Fell down the rabbit hole

Kuigi oli suvi, oli mõnda õpilast näha veel kooli territooriumi peal liikumas. Nate'i just seetõttu, et ta oli professoritelt palunud mõnda ainet järgi teha, et paremad tulemused tuleksid. Tänasega sai tal kõik tehtud ja algas suvi. Nate jalutas parasjagu kooli territooriumil, sest päike paistis ja Šotimaa suve kohta oli see peaaegu erakordne. Ta asetas end mingile pingile pikali, mille ümber olid hajutatult üksikud puud, kuid päike paistis otse pingile peale ja nautis seda soojust. Ta sulges isegi silmad, kuigi teadis, et ei saa sinna igavesti jääda. Unne Nate ei vajunud, aga oma mõttemaailma uppus küll. Lõpuks oli käes hetk, mil ta ei märganudki enam, et ümbruses ka midagi muud toimub - nooruk lihtsalt nautis päikest ning õrna mahedat tuuleiili, mis teda pisutki jahutas.

OT: Amber

Amber oli see, kes oli jäänud suveks kooli. Miks minna koju, kui saab jääda ka kooli? Neidis ei vajanud küll lisa tunde aga tore oli koolis olla. Kodus ei ole just parimad ajad ning Sigatüükas oli ka palju parem ilm, kui kodumaal.
Kuna eriti ei olnud midagi teha, jalutas neidis kooliteritooriumil ringi ning luges raamatut. Tal oli imelik harjumus lugeda raamatut siis kui ta kõndis aga talle meeldis see. Ühekohapeal pole just tema lemmik koht kus lugeda. Jalad muutuvad kangeks, selg hakkab valutama ja tagumik muutub tuimaks. Kõndides seda muret aga ei olnud, pealegi sa said samalajal liikuda ja mõnes mõttes ka sportida. Terve neidise elu tiirles ümber spordi. Igal vabal hetkel tegi ta sporti või midagi selle lähedast.
Tüdruk oli jõudnud peaaegu raamatu keskele. See oli päris palju, arvestades seda, et ta oli alustanud alles täna hommikul. Mõnikord luges neidis terve päeva ja sai siis ka raamatu läbi. Aga täna see ei õnnestu, kuna raamat oli vägagi paks. Amber kõndis mööda muru ning luges aina raamatut, ta isegi ei vaadanud, kus ta kõndis ning see maksis talle kätte. Nimelt kõndis ta otse vastu pinki, mille peale lebas üks poiss. See juhtus Amber'i jaoks nii ootamatult, et tema raamat lendas tal käest ning maandus otse poisi rinnale. "Kurat küll," vandus tüdruk nähes, mis ta just teinud oli.

Nate'i suveplaanid sisaldasid aga vähemalt kuuajalist külastust Rootsi vanematele külla. Selline mõnus suvine, aga endiselt külm puhkus. Võis ju loota, et pere viib Nate'i kuhugi soojale maale, aga mõlemad vanemad olid tööga hõivatud, seega oli kutil võimalus vaid Stockholmi võlusid nautida. Mõned järgnevad nädalad kavatses Nate aga veel Sigatüükas elada.
Nate ei olnud raamatutega just kuigi suur sõber. Luges vaid siis, kui väga igav oli, ning vahel salaja ka enne magamaminekut, sest raamatud toovad ju teadagi parima une peale. Tegelikult olenes ka raamatust - kui oli midagi väga põnevat, mille lõppu jõudmist ei jaksanud kaua oodata, siis võis ikka tunde ja tunde lugeda. Mõni aga tõi hea une peale. Neid raamatuid armastas Nate just lugeda, teisi ta väga ei sallinud. Eriti veel kohustuslikku kirjandust. Rääkides raamatutest, siis üks neist lendas otsekui taevast poisi rinnale. Kust kurat see veel tuli? Tüüp ehmatas, silmad pärani ning tõusis istuli, võttes raamatu enda rinnalt. Ta vaatas võõrast neidist, kelle näoilme oli pisut pahur. "Kas sa tegid seda meelega?" küsis kutt kahtlustavalt, aga ulatas järgmisel hetkel neiule raamatu, "kui see just taevast ei kukkunud, siis usun, et see kuulub sulle."

Neidisele endale ka ei meeldinud kohustuslik kirjandus, sest enamasti oli see igav ning mõttetu aga teisi raamatuid meeldis talle väga lugeda. Vahel luges ta ka mugude raamatuid. Ka need olid põnevad, viimasel ajal kirjutatakse palju libahuntidest, vampiiridest ja ka võluritest. Kirjanikud isegi ei tea, et võlurid on tegelikult olemas, vähemalt enamused mitte.
"Muidugi ma kukutan sulle raamatuid meelega rinnale," lausus neidis veidike pahuralt. Ta ei teadund küll miks aga ei olnud just meeldiv, kui keegi segab su lugemist. Tegelikult ei olnud see küll poisi süü aga ikkagi. "Aitäh," lausus neidis ning võttis enda raamatu. Amber tundis poisi ära. "Sa oled gryffendorlane, kui ma ei eksi?" küsis neidis, et kontrollida enda teadmisi. Ta pidi ju siiski kõike õigesti teadma, valedest andmetest pole midagi kasu.