Kuritöö ja karistus

Aly kortsutas kulmu ''Aiden, kes on Jade Pearce?'' küsis Aly talt uuesti. Ta ju sai aru, et Aiden teadis teda ''Niisama jäid seda nime vaatama ja jätsid isegi võlukepi selle peale? Sa võid ju rääkida mulle.'' ütles Aly talle ja pani enda käe Aid'i õlale ning vaatas ta silmadesse.

Aiden vaatas tüdrukule otsa. ''Ah...,'' venitas Aiden. Ta tahtnuks hetkel valetada, aga midagi tarka ei tulnud pähe. ''Ta on mu ema,'' ütles poiss lõpuks ja vaatas uuesti seinal olevat nime. Uskumatu, et ta ema oli kunagi prefekt olnud. Aiden ise oli ikka eriline pätt ju.

Aly oli üllatunud ''Oh.'' suutis Aly hetkel ainult öelda. Tal oli vaja seedida seda, mis ta just kuulis ''On temaga praegu kõik korras?'' küsis Aly Aid'ilt, sest Aid oli kuidagi kurb. Ta vaatas murelikult Aid'ile otsa ja silitas ta õlga aeglaselt.

''Ei tea, ta on hullaris,'' ütles Aiden ja kehitas õlgu. Mingisugune valehäbi sundis teda proovima näida ükskõiksena, kuid tema olekust kumas siiski läbi et ta seda ei olnud. Poiss avastas alles nüüd, et Alysson hoiab oma kätt tema õla peal. Ta ei teinud aga midagi, lihtsalt vaatas seda korraks.

Aly vaatas Aiden'ile kurvalt otsa "Minu ema suri ära, kui ta mind sünnitas." ütles Aly kutile, et ta end paremini tunneks. Al võttis maast viski pudeli ja andis selle Aid'ile "Joo, hakkab parem." sõnas neiu talle kerge naeratusega.

Aiden võttis pudeli vastu ja jõi ühe korraliku sõõmu. Seejärel vaatas ta uuesti tüdrukut. Poiss ei osanud midagi hetkel öelda ja ega ta eriti ei tahtnud ka, mistõttu oligi ta lihtsalt vait. Korraga pani ta käed ümber Alyssoni ja kallistas tüdrukut.

Aly vaatas, kuidas Aid jõi. Ta ikka teadis, mida poistele pakkuda, kui nad kurvad olid. Kui Aid Aly't järsku kallistas, oli Aly lihtsalt paigal ja shokis. Ta polnud ammu kellegilt kallistust saanud ja Aiden'ilt ta seda kohe kindlasti ei oodanud, aga siiski kallistas Aly kutti vastu.

Aiden kallistas tüdrukut veidi aega ja võttis siis käed jälle tema ümbert ära. Paar minutit varem poleks Aid kindlasti selle peale tulnud et Alyt kallistada, aga jutt oli läinud hella teema peale ning poisi pehmem pool lõi nüüd välja. Ta vaatas jälle oma klassiõe otsa. ''Ma... ma pole kellelegi sellest rääkinud,'' ütles Aid lõpuks pisut väriseval häälel.

Aly oli ikka veel shokis, et Aiden nii pehmeks muutus. ''Miks siis? Kas sa pole tahtnud lihtsalt?'' uuris Al temalt murelikult. Ta hakkas Aiden'ist rohkem juba hoolima ja Alysson'ile meeldis, et kutil oli päti pool, aga samas ka pehmo pool.

Aiden kehitas õlgu. ''Mis see teiste asi on,'' ütles ta ja jõi pudelist veel ühe lonksu enne kui selle tagasi maha pani. Aidi enesekindlus hakkas nüüd tagasi tulema ning ta ütles: ''Ära sellest kellelegi räägi.'' Ta ei tahtnud, et mingid jutud levima hakkaksid.

Aly naeratas kutile ''Ei räägi.'' ütles ta Aid'ile kindlalt. Tal ei olnudki kavas seda kellegile rääkida. Aly võttis ka nüüd viski pudeli kätte ''Võin võtta?'' küsis ta ennem Aiden'ilt luba. Äkki oli alkohol nii kallis kuti jaoks, et ta ei tahtnud seda jagada?

Aiden noogutas. Kuidas ta saanuks keelata Alyssonil pisut viskit juua, kui ta oli oma enda vabast ajast tulnud siia teda lõbustama. Poiss toetas end küljega vastu seina ja ütles: ''Mul on ka kahju,'' ütles Aiden. ''Sinu ema pärast,'' ütles ta veel.

Kui oli loa saanud Aiden'ilt, et viskit juua, võttiski ta sealt lonksu. Aly kehitas õlgu ''Hea asi on see, et ma ei tundnudki teda, aga siiski on emata olnud väga masendav elada.'' sõnas Aly ja läks Aiden'i kõrvale seisma. Ta võttis veel paar lonksu viskist ja pani seejärel pudeli maha ''Ja mul on sinu ema pärast ka kahju.'' ütles Al ja naeratas õrnalt Aid'ile.

