Fellu The Angry Bird

Lilithi kaks viimast päeva olid möödunud erinevates siseruumides, koos paari kilo šokolaadi ning erinevate loitsu- ning nõiajoogiraamatutega. Oli see aeg kuust, kus ta oli valmis kõigile kõrri kargama, mis tõttu ta väga heal meelel kellegi seltsi ei otsinud. Raamatutest leidis ta aga nii mõndagi huvitavat, mida ta plaanis järgmiste nädalate jooksul katsetada, et järgmine kord valmis olla.
Kuid eelmise päeva öösel oli ta kasuema öökull otsustanud talle kirja tuua, mis oli Ritalt kes ikka ja jälle üritas talle ema eest olla. Mõnikord oli tal tunne, et tal on kolm ema ning ta polnud isegi enam täiesti kindel, mille pärast ta bioloogiline ema teda lihtsalt ise ei kasvatanud, kui tüdruk nagunii tema ja ta uue mehe juures üpris tihti käis.

Igatahes nüüdseks oli plika oma vastuse valmis kirjutanud ja püüdis Fellut teiste öökullide vahelt alla meelitada, et talle kiri anda. Ta oli juba vähemasti veerand tundi igasugu ime trikke teinud ja isegi ühe surnud hiire koridori põrandalt kätte võtnud ja seda linnule pakkunud. Too aga lihtsalt kraaksus ta peale nagu mõni vares.
"Yaah, bitch, i ain't got all day to deal with your bullshit!" urises tüdruk looma peale kurjalt ja viskas teda hiirega, tabades lindu otse rindu. Ülimalt solvunud öökull tõusis lendu ja sööstis Lily poole.
"Oo, kas nüüd tuleb kogu see angry birdsi jama? TRY ME, MOTHERFUCKER!" karjus plika agressiivselt kätega vehkides, samal ajal kui öökull veel valjemaid kriiskeid kuuldavale tõi ning ka ülejäänud ghetto üles küttis. Viimaks oli öökullimajas kari kurje öökulle ning veel kurjem Lilith, kes vastastikku ärplesid, kuid üksteisele veel kallale ei karanud.

OT: Alec!!

Alec oli ennast voodist välja vedanud, et läbi kõrvetava päikese, mis Inglismaal oli suurim ime kogu suve jooksul, öökullimajja kõmpida. Ta oli eile kell viis hommikul oma emalt järjekordse punase ümbriku saanud ning nüüd tuli naine maha rahustada. Tal polnud tegelikult üldse tuju varahommikul mingit kirja kirjutama hakata, kuid ta ema vihkas üle kõige ootamist, seega tuli sellele tegevusele paar tundi und ohverdada. Kiri oli nüüd kenasti ümbrikus poisi käes, kui ta võimalikult varju all olles öökullimajja sibas. Viis minutit päikese käes ja ta näeb nädal aega välja nagu keedetud vähk.

Paar sammu majast eemal kuulis ta kõrvulukustavat kisendamist, ja kui ta õudusfilmidest üldse midagi õppinud oli, siis oleks ta praegu kus see ja teine minema jooksnud. Aga ta ei teinud seda, sest need olid kõigest öökullid. Ning ta elab üle pigem face-offi öökullidega kui oma emaga. Teine valik oli täiesti välistatud. This woman can scream for hours. Igatahes, ta tõmbas raske ukse lahti ning tema ees laius üsna naeruväärne vaatepilt. Värviliste juustega tšikk kaklemas karja öökullidega. Alec hakkas tahtmatult itsitama. "Should I bring the popcorn?" küsis ta kulme kergitades ning pöidlaga selja taha osutades.

Tema enda öökull mürglis ei osalenud, ta ilmselt magas ikka veel. See võis kogu lärmi tõttu üsna raske olla, kuid ta oli üks laisk lind anyways. Oli siiski üsna lõunane aeg ning Grace oli öö otsa lennanud, et kiri viieks kohale jõuaks. Kui ta nüüd läbi selle sumina oma öökulli ülesse leiaks, oleks veel eriti tore, but he didn't get his hopes up. Kui Grace magada tahtis, siis ta ka magas. Põhiliselt peitis ta ennast kuskile võlviprakku ning teda oli praktiliselt võimatu niisamagi üles leida, mis siis veel praegusest olukorrast rääkida. Tegelikult oleks kirja saatmine saanud ka oodata, emale sai alati mingi vabanduse ette sööta.

