SIMON OLDEN"Rule number one, is that you gotta have fun."Hüüdnimed: Ollie
Sugu: Mees
Sünnipäev: 2000/11/12 - skorpion/14
Orientatsioon: Hetero
Verestaatus: Puhtavereline
Võlukepp: draakon, saarepuu, 13 tolli, jäik
Patroonus: Tuhkur
Peletis: Kõiksugu putukad
Eriseedi peegel: Ajaja lendluudpalli meistrivõistlustel
Maja: Slytherin
Klass. 4. klass
Iseloom: Simonit teatakse igapäevases olukorras siiski jäiga ja ükskõiksena, sarkastilisena ehk. Tegelikkuses aga on Ollie sisemiselt pisut pehmeke ja ei suuda ühelegi inimesele öelda "ei", kui talt abi või teenet palutakse. Poiss on auahne, uhke ja kui tema nuppe piisavalt kaua vajutada, võib Simon muutuda mürgiseks ja väga salvavaks oma sõnadega. Ta teab, et on väga hea välimusega ega üritagi seda eitada. Poiss ei taha seda ehk tunnistada, aga tegelikult ihkab ta seltskonda üle kõige ega taha üksi olla.
Välimus: Simonil on platinum blondid juuksed, mille eest kannab ta oma välimuse juures kõige enam hoolt. Tema rohekad-hallikad silmad tunduvad alati külmana, harva kohtab neis soojust. Poiss on kondise kehaehitusega, meeter 79 pikk ja ta nägu katavad tedretähnid. Kooliväliselt kannab ta mugavamaid mugu riideid ning eriti armastab Ollie kampsuneid, mis on keha ümber. Koolisiseselt kannab koolivormi või -rüüd.
Perekond: Ema Mari Olden ja isa Joannes Olden
Elulugu: Simon on pere ainus laps ja Norra juurtega. Ta sündis Stavangeris ja elas seal lühikest aega enne, kui ta vanemad otsustasid Inglismaale kolida. Nooruki suguvõsa koosnes pealmiselt ainult puhtaverelistest nõidadest ja võluritest, millega oli Simoni tulevik oli juba kirja pandud ja kõikidele tema tahtmistele kriips peale tõmmatud. Reeglid olid ranged, mille tõttu on Simonit alati teatud kukupaina ning temaga ei tekkinud peaaegu kunagi probleeme.
Kui Simon peaks oma lapsepõlve kirjeldama, siis oleks ideaalne sõna
üksildane - ta vanemad töötasid ministeeriumis
nonstop juba lapse sünnist saati. Ollie nägi neid sellepärast suhteliselt harva ja õppis seeläbi varjama oma emotsioone. Kuid siiski ei olnud ebatavaline, kui võisid näha pisikest Simonit aegajalt ukse ees istumas, karu kaisus lootes, et vanemad tulevad peagi.
Kui Ollie 11 sai, oli ta lausa rõõmujoovastuses, kui leidis ükselävelt kirja Sigatüükasse.