Õhtusöögil

"Äkki järgmisel aastal õnnestub saada," pakkus Lena. Järgmisel aastal tehakse niikuinii uued valimised ning osad seitsmenda aasta õpilased lähevad ära janii. "Mis kohale sa meeskonnas kandideeriksid?" küsis neiu.

"Võibolla tõesti"Arvas ka poiss.Siis saaks jah ning ta läheks kindlasti."Ma isegi ei tea"Vastas ta ausalt.

"Sa lendad hästi, sa sobiks ajajaks või tõrjujaks. Või püüdjaks," arvas Lena. Aga see oli kõigest tema arvamus. Väravavahid väga palju lendama vist ei pidanud, see oleks olnud Easton'i talendi raiskamine, kui nii saab öelda.

"Mulle sobiks tõrjuja või püüdja koht."Arva poiss muiatse.Poisil tuli just meelde üks uusimaid trikke mida ta oskab."Lena kas tahaksid veel ühte triki näha?"

"Muidugi," noogutas Lena. Ta tahtis näha küll, sest kindlasti oli see midagi ägedat. "Näita," õhutas neiu kutti talle seda trikki näitama.

"Okei"Lausus ta kavalalt.Ta lendas kõrgele õhku.Easton oli seal natuke lootes ,et see kõik ikka välja tuleb.Ta hakkas alla sööstma ning seda suurel kiirusel.poiss oli juba maale väga lähedal aga siiksi ikka veel ta ei peatunud.Kui maani oli ca 1-meeter tõstis ta enda luua otsa jälle taeva poole.Luua tagumine ots puutus juba maad aga siiski jäi Easton luuaselga.Võib öelda ,et Easton on paras eputis.

Lena vaatas siis kuidas Easton kõrgemale õhku tõusis. Ta ootas, pilk poisil. Kui kutt maa poole lendama hakkas, vaatas neiu veidi hirmunult, et ega Easton vastu maad ei lenda. Ta hoog oli ju päris suur ning kui midagi oleks natukene valesti läinud, oleks kutt vastu maad lennanud ning ilmselt tõsiselt vigastada saanud. Neiu pigistas päris tugevatsti oma luuaserva, Easton'ile mõttes kaasa elades. Kui kutt lõpuks siiski oma luua peatas, ilmus neiu näole naeratus. Poisiga polnudki õnnetus juhtunud. "Eputis," mainis Lena naeratades ning lendas poisi juurde alla. "Ma kartsin juba, et sa lendad vastu maad," lausus neidis ausalt.

Easton naeratas uhkelt."Olengi"Sõnas ta."Ega ükskord oleksingi peaaegu lendand"Ütles ta tõsiselt."Aga näe elus olen siiski."Seda trikki on ta mingi kuuaega harjutanud.Algul tuleb ju alustada aeglaselt.Muidu saad kohe surma.See trikk oli poisi lemmik,ta tegi peakogu aeg seda."

"Sa ei tohiks nii oma eluga riskida ju," lausus Lena ning müksas Easton'it vastu õlga, sest ta oli kutile piisavalt lähedale lennanud. "Seda oli päris jube vaadata," lisas ta. "Kuigi see lõpp oli võimas," lisas Lena hetke pärast.

"Aga see on lõbus"Vastas ta siis tüdrukule."Tean,algul olin ise ka kohkund kui mu sõber seda mulle näitas"

"Lõbus?" kordas Lena. Ta ei arvanud, et seda lõbus teha oleks. Võibolla siis jah, kui see sul täiesti selge on. "Ma ei julgeks seda trikki teha," lausus neiu kindlalt. Kuigi talle meeldis trikke teha, siis sellist ta ei teeks.

"Lõbus"Ütles ka Easton vastu."Miks mitte?"Küsis siis Easton.Tema jaoks oli see juba lihtne trikk.

"See tundub raske," vastas Lena õlgu kehitades. Ta ei osanud muud põhjust tuua. "Ja ma ei taha oma eluga riskida," lisas ta naeratades. "Kaua sa seda harjutama pidid, et see välja tuleks?" uuris neidis triki kohta.

"Julgust peab olema"Ütles ta selle esimese lause peale.Easton tegi mõtliku näo ja vastas siis"Ca kuu".

"Aga on suur võimalus, et ma lendaks lihtsalt vastu maad ja ma ei tahaks pärast haiglatiivas aega veeta," lausus Lena kindlalt. Ta noogutas poisi vastuse peale. Kuu aega ühte trikki õppida oli vist mõistlik.

Kui tahad kindel olla ,et see õnnestub siis harjutada nii kaua kuni oled täiesti kindel."Ma päästan su ära"Ütles poiss uhkelt.

Lena naeris selle peale. "Väga kena sinust. Aga seda pole vaja, ma ei hakka seda trikki tegema," raputas Lena pead. Ta vaatas üles taeva poole, kus teised olid. "Lähme lendame veel?" pakkus neiu, sest nad olid vist endiselt seal, kus Easton oma triki oli lõpetanud. Maa lähedal siis.

Olid jah siiani seal."Tegelt sa ei peagi aga on hea kui seda oskad.Võinoh mina arvan nii "Lausus ta natuke mõtlikult ."Lähme#.Nad hakkasid sinnapoole lendama.

"Nojah," kehitas Lena õlgu. Ta noogutas vastuse peale ning tõusis uuesti õhku, et Eastoni kõrval uuesti teiste juurde jõuda.

Nad jõudsin teisteni.Ta ei osanud eriti midagi öelda.Easton vaatas Lenat ning naeratas.

"Lähme teeme ühe ringi ümber väljaku," pakkus Lena, et midagi teha oleks. Ta oli päris kindel, et Easton järgneb talle, seega ta lendaski edasi.

"Okei"Vastas Easton.Ta viipas ka teistele ,et nad kaasa tuleksid.Poiss hakkas tüdrukule järgi kihutama.

Lena sõitis nii kiiresti, kui see luud võimaldas ning naeratas sealjuures. Ta polnud ammu sõitnud ning talle meeldis tohutult lennata. Kuna tema luud oli siiski teiste omadest veidi aeglasem, jõudsid teised talle ilmselt varsti järele.

Osad kihutasid isegi Lenast mööda.Aga Easton lendas tüduku kõrvale ning võttis siis hoogu maha."Sa oleksid pidanud ikka enda luua võtma"

"Oleks vist jah," nõustus Lena. "Aga enam pole sellel tähtsust," ta ei hakanud nüüd oma luua järele minema. "Ma pole ammu lennanud. See on nii vabastav. Pole isegi tähtis, kui kiiresti ma sõidan. Lennata on lihtsalt hea," lausus neiu ning naeris enda üle.