Lilith saatis uustulnukale üpris hullunud pilgu, kui ta midagi popkorni kohta kommenteeris ning lükkas kätega endast eemale linde, kes püüdsid teda rünnata. Ta oli üleni juba üpris kriimustatud, kuid ei lasknud oma vaimul sellest vähimalgi määral väsida.
"I swear to god mu neetud öökull on enda meelest mingi kuningas. Või kuninganna. Who the Päike knows it sex anyways," torises tüdruk rohkem oma nina alla kui ravenclawlasele. Niipea kui plikal õnnestus lõpuks oma hallika sulestikuga ülbel linnul jalast kinni võtta rahunes ülejäänud gäng üpris kiiresi maha. Mõned potsatasid tagasi oma kohtadele, suurem osa lendas lihtsalt välja, draamast eemale. Fellu rapsis ikka veel ning Rawrlet surus üpris kogenuna ettevaatlikult linnu tiivad looma külgedele, et teda siis niiviisi paigal hoida ning rahustavalt õõtsutada.

Alec mõõtis pilguga tüdrukut, ta oli hufflepufflase visadusest üsnagi üllatunud. Tema oleks ilmselt sellise rünnaku all paanikahoogu sattunud või midagi. This girl was more of a man than he himself. "Ma tuleks ja aitaks sind, but by the looks of it, sa saad isegi hakkama." mõtles poiss valjusti ning kõndis siis ringiga ümber stseeni, et ta kogemata ühelegi öökullile pihta ei läheks ja endale soovimatut tähelepanu ei tõmbaks. Paljud linnud olid nüüdseks segamini üle terve maja lennanud, ning kui võimalus Grace üles leida oli nüüd suurem, siis oli siiski üsna tõenäoline, et poisil läheb siin veel tunde.

Ta toppis ümbriku endale ettevaatlikult taskusse, et see kortsu ei läheks ning silmitses siis öökulle lähemalt. Grace polnud kuidagi väljapaistva välimusega, nii et poiss pidi linde eriti tähelepanelikult uurima, et oma kassikakk ära tunda. Siin pool teda polnud, seega liikus poiss veidi paremale, et ka see linnuparv läbi kammida. "Miks, ema, miks.." pobises kutt endale pahuralt nina alla ning tõusis kikivarvukile, et tahapoole näha.

"Yea, i'm the man!" urises Lilith veidi madalalam toonil, kuid nali ei kukkunud nii hästi välja, et ta iseennastki turtsatama panna oleks suutnud. "Kuuled, väike sitt?" sisistas ta siis oma öökullile, kes vaikselt maha rahunema hakkas. Veel mõnda aega pole turvaline toda lindu kuhugi maha panna ja eeldada, et talle kirja jala külge siduda saab. Sharlet oli üpris kindel, et palju kasulikum on kellegi teise käest abi küsida, aga ta polnud päris kindel, kas kotkapoiss oleks valmis oma kätele kriime saama.
"Mis su ema tegi?" küsis tüdruk end ühele veidi linnumustasele aknalauale toetades, kui arvas kaaslast pomisemas midagi ema kohta. Ta ei pelanud väga räpaseks saamist, nii et mis seals ikka. Võlukepiga oli alati kerge end uuesti puhtaks teha.

"I give up," teatas Alec rohkem iseendale käsi laiutades ning lasi neil siis plaksuga jalgadele kukkuda. Kaks võimalust - kas seda lolli lindu polnudki siin või siis oli ta nähtamatuks muutunud. Ta ei viitsinud temaga jamada, ta oleks praegu parema meelega kuskil mujal. Aga tal polnud tegelikult väga valikut, kui ta kirja tagasi ei saada, saadab ta ema lihtsalt järgmise öökulli. That's how impatient she is.

Ryder pööras end tüdruku poole, kui ta tema ema kohta küsis. Ah, ideaalne võimalus veidi rantida.
"Esiteks, ta saatis mulle karjuva kirja. Kell viis hommikul. Teiseks, ta valis kõige võimatuma öökulli, kes meil on ning kolmandaks, ma pean ta nüüd üles leidma." jutustas kutt kõik ühe hingetõmbega ning pilgutas siis korraks silmi. See polnud poolgi tema tegelikust frustratioonist, kuid kõike polnud ka vaja välja laterdada.
Ta tõmbas käega läbi oma kergelt lokkis juuste ning libistas pilgu üle ruumi. See vastik öökull pidi siin kusagil olema.

