Siseõues

Lena oli veetnud terve eelmise päeva ja tänase hommikupooliku mõeldes. Tal oli kohutavalt palju mõtteid, kõik peamiselt seotud Easton'iga. Neiu jalutas mööda siseõues olevat rada ning vaatas lilli ja taimi, mis sügise tulekuga enamvähem õitsemise lõpetanud olid. Ilm polnud väga külm, kuigi taevas oli pilves.

OT: Easton.

Easton oli tulnud siia jalutama.Ka tema mõtled Lenast palju.Poiss istus ühe puualla.Eastonit oli lillerajani näha.

Lena jalutas edasi, pilk endiselt taimedel. Ta arvas, et siseõues polnud peale tema kedagi. Kuid ta eksis, sest kui ta raja lõppu jõudis, märkas ta puu all istuvat kogu. Ei kulunud eriti palju aega, et tunda ära, kes too puu all istuja oli. Neiu seisatas hetkeks, mõeldes kõik oma peas läbi. Seejärel jalutas ta aeglaselt Easton'ile lähemale.

Easton vaatas korra kaugusesse ja nägi Lena´t.Ta tõusis ja vaatas Lenat.

Lena jõudis natukese aja pärast päris Easton'i juurde. "Hei," lausus neiu tervituseks ning naeratas talle kergelt. "Ma ei arvanud, et sind siin kohtan," lisas ta, et poiss ei arvaks, et neidis oli teda jälitanud või teda otsinud, võimidagi.

"Hei"Lausus ta vastu."Ma ei osanud sind ka siin kohata"Sõnast ta ja vaatas Lenat.Ta neratas tüdrukule kergelt.

Lena noogutas ning astus sammu veel lähemale. "Mis sa teed siin?" ]küsis neiu järgmisel hetkel, üritades kuidagi vestlust arendada. Mis sellest, et see tal hästi välja ei tulnud. "Üksi? Istud?" oh, juba see oli piinlik vestlus. Lena ei kavatsenud ennem öelda, mis tema otsus oli, kui Easton seda küsib.

Poiss vaatas korra maha ja siis tüdrukut."Tulin niisama siia mõtlema"Vastas ta.Easton mõtles kas küsida või ei aga ta otsustas siiski küsida"Oled sa otsustanud?"

Lena vaatas veidi üllatunult Easton'i poole, kui kuti esimest lauset kuulis. Oli see kokkusattumus? Lena oli ka siseõue just mõtlema tulnud. See tundus selleks sobiv koht. "Mina ka," laususki ta selle peale kergelt naeratades. Järgmist küsimust kuuldes vaikis Lena hetkeks. "Jah," vastas ta lõpuks ning vaatas taas Easton'i poole.

"Mida sa otsustasid"Küsis poiss kohe kui ta oli kuulnud sõna Jah.

Lena mõtles hetke. "Sa ikka saad ju aru, et kui sellest midagi välja ei tule, siis on meie sõprus ka rikutud?" vaatas neiu Easton'i poole. Neiu polnud veel päris kindel, mida ta kuti vastu tundis, seepärast oli see otsus vägagi raske. Easton meeldis talle, aga kas sellest piisas? "Kui sa oled valmis sellega riskima, siis olen mina ka," lausus Lena järgmisel hetkel ning vaatas kuti poole, vastust oodates.

Poiss muigas omaette ja lausus."Ais ei ole ju selles kas ma julgen riskida si on selles mida sa minu vastu tunned.Kui sa tunned ,et me oleme ainult sõbrad siis ma saan aru"

Lena lõi oma pilgu maha ning mõtles hetke. Easton oli tõesti mõistev, selliseid poisse ei olnud palju. "Ma ei tea, mida ma sinu vastu tunnen," lausus neiu järgmisel hetkel ausalt. "See tähendab, sa meeldid mulle küll, aga..," lausus neidis, vältides poisi pilku. See olukord oli veider.

"Aga sa arvad ,et me jääme siiski sõpradeks"Lõpetas poiss lause.

Lena vaatas Easton'i poole. Ta ei olnud kindel, kas oli just nii oma lauset lõpetada tahtnud. "Kas see on üldse enam võimalik? Sõpradeks jääda?" küsis ta kuti arvamust. See olenes vist Easton'ist, sest tema ju oli üldse alguses vihjanud, et tahtis midagi enamat.

"Mina saaks sellega hakkama ,et jääme ainult sõpradeks.Aga kui sa seda soovid"Küsis poiss.

Lena vaatas hetke Easton'it ning siis ta noogutas. "Võibolla see oleks praegu kõige parem," nõustus neiu. Aga tal oli mõnesmõttes kahju seda öelda ning ta oli veendunud, et Easton oleks hea poissõber olnud.

Poiss naeratas ja kallistas tüdrukut.

Lena kallistas Easton'it vastu. Ta sulges hetkeks oma silmad ning avas need siis jälle. "Ma olen kindel, et sa leiad kellegi, kes sind rohkem väärib," lausus neidis. Aga ta oli õnnelik, et Easton nii mõistev oli ning pakkus ise välja selle, et sõpradeks jääda.

"Kui leian"Sõnas poiss muigega.Ta lasi tüdrukust lahti.

"Küll sa leiad," arvas Lena ning püüdis ka naeratada. Ka tema võttis oma käed Easton'i ümbert ära, et poiss lahti lasta. "Ma olen selles kindel," lausus neidis.

Poiss muigas .Ta vaatas tüdrukut ja istus uuesti puu juurde maha.Easton tõmbas ka tüdruku enda juurde istuma.

Lena oli veidi üllatunud kui kutt ta istuma tõmbas. Tänu sellele kaotas ta tasakaalu ja kukkus Easton'ile peaaegu otsa. Neiu punastas õrnalt ning püüdis naerda enda üle. "Vabandust," sõnas ta poisile ning sättis ennast siis tema kõrvale istuma.

"Vabandust .Kohatu minust sind niimoodi tõmmata"Ütles poiss .

"Sellest pole midagi," lausus Lena naeratades. Kuigi hetkeks oli mingi veider olukord tekkinud. Neiu toetas oma pea vastu puud ning vaatas natuke siseõues ringi.