Ebameeldiv kohtumine.

Kylie oli tulnud siia ,et oma päevikusse ülepika aja jälle midagi kirjutada.
Kallis,päevik

On juba möödunud 2 nädalat sellest kui Harry mind maha jättis.Peale Nialli sünnipäeva saatis mind Ben.Me jäime ukse kõrvale juttu ajama.
Issand,mul juhtus ka üks äpardus  Eile tahtsin ma pesema minna aga läksin hoopis poiste pesuruumi ning seal kohtasin ühte sitapead  

Alustas tüdruk oma päevikut.Vahepeal ta mõtles ja kirjutas aina edasi.Ta istus põrandal.

OT: Kelly

Kelly oli tulnud kasvuhoonete juurde, lootes leida professorit, mingi töö oli järgi vist vastata. Neiu märkas kedagi 1.kasvuhoones sees olevat. Kelly jalutas sisse ja hõikas rõõmsalt: "Tere, profes..." Aga see polnud tema. See oli Kylie. Inimene, keda neidis kõige vähem näha tahtis.

Kylie vaatas sisse tuljat."Kelly"Pomises ta vaikselt.Ta jäi õde vaatama.

"Kylie," ohkas Kelly, pigem kurvalt, sest naeratuse asemel hakkas ta hoopis nutma. Päriselt, nutma. Ja seda juhtub harva. "Anna andeks kõige pärast, palun, sa ei tea, kui väga ma sin igatsen. Kui väga ma oma õde igatsen."

Kylie viis oma pilgu õelt ära .Ta ei tahnud teda nutmas näha.Kylie ei osanud algul midagi öelda aga siiski ütles"Mina igatsesin sind ka aga .."Ei osanud ta enda lauset siiski lõpetada.

"Aga?" sosistas Kelly, pisaraid ära pühkides. Alati oli see üks aga. Ja ilmselgelt oli täna selleks Harry.

"Sa tead ju ise ka seda.Aga te petsite koos Harryga mind."Lõpetas ta oma "aga" lause.Ta pani oma päeviku põrandale ja vaatas nüüd õde.

"Kylie, sa pead teadma, et ma armastan Harryt, rohkem kui midagi muud. Ma tõesti armastan. Ma olen teda armastanud juba enne seda, kui ma üldse teadsin sind." Kelly pidi lihtsalt kõik ausalt välja rääkima. "Ja me ei tahtnud sulle haiget teha, seega me hoidsime seda saladuses. Harry lubas mulle, et see ei tule välja. Aga ju siis ei hoidnud ta oma lubadust."

"See oligi just kõige hullem ,et te arvasite ,et kaitsete mind kui mulle valetate.Oleks te kohe seda mulle öelnud ei oleks seda olukorda.Ma oleks arusaanud"Ütles ta siis oma õele.Ta vaatas talle natuke vihaselt otsa."Hull on ka see ,et ma sain seda teistelt teada!"

Kelly vaikis. Ta ei teadnud mida vastata. Ta vaatas vaid enda õde kurva pilguga ning ohkas. Ta pidi tunnistama, et ei kahetsenud midagi. Jah, ta ei tahtnud enda õele haiget teha, aga ta ei oleks andnud ära võimalust Harryga koos olemiseks. "Kas sa annaksid mulle andeks? Palun."

Kylie ohkas.Ta avas oma päeviku ühest kohast.Seal oli kirjas:
............Kelly on  mu õde keda ma igavesti armstan.Ma võin ju talle kunagi öelda ,et olen talla andeks andud aga kas ma seda tõsiselt mõtlen ei tea keegi.See tegu oli siiski selline mille puhul keegi kohe ie andesta.Ta veab kui ma kunagi talle üldse andestan....................................

Sellised read olid seal kirjas.Kuna tand polnud üks teisest väga kaugel siis ta lükkas selle oma õe jalge ette."Ma arvan ,et sa oskad sealt minu vastuse välja lugeda."Ütles ta ja vaatas enda ette.

Kelly kükitas maha, et päevikut lugeda. Üks neiu pisar langes lehele ning ajas tinti laiali. Ups. Neidis ohkas ja lükkas päeviku tagasi. "Sa siis ei andesta?" sosistas ta.

Kylie võttis oma päeviku kätte."Võib nii öelda küll.Sinu jaoks ei olnud see võibolla nii suur asi kui minu jaoks"