"Vähemalt too öökull pole nii agressiivne nagu see ülbik siin?" oletas Lilith oma lindu veidi üles alla liigutades, kuigi oli ilmselge, et ta rääkis Fellust. Loom justkui turtsatas veidi ja siis oleks tüdruku ilusatele kuldsetele retuusidele maandunud korralik ports valget linnu väljaheidet, kui neiu poleks viimasel hetkel olendit endast järsult eemale tõstnud. Ta vandus omaette paari võõrkeelse väljendiga, mida tema kirjud sugulased ja vähem sugulased tavaliselt kasutada armastasid, kuna nad pidasid end fancydeks.

"Mida sa tegid siis, et huilgajaid keset ööd saad?" tundis tüdruk ikkagi huvi. Ta polnud alati väga uudishimulik teiste inimeste tegemiste kohapealt, kuid praegu oli tal päris palju vaba aega oma kätes.. Okey, ta käed olid hõivatud, aga ta ei viitsinud niisama ka passida ja oodata, et öökull soostuks kirja kandma. Paistis et ka ravenclawlane oli alla andnud oma linnuga jagelemise osas.

"Ta ei ole aggressiivne, ta ei liigutagi ise ennast. Kui tahad ta lendama panna tuleb ta aknast välja visata," vastas Alec ning uuris iga ilmakaart, et see kuradi lind ometigi kusagilt välja ilmuks. Ta võis praegu väga kahtlane tunduda, aga teda ei kottinud väga. Ta polnud oma 12 tundi und täna kätte saanud ning ta oli üsna tujukas. Nii, kus kurat Grace siis on? Ta ei saanud ju lihtsalt kuskile minema teleportreeruda.

"Midagi ei teinud, ta pidas lihtsalt vajalikuks mulle etteheiteid teha," puhises kutt tüdruku küsimusele vastuseks. Ta ema ilmselgelt ei osanud tavalisi kirju kirjutada ning põhimõtteliselt Alec ainult huilgajaid saigi. Kui vahel mõni kiri tema vennalt vahele ei tikkunud. "Troye, kasvata omale habe, sa näed välja nagu tüdruk, Troye, räägi Mariega rohkem, oo Troye, tule koju." imiteeris kutt oma ema pigem kõrgemapoolse Austraalia aktsendiga häält.

"Vähemalt saab kirju ilma maadluseta jalakülge siduda," ohkas Lilith veidi unistavalt. Tal ei läinud loomadega ikka kohe üldse hästi, kui nüüd järele mõelda. Ainuke elukas kellega ta on hästi läbi saanud lasti jahimeeste poolt maha. Ta kass vihkab teda ja öökull samuti. Võib-olla ta oleks oma käitumise üle pidanud vaatama.

Sharlet itsitas poisi jutu peale. "Äge emps sul," noogutas tüdruk mõtlikult. "Tead, mul on neid kolm. Mu päris ema, mu kasuema ja siis üks mutt kes tahtis mu kasuema olla," jutustas Lily muiates ning ohkas siis õrnalt. "Selle muti nimi on Rita, ja talle ei meeldi et ma juukseid värvin.. Kui päris aus olla, siis talle ei kõlba mitte miski minu juures," sattus hufflepufflane korraga hoogu. "Milline su isa on?" küsis Rawrlet end uuesti sirgu ajades ja püüdes öökulli aknalauale seisma panna. Lind hakkas rapsima ning tüdruk lihtsalt raputas kergelt nägu krimpsutades pead ja tugevdas uuesti oma haaret.

"Maadluse asemel on the search," pomises kutt sarkastiliselt ning märkas siis eemal põrandal oma öökulli. Poiss kahtles, kas Grace oli üldse lind või hoopis mingi sulgedega roomaja. Ta jalutas linnu poole, haaras temast kahe käega kinni, mille tagajärjel lind ei ärganud, ning kõndis siis tagasi akna poole. Ta võis vabalt surnud ka olla, kuid Alec oli enam kui kindel, et ta vaid teeskleb.

