Puhkeruumis aega veetmas

Ariana istus puhkeruumis ühes tugitoolis kamina lähedal ja luges seal raamatut, mida ta oli juba lugenud üle 10 korra. Tal oli põhimõteliselt raamat juba peas aga see oli siiski tema lemmik raamat. Ta armastas seda raamatut aeg ajalt lugeda. Ta ei pannud raamatut lugedes eriti oma ümbrust tähelegi kuna teda see väga ei huvitanudki nii väga. Ari suhtleb üldse oma majakaaslastega väga vähe. Tüdruk ei pea suhtlemist teistega nii vajalikuks.

OT: Serena

Serena oli just köögis söömas käinud, sest ta oli kogemata õhtusöögi maha maganud. Söögi kõrvale oli tüdruk joonud mõne võiõlu ja ehk lõpuks ka midagi veidi kangemat? Igatahes hakkas talle alkohol naeruväärselt kiiresti pähe nagu ikka. Ta ei olnud küll päris purjus, kuid siiski. Puhketuppa tagasi jõudis ta igatahes ilusti ja samm oli ka päris sirge. Magama oli veel vara minna, seega potsatas neiu ühte suvalisse tugitooli istuma. Puhketuba oli vaikne ja mõnda aega jälgis Ser tuld, mis kaminas põles. Äkitselt märkas ta, et tema kõrval istub keegi. "Mida sa loed?" küsis tüdruk kohe, kui märkas majakaaslase käes raamatut.

Ariana oli nii süvenud oma raamatusse, et see kui keegi tema kõrvalt midagi küsis pani ta korraks võpatama või muud sellist. Igastahes see ehmatas teda veidikene. Tüdruk viis pilgu raamatult enda kõrval olevale majakaaslases. "Saaksid ehk korrata mida ütlesid või küsisid. Ma olin liiga süvenenud raamatusse, et panna tähele mida küsisid või ütlesid," lausus ta korraks naeratades tüdrukule seal.

Majakaaslane vastas nii viisakalt ja armsalt, et nüüd oli Serena kord üllatuda. Lähemal vaatlusel selgus, et tüdruk on palju noorem kui kuuendik ise. Tavaliselt neiu noorematega ei suhelnud, aga miks mitte nüüd puhketoas veidi juttu puhuda. "Mida sa loed?" kordas Ser küsimust ja muigas natuke. Ta ise süvenes ka tihti raamatutesse nii et ei märganud midagi, mis tema ümber toimub.

Ariana nüüd kuulis tüdruku küsimust, kes tundus olevat paar aastat vanem kui tema kohe kindlasti. "Alice Imedemaal," vastas ta siis muigega. See oli siiski tema lemmik raamat ja talle meeldis seda ikka aeg ajalt lugeda. "Mu lemmik raamat," lisas ta siis veel juurde.

"Ma ei tea seda raamatut," kortsutas tüdruk kulmu. Ta luges väga palju, eriti muidugi just häid ja populaarseid raamatuid, seega imestas ta veidi, et majakaaslase lemmikraamatut ta ei teadnud. "On see mugu kirjutatud?" uuris neidis. Ta oli puhtavereline, seega oli ta võlurahva kirjandusega palju rohkem kursis. Nüüd, kui ta vanem oli, luges ta hea meelega ka mugude kirjandust, aga lapsepõlves oli Ser kuulnud vaid võlurite lugusid.

"Oh," lausus ta vaikselt ja siis kuulis tema küsimust ja noogutas selle peale pead. "Kahjuks on see jah mugude raamat seega ma ei üllatu väga kui sa seda ei tea. Ma kasvasin üles mugude maailmas," lausus ta siis talle vastuseks. Ta on lugenud mugude kui ka võluride jutte.

"Sel juhul loogiline jah - mina sündisin nii öelda meie maailmas," lausus tüdruk ja võttis kingad jalast. "Millest see raamat siis räägib?" tundis ta huvi. Ta oli alati uutest headest raamatutest huvitatud, kuigi vaevalt ta raamatu nime homme meenutada suudaks. Ser oli jutukam, kui tavaliselt. Eks see ole ilmselt alkoholi süü. Talle ei tulnud pähegi, et ehk oleks majakaaslane jutustamise asemel eelistanud oma raamatut rahulikult edasi lugeda.

"Ahah," lausus Ariana vaid sellepleae ning ohkas siis. "Raamatu peategelaseks on tüdruk nimega Alice, kes sattub ühte jänest jälitades suure augu juurde kust Jänes sisse hüppas. Tüdruk otustab järgi hüppata. Peale pikka kukkumist ta puudutab maad. Sealt tema veidrad ja kummalised seiklused imedemaal algavad," seletas Ari siis midagi seal. Ta ei olnud just parim raamatute või üldse asjade lahti seletaja.

"See kõlab nagu tõsine laste raamat. Aga sa oledki ju üsna noor eks? Kui vana sa oled?" päris tüdruk ja kõlgutas oma jalgu edasi-tagasi. Serena oli väga energiline ja jutukas. Tavaliselt ei küsiks ta võõralt inimeselt kõike, mis talle pähe tuleb - see oli suuresti alkoholi süü. Kes teab mida kõike ka Ser ise veel täna õhtul välja lobiseda võib.

"See on jah laste raamat. Ma olen 13," lausus Ariana vastuseks lühidalt. "Sa ise?" küsis ta siis vastu ka vanust. Ta oleks hea meelega oma raamatut edasi lugenud kui siin jutustanud. Selle teisel tüdrukul aga tundus olevat jutu tuju seega ta otsustas paar minutit ikka saab rääkida. Kui aga asi läheb liiga isiklikuks ilmselt siis ta kas muudab jutu teemat või süveneb tagasi raamatusse.