Majahoidja Fergus oli naasnud oma igaõhtuselt ringkäigult ja liikus nüüd trofeede toa poole, et vaadata kaugele Aiden, see igavene marakratt, oma tööga jõudnud on. Aeg oli juba üsna hiline, ning enamus õpilasi olid ära puhketubadesse läinud. Ühes koridoris kohtas ta siiski kahte noorema klassi õpilast, kes paari tema poolt teele saadetud märkuse peale hirmunud nägudega puhketoa poole lidusid. Saaks nii lihtsalt ka suurematega hakkama, mõtles Fergus hetkeks unistavalt ja liikus siis edasi kolmandale korrusele. Läbi trofeede toa lahtise ukse kostis jutukõminat, millest majahoidja järeldas et Aiden polnud seal üksi. No muidugi, niipea kui ta uksest sisse astus, nägi ta Aidenit ja ühte slytherini tüdrukut, Alysson oli vist ta nimi, üksteisega miilustamas. Nii vähemalt tundus see vanale majahoidjale, igatahes töö tegemisest polnud seal haisugi. ''Mis see siin on?'' küsis Fergus oma kergelt kahiseval, aga siiski tugeval hääletoonil. ''Kas see näeb välja nagu karikate nühkimine?''

Aiden tahtis just midagi öelda, kui korraga tuli majahoidja sisse, kes muidugi kohe kaagutama pistis. ''Tead vana, karikad on ammu puhtaks kasitud. Vaata ise, puhastusvahendki on otsas,'' lausus Aiden, pöörates end Ferguse poole ja toetades enda selga vastu seina. Vaikselt lükkas ta jalaga maas oleva viskipudeli enda selja taha.

Ja muidugi kohe kui majahoidja sisse tuli, võpatas Aly ja ta süda hakkas puperdama. Päris karmiks on kord läinud siin, et isegi käiakse kontrollimas õpilasi, kes karistusi pidid täitma. Al mõtles, et tal polnud mõtet karta, sest tema ju polnud midagi valesti teinud, nii et ta rahunes maha ja oli pigem vait.

Fergus jõllitas Aidenit. Uskumatu, kui häbematu ikka üks õpilane olla saab. Majahoidja arvates peaks see noor kurjategija juba ammu koolist välja visatud olema. ''Sa... sa...'' ei osanud Fergus midagi öelda ja paterdas tühja puhastusvahendi pudeli juurde. ''Sa... sa jõid seda või?'' küsis majahoidja imestunud ilmel tühja pudelit vaadates ja siis uuesti Aideni poole pöörates. Ta lihtsalt ei saanud aru, kuidas saab terve pudel tühi olla, kui ta oli poisile just tund aega tagasi täiesti täidetud pudeli andnud.

Niipea kui majahoidja oli selja keeranud, võttis Aid maast kähku viskipudeli ja peitis selle oma nahktagi hõlma alla. ''Jajah kuule mida iganes taadu, igatahes ma võin nüüd minna jah?'' küsis Aiden ja võttis Alyssonil käest kinni ning vedas ta koos endaga toast välja, jättes segaduses majahoidja imestunult kokutama.

Aly pidi lihtsalt naerma selle üle, kuidas Aid majahoidjat kutsus ja lehvitas mehele ''Aidaa, taadu!'' kui Aid nad toast välja tiris, naeris Aly ikka veel. Aiden'i käest ta polnud veel lahti lasknud ja ei tahtnud ka seda teha.

Aiden jäi treppidele jõudes seisma ja vaatas korraks tagasi, ega majahoidja polnud neid hakanud jälitama või midagi. Vahel löövad tal sellised hood pähe. ''Tore vana, kahju ainult et nii tropp,'' ütles poiss nüüd oma pilku uuesti tüdruku poole pöörates. Ta märkas et Aly polnud tema käest siiani lahti lasnud. ''Noh, hakkas meeldima?'' küsis Aiden nüüd õrritavalt. Tema endine pehmotsemine oli nüüd jälle kadunud ja enesekindlus tagasi tulnud, mistõttu pani ta nüüd oma veel vaba käe tüdruku kaela taha ja suudles teada. Sest et... why not?

''Tundus üsna tore jah.'' ütles Aly Aiden'iga nõustudes. Alysson'il polnud varem majahoidjaga pistmist olnud, aga muidugi oli teda kooli peal küllalt näinud. Aly punastas Aiden'i küsimuse peale. Muidugi hakkas meeldima, aga Aly ei jõudnud küsimusele vastata, sest Aiden jõudis teda juba suudelda. Ta ei osanud seda oodata, aga tundes, kui mõnus see oli, pani Aly teda vastu suudlema.

Aid suudles tüdrukut veidi aega ja lõpetas siis selle ära. ''Lahe oli, aga mul on nüüd kiire,'' ütles poiss ja võttis ära oma käed tüdruku ümbert. ''Tsaupakaa tibuke,'' ütles Aiden trepist alla joostes ja Aly suunas õhusuudlusi saates. Hetk hiljem kadus ta nurga taha.

Aly kortsutas kulmu, kui Aiden järsku otsustas ära joosta. Ta koperdus seljaga vastu seina ja jäi väga segaduses oleva pilguga lihtsalt seisma ''Mõh?'' pomises ta lõpuks välja. Aly jäi segadusse, aga tal oli ikka hea tuju, et ta sai Aiden'iga suudelda, nii et ta lõpuks hakkas ka puhketoa poole minema.

OT: Lõpp ma eeldan

OT: Praeguseks küll