Tüdruku küsimuse peale kergitas poiss kulmi. "Kas sa suhtled ka nende kõigiga? Sounds like a lot of work." noogutas ta kaastundlikult. Tal endal oli küll traditsiooniliselt kaks vanemat, kuid ega ka nendega kuigi kerge polnud. Ta istus aknalauale ning toetas koguka kassikaku oma põlvedele, et talle kiri jala ümber siduda. "Ta on preester võluritest kristlaste kirikus," ütles ta nii muuseas, ise samal ajal öökulliga tegeledes. Lind ei kavatsenudki mingit koostööd teha ning hoidis jalad kindalt krõnksus, kui poiss neid lahti kangutada üritas. Poiss kortsutas kulmu ning tõmbas käega üle näo. Kui Grace varsti teel pole, siis ta ema arvab, et Alec on vahepeal maha surnud või lihtsalt ignoreerib teda.

"Ausalt öeldes ma eelistaksin seda, aga maitseasi vist," kehitas Lilith ohates õlgu. Ta käed hakkasid juba veidi ära väsima, kuid ta leidis endas energiat muiata selle peale, kui Alec korraga oma öökulli üles leidis. Lind nägi üpris elutu välja, aga tüdruk oli kindel, et ravenclawlane teab siiski, millega ta tegeleb.

"Põhimõtteliselt küll jah. Ma üritangi Ritale praegu vastust saata, aga Fellu siin ilmselgelt keeldub igasugusest koostööst," vastas tüdruk. "Võib-olla ma peaksin oma kassi lendama õpetama. Siis ei peaks ka kaklema, vaid saaks lihtsalt mööda lossi peitust mängida päevast päeva," lisas ta mõtlikult ning kehitas siis omaenda mõtte peale kergelt õlgu. Kah mõte, aga veidi keeruline teostada, tõenäoliselt. Layla ilmselt oskaks teda aidata, kuid ta polnud gryffindorlasega just kuigi tuttav. Tahab mingit raha saada selle eest võimidagi äkki.
"Kõlab nagu Rita. Kui ta naissoost poleks, oleks ta juba ammu Rooma üle võtnud," ohkas Sharlet üpris avatult. "On ta tore? Või keelab kõik lõbusad asjad elus ära?" tundis hufflepufflane siiski huvi. Ta oli nii õnnelik, et tema kasuema oli meigiäris juhtival kohal. Kui ta oleks pidanud oma lapsepõlve Rita käeall veetma, jookseks ta vahetpidamata kodust ära.

Grace polnud ennast ikka veel nõus liigutama ning Alec oli kannatust kaotamas. Natuke veel ja ta loobib selle linnu kus see ja teine. "I feel your pain," nõustus ta ning proovis järjekordselt linnu üht jalga sirgeks kangutada. Selle asemel et jalga välja sirutada, lind hoopis küünistas teda. Noh, eks kõigele on ka esimene kord. Kriim oli kergelt punane, aga mitte verine. Great. Alec tõmbas oma kampsuniserva selle peale, muidu keegi veel arvab, et poiss vigastab iseennast. Kuulujutud levivad siin kohutavalt kiiresti.

Tüdruku kassijutu peale poiss turtsatas. "Wingardium Leviosa kaugjuhtimise versioon?" pakkus ta naljaga. Võib-olla mõni rohkem arenenud kotkas oleks sellega hakkama saanud, aga Alec kindlasti mitte. Ta oli loitsudes üsna koba. "Ma ei ütleks et ta tore on aga ta on... talutav, I guess," jäi Troy mõtlema. Polnud just palju positiivseid omadussõnu tema isa kohta. But he was family after all. "Ta otseselt ei keela midagi ära, aga kui sa teed midagi mis tema moraalidele vastu käib siis boom, and he goes bananas." lõpetas poiss oma lause. Kui ta mehega suguluses poleks, siis oleks ta ilmselt veidi vähem leebemaid sõnu kasutanud.

"Tubli laps," muigas tüdruk, kui Alec ennast kriimustatud sai. Lilithi enda käed olid kuni küünarnukkideni igatpidi marraskil ja ka katki. Veri oli aga ammu hüübinud ning tüdruk oli liiga neetult harjunud pidevalt Felluga kaklema, et sellele erilist tähelepanu pöörata. Hiljem peseb kusagil käed ära ja võib-olla kasutab ka mingit loitsu, kui mahti saab.