"Aa, sellepärast sa mulle tuttav ei tundugi, et sa nii noor oled. Ma olen 16," selgitas neiu. Mitu aastat noorematele ei olnud ta kunagi erilist tähelepanu pööranud. "Aga saame siis tuttavaks, minu nimi on Serena," lausus tüdruk naeratades, upitas end tugitoolist välja ja ulatas majakaaslasele käe, et nagu kord ja kohus tuttavaks saada. Uued tutvused ei saa ju kuidagi kahjuks tulla.

Ariana noogutas sellepealr arusaadavalt. "Ahsoo. Tundub loogiline," lausus Ari vaikselt. "Ma olen Ariana," tutvustas ta ka end. Tüdruk asetas raamatu tugitooli kõrval olevale lauale ning peale seda ulatas käe Serenale. Ta siis raputas kätt veidikene aega nagu kord ette näeb. Uued tutvused tulevad alati kasuks ära, isegi Ariana puhul. "Meeldiv tutvuda sinuga,Serena," pidi ta siiski ära ütlema lõpuks.

"Sama siin," sõnas Serena naeratades. Peale kätlemist potsatas tüdruk oma tugitooli tagasi ja pani ka jalad toolile. Mugavus oli alati oluline. Ja ta jalad olid puhtad. Neiu jälgis mõne hetke tuld, mis kaminas põles. "Sul veab, et sa nii noor oled. Ma tahaks ka nii noor olla. 13-aastasena oli elu nii lihtne," heietas Ser mõtlikult jälle kõigest, mis talle pähe tuli.

Ariana naeratas korraks ning viis ka pilgu kamina tule poole. Ta vaatas tükk aega seda ja kui Serena jälle rääkis seal viis neiu pilgu temale. "No ilmselt jaa. Kuigi ma ei ütleks, et see nii lihtne nüüd ka on. Kuid ilmselt vist lihtsam kui sul," lausus Ari seal midagi. Ta ei saanud päris täpselt pihta mida Serena lihtsuse all mõtles.

Serena oma pilku kaminalt ei pööranud. Ta leidis, et talle täitsa meeldib tuld jälgida. "Ma olen selles kindel," kinnitas tüdruk, kui majakaaslane temaga ebalevalt nõustus. "Noorena on kool palju lihtsam, pole poisteprobleeme, pereprobleeme mul ka noorena veel ei olnud - noorena oli elu palju muretum," jutustas tüdruk, kuigi meenutas iseendalegi vanainimest. "Mis probleeme sul üldse olla saab?" pomises neiu nüüd ennast veidi haletsedes. Tõepoolest oli nooremana elu ilusam tundunud. Mida vanemaks tüdruk sai, seda raskemaks elu tema jaoks läks.

Ariana kuulas Serena juttu ning noogutas oma pead. "No seda jaa," pomises ta seal omaette rohkem. "Mul on probleeme aga need on seotud rohkem sellega, et ma ei suhtle eriti inimestega," ütles ta vaikides. Ta ei olnud eriti hea suhtleja kui aus olla aga enamasti ta hoidis eemale teistest.

Serena vaatas nüüd jälle Ariana poole. "Nojah ja see on sinu viga eksole," märkis tüdruk, kes oli vaikses puhketoas majakaaslase sõnu siiski kuulnud. Kusjuures ta ei mõelnud seda üldse halvaga - ta teadis et iseloomud ongi erinevad. Praeguses meeleseisundis ütles tüdruk lihtsalt välja kõik, mis talle pähe tuli. "Ma olen ise üli normaalne inimene. Kooliga saan ma isegi hakkama, sest noh, ma olen päris tark. Aga mind on õnnistatud erakordselt probleemse perekonnaga ja poisid on ka nõmedad," vingus neiu mossis näoga.

"Seda ta on," lausus Ariana vaikselt. "No õnneks on mul normaalne perekond. Kooliga saan ka hästi hakkama, ma ka suhteliselt tark. Poiste probleeme mul veel pole," pidi ta ära mainima. See kõik oli tõsi.

Serena jälgis taas mõttesse vajunult tuld ja ei süvenenud kuigi palju majakaaslase sõnadesse. "Kas sul on õdesid või vendi?" uuris tüdruk natukese aja pärast, kui tema mõtted oma enda õele läksid. Õekesest olidki kõik pereprobleemid alguse saanud, aga see ei olnud ometigi tema süü.

Teda väga see ei häirinud, et Serena ei pannuud Ari lauseid tähele. Hea oli kuna nüüd ei tulnud küsimisi milelele Ariana bihkab vastata. "Mul on vanem vend, 3 aastat vanem ja vanem õde, aasta vanem," lausus 3. klassi ravenclaw oma õxede/vendade kohta. Tal ei olnud neid nii palju ja ta ei saanud nendega viimasel väga hästi läbi. Nad on lihtsalt erinevad.

"Ma tahaks ka vanemat venda," mõtiskles Serena ja toetas pea tugitooli seljatoe vastu. "Kas su õde ja vend käivad ka siin koolis?" uuris neiu uudishimust. Oli teada, et majakaaslane kasvas üles mugude maailmas, seega ehk oli ta ka mugude perest? Sel juhul ei pruugiks tema õed-vennad võluvõimetega olla ja Ser saaks oma probleeme majakaaslasega jagada, sest siis võiksid nad samastuda.