis?" küsis ta.

"Viimasest aastast peaks võtma kõik, mis võtta annab," tuli Jack oma mõttekäiguga lagedale, võidukas naeratus näos. "Seda enam, et me mõlemad oleme siin," lausus ta, jätkates. "Sa ei arva?" küsis ta siis, irvitades.

"Ideaalne," lausus Tyler. Ta oli Jack'i mõttega igati nõus. Seda enam, et see oli Logan'i esimene ja viimane aasta siin. "Millest me alustame?" küsis ta.

Jack kehitas õlgu. Ega ta mingit nimekirja polnud valmis teinud, kui Logan seda ootas. "Tuleta vanu aegu meelde, tuleb mõni idee?" küsis ta siis irvitades.

Tyler siis mõtles veidi. "Jah, olid ajad," lausus ta siis mõttesse vajunult. "Aga Sigatüükas pole selline elu võimalik," arvas Ty. Või oli?

"Miks mitte?" küsis Jack. "Mis siin teisiti on?" irvitas ta. "Pidusid toimub siin küll, ja alkohol on saadaval," lausus Jack.

"Jack, siin on reeglid," tuletas Logan meelde. Kuigi neid võis vahel rikkuda, olid nad siiski olemas. "Ja sa oled ordus. Me oleme ordus," lisas Ty.

"Ja siis, muudab see midagi?" küsis Jack. Mitte ükski õpetaja polnud siiani keelanud neil pidusid maha pidada, kui asi puudutas seda.

"Jah," lausus Ty, siiski kahtlevalt õlgu kehitades. Siis vaatas ta lossi poole. "Me oleme ikkagi Sigatüükas, terve aasta on veel ees," lausus ta.

"Jah, midaiganes," lausus Jack. Vahet polnud.

"Olgu," kehitas Ty õlgu. "Kas mulle lihtsalt tundub, või vahetasid sa meelega teemat?" küsis Logan, tagasi enda esialgse teema juurde jõudes. Nad olid rääkinud ennem Jack'i naistest ning kui Jack kavatses nüüd vait jääda, siis Logan ei kavatsenud sellel juhtuda lasta.

"Ei vahetanud teemat," raputas Jack pead. "Me läksime lihtsalt sujuvalt üle," lisas poiss.

"Siis liigume sujuvalt tagasi," lausus Logan. Ta ei mäletanud täpselt, kuidas Jack'il oli õnnestunud tema küsimustest kõrvale põigelda, kuid nüüd kavatses ta vastused kätte saada.

"Mida sa tahad?" küsis Jack, irvitades. "Lao lagedale," lausus ta Logan'i poole vaadates.

Mat oli üpris unise olemisega, kuskilt voodialt oli ta leidnud oma rula millega ta nüüd õnnelikult mööda kooli sõitis. Lossist välja saades läks maa tsipa künklikuks ning enne kui ta midagi teha jõudis oli ta kahes Slytherin'ist möödasõitnud ning oleks peaaegu otse järve kimanud kui ta viimasel hetkel hoogu maha poleks saanud.

Logan raputas aeglaselt pead, kui mingi kutt oma lauaga neist mööda sõitis ning äärepealt järve oleks maandunud. Polnud just kõige õigem koht algajatele rulatajatele, kui järv oli sealsamas. "Kes see on?" küsis ta Jack'ilt.

Matt oli küll enne järve peatunud, kuid nüüd kõikus ta oma rula peal, maa ja vee vahel. Hetkepärast plärtsatas ta siiski kõhuli vette ning tõusis vanududes uuesti püsti.

"Hale," lausus Jack, samuti rulaga tüübi poole vaadates, kui too vette kukkus. "Igaljuhul mitte slytherinlane," lausus poiss Logan'ile vastuseks.

"Ise oled hale." porises läbimärg Matt pahaselt ühte blondi slytherin'i vaatates ja püüdis oma tagataskust võlukeppi leida, et oma riided ära kuivatada.

"Jah. Kui sa nii arvad..," kehitas Jack rahulikult irvitades õlgu. Miks oleks teda pidanud huvitama mingi võõra arvamus?

Matt ignoreeris võõra lauset ja sai võlukeppi kätte ja hetkepärast oli ta kuiv, kuigi ta riided olid jätkuvalt järve mudaga koos.

Logan jälgis kuti toimetusi ning küsis siis hetke pärast: "Kes sa oled?" Lihtsalt, et juttu jätkata ning et võõras Jack'i ülbust liiga tõsiselt ei võtaks.

"Matias." vastas Mattu oma riideid mudast puhtaks klobides "*Sina?" küsis ta siis pilku tõstes vastu.