Sharlet turtsatas tahtmatult naerda ja noogutas siis heakskiitvalt. "I like you. Ma pean küsima, kas keegi teab midagi taolisest loitsust. Vaevalt sellega päris kirju Londonisse ja kaugemale saaks saata, aga lõbus oleks kahtlemata," otsustas tüdruk rõõmsalt.
"Still sucks," avaldas hufflepufflane oma arvamust preestrist isa kohta. "Goes bananas?" muigas plika siiski. Mingi väljend millest Xavierile rääkida. Saab ehk kausutada oma sõjas Jaggeri vastu, kui mahti leiab et üldse ise tõmmelda.

Alec oli linnu jala lõpuks oma haardesse saanud. Ta sai tänutäheks veel paar kriimustust ja ta oli päris kindel, et ka tema kampsunis on auk. This keeps getting better. Poiss hoidis linnust ja tolle jalast ühe käega kinni, samal ajal kui ta püksitaskust kirja välja urgitses. See oli kaunis raske, kuna ta oli just täna kitsaid pükse kanda otsustanud. Everybody makes mistakes. Igatahes, ta sai lõpuks kirja öökullile külge seotud ning ta otsustas oma marraskil käsi natuke puhata, enne kui ta lindu aknast välja loopima hakkab.

"I like me too." noogutas kutt. "Või siis kasutame mugude tehnoloogiat ja paneme su kassile reaktiivmootorid külge, et teda puldiga juhtida." lisas ta siis mõtlikult. Ta oli mugude alal päris ekspert, mis oli puhtaverelise kohta üsnagi veider. Poiss ei öelnud midagi, kuigi ta nõustus tüdrukuga. Sucks. "He's crazy," täpsustas Troy ning naeris siis käsi tõstes. Grace tema põlvedel vaid põrnitses teda, liigutada polnud tal plaaniski.

Lily jälgis muiates Aleci võitlust linnu, oma pükste ja kirjaga, kuid poiss täitsa tuli toime lõpuks. Tüdruk kaalus korraks, kas ta peaks proovima Fellut peaalaspidi oma reite vahele suruda, et kiri talle jalakülge siduda, kuid ta arvas siiski, et see on väga kohutav mõte. Võib-olla oleks pidanud selle linnu üldse kuidagi vabaks laskma ning paluma kasuemal uus hankida, võimidagi. Hufflepufflane ei olnud just üli vaimustuses sellest, et ta nii tihti kirja saates lindu sisuliselt vägistama peab.

"Good for you," noogutas Sharlet rõõmsalt. "Mulle meeldib see väljend. Xav saab ehk Jaggerit sellega tüüdata," avaldas plika lõpuks ka oma arvamust. Ta oleks pidanud endale veidi põnevamaid tutvusi koguma, ning paar vaenlast. Tal polnud kedagi prankida ning majahoidjale pinda käimine hakkas juba veidi vanaks jääma.

Alec tõmbas oma kampsunikäised veel madalamale ning tõusis siis lindu käes hoides akna juures püsti. Ta võttis linnu kõhust kinni, et tal tiivad vabad oleksid ning viskas ta siis aknast välja. Iga kord kui ta seda tegi, oli võimalus, et Grace ei viitsi lendu tõusta ja kukub maha, kuid ellujäämisrefleksid olid linnul endiselt olemas. Nii oli ka seekord, kõigest poole meetri kõrguselt ajas kakk oma tiivad laiali ning liugles kõrgemale. Nüüd sai ka sellega ühele poole.

Poiss kortsutas kulmu. "Kas Jaggerit on ülse kuidagi võimalik tüüdata?" küsis ta retoorilise küsimuse. Pigem oli Jagger see, kes kõiki tüütas, mitte vastupidi. Vaevalt see väike väljend seda suudaks. Siis meenus talle, et tal pole aimugi, kellega ta parajasti räägib. "Mis su nimi on?" küsis Alec uudishimulikult. Ta oli teda vist suvepeo alguses näinud? Siis, kui ta tolle ilusa gryffiga rääkis. Üsna embarassing oli seda hommikul meelde tuletada, eriti piinlik oli veel fakt, et ta oli mingitmoodi selle sama gryffi voodi alla jõudnud.

"Viitsid sa äkki mind ka aidata?" küsis Lily viimaks, jõudes korraga üllatava tõsiasjani, et ravenclawlane ei pea tema elu kergendamiseks jälle riskima kriimustustega, vaid saab linnu kinni hoidmise hoopis üle võtta. Selle päeva parim idee, tõenäoliselt.

"Ma ei tea," kehitas hufflepufflane õlgu. "Ma ei tunne teda väga, aga ma olen päris kindel, et kõiki inimesi on võimalik tüüdata. Pead lihtsalt selle õige kohta üles leidma," avaldas tüdruk mõtlikult oma arvamust ning muigas siis, kui poiss tema nime küsis. "Lilith Sharlet Hope, ja sa võid mind Lilyks või Rawrletiks ka kutsuda, kui tahad," sõnas tüdruk rõõmsalt. "Mis sinu nimi on? Ma suruks sul kätt, aga noh.." lisas Sharlet jälle veidi oma öökulliga vehkides.

Tüdruku küsimuse peale viis Alec korraks silmad ta linnule. Lind tundus küll üsna agressiivne, kuid poisi käed olid niikuinii putsis juba, mis tal enam ikka karta on. "Jaa, muidugi," noogutas poiss. "Kuidas ma sind aidata saan?" küsis ta siis kulmu kortsutades.

Troy vaid noogutas tüdruku mõtiskluse peale. Ilmselt oli tema jutus tõetera sees, aga Alec ei hakanud oma pead sellega eriti vaevama. Teda huvitasid rohkem ta juuksed. Kõikvõimalikud värvilised juuksed nägid Aleci arvates kohutavalt lahedad välja. Neljateistkümneselt tahtis poiss oma juuksed lillaks värvida, kuid ta emale see ei sobinud ja nii jäigi asi katki. "Rawrlet?" muigas kutt. "See on küll huvitav hüüdnimi," lisas ta selgituseks. "Alec Troye Ryder," tutvustas ka tema ennast, kui asi nii fancyks läks. Poiss põikas veidi eest, kui Lilith oma linnuga mässates liiga tema lähedale tuli. Kardab endast väiksemaid linde, what a great manly man.

"Kui meil õnnestus niimoodi vahetada, et sa hoiaksid Fellut samamoodi kinni nagu ma praegu, siis oleks su risk rohkem kriimustusi saada väiksem," seletas Lily, olemata päris kindel, kas kaaslane aru sai. Ta püüdis oma käsi veidi alla poole nihutada, lindu jätkuvalt kinni hoides. Tüdruk ei olnud täiesti teadlik selle koha pealt, kui hästi öökulli pea alla paindub, kuid siiani polnud ta nendest kohtadest kinni hoides veel ühtegi nokahoopi saanud.

Plika ise oli ka ilmselgelt värvitud juustest sisse võetud. Ta tõenäoliselt ei oleks oma loomuliku juuksevärvi enam mäletanudki, kui järelkasvu koguaeg värvima poleks pidanud. Õnneks olid maagilised kosmeetikavahendid palju inimsõbralikumad, kui mugude omad. Võinoh, ilmselgelt tuli alati endale sobiv toode ja tootja ja kõik see leida. "Rawr-rawr, modafukas," lõrises hufflepufflane, enne kui naerma hakkas. "See on lambine lugu," lisas ta lõbusalt ning noogutas siis poisi nime peale. "Troye on äge nimi," arvas Lilith. Selline kena lühike.

Alec noogutas aeglaselt. "Tiibadest? Nii, et ma võtan kinni ja sa lased lahti?" päris ta siis täpsustamiseks ja liikus paar sammu Lily poole. Tal polnud öökullidega eriti kogemusi, mis sellest, et ta perel neid palju oli. Poiss ei oodanud tüdruku vastust ning asetas peopesad kindlalt linnu tiibadele. Lind rapsis veidi, kuid tal õnnestus käed siiski paigal hoida. Ta kampsunile olid kriimustustest paar väikest plekki tulnud.

Ryder oli püüdnud loitsuga oma juukseid toonida, kuid see kukkus üsna jubedalt välja ning tal oli tulemuste eemaldamiseks õpetaja abi vaja läinud. Vahel ta mõtles, miks ta oli Ravenclawis ja mitte Hufflepuffis. Ilmselt mõtlesid õpetajad sama. Lilithi mighty möirge peale poiss turtsatas ning ta näole ilmus lõbus naeratus. "Küllap vist," nõustus Alec ebamääraselt. Troy ilma e-ta olekski liiga basic nimi temasuguse jaoks.

"Yep," noogutas Lily poisi küsimuse peale ja keskendus siis sellele, et vahetus toime panna nii, et kumbki oluliselt viga ei saaks ega lind minekut ei teeks. Tundus, et see toimis, kuigi Fellu oli pärast seda veel ekstra pettunud ja põrnitses justkui oleks hufflepufflane teda kõige täiega reetnud. Võib-olla lind pidas seda sõda ikkagi mänguks.

Alec oleks alati soovikorral abi võinud paluda ka kellegilt, ilmselgelt. Lilith isiklikult laenas alati suurima heameelega juuksevärve, eriti veel siis kui teda ise juuste kallale lasti. See oligi üks vähestest asjadest, mis teda hallil argipäeval naeratama võis panna.
Sharlet urgitses viimaks üpris räsitud väljanägemisega kirja oma taskust välja ning sidus selle vaikseks jäänud linnu jala külge. "Kui ma vaid oleksin varem teadnud, kuidas ta vähem rapsima panna," raputas viiendik siis õrnalt pead. Paistis, et öökulli jaoks ei olnud see enam mäng, kui keegi võõras teda käperdas.

Linnust õhkus selget Aleci pihta selget ebameeldivust ning poiss lootis, et Lily saab kirjaga ruttu ühelepoole. Ta tundis end nagu oleks ta mingi loomaahistaja või midagi. Seda ta loomulikult ei olnud, ta hoidis teda ju lihtsalt kinni. Poiss lootis, et kui ta kulli lahti laseb, ei tule too talle kallale. Fellu olekust võis selgelt välja lugeda, kui väga ta kutti vihkab. Aga keda ikka mingi linnu arvamus kotib.

Kui tüdruk kirja lõpuks seotud sai, lasi Troy linnu ettevaatlikult lahti. Öökull sirutas tiibu, kuid jäi siiski tasasels. Ta ei tulnud talle kallale, mis oli suur boonus.

Lilith naeratas rahulolevalt, kui Fellu rohkemate draamatega maad ei kütnud, vaid väga solvunult minema lendas ning pöördus siis jälle Aleci poole. "Sa söömas oled juba käinud?" tundis tüdruk huvi, plaanides sellel päeval veel midagi põnevamat teha, kuna paar eelmist päeva olid mustas masenduses möödunud. Võib-olla on ravenclawlasel mingeid põnevad plaane, kuigi, söömine oleks ka kahlemata väga positiivne tegevus olnud. Tüdruk ise polnud veel midagi söönud, peale paari kilo šokolaadi, kuid nüüd ei tahtnud ta midagi suhkrut sisaldavat tõenäoliselt terve nädala enam näha. Äkki ta oleks pidanud õppima magustoitudele mingeid ägedaid loitse peale panema..

Alec oli küll hommikul söömas käinud, kuid juurde võis ta iga kell süüa. Selliste põhimõtetega oli poisi tulevikuks kõige tõenäolisemalt ülekaal. Ta isegi imestas, et ta ikka veel nii kondine on. "Olen küll, jah," noogutas ta siis Lilithile vastuseks ning toetas ennast vastu aknaraami. Midagi põnevat võiks küll teha, ammu polnud midagi erilist juhtunud. Kui Lilyl ühtegi ideed pole siis ilmselt suudaks poiss isegi midagi välja haududa.

"Kahju," arvas Lilith, eeldades et Alec sellisel juhul rohkem süüa ei taha. Ta ise oleks arvatavasti suutnud veel mõned tunnid söömata veeta, ega see teda ei tapaks, kellaaeg oli ka veel piisavalt varajane. "Teeme midagi muud põnevat?" pakkus neiu siis välja, silmitsedes mõtlikult oma kriimustatud käsi. Päris agressiivsed linnud siiski. Võib-olla ta ikka oleks pidanud võlukepi välja võtma ja veidi neid verisemaid kohti lappima.. Aga samas, kes kurat ikka viitsib. Tüdruk langetas oma käed ja jäi rõõmsalt ravenclawlase poole vaatama.