Vanad sõbrad kohtuvad jälle ja üllatuvad.

Easton tuli lendluudpalli väljakule.Ta kihutas luuaga ringi.Eastonil oli koolivorm seljas.Ilm oli tuuline aga see oli pluss lendamise juures.
 OT: Thomas

Ka Thomase jalad olid poisi täna lendluudpalli väljakule toonud. Oli varahommik ning poisil oli lihtsalt uni ära läinud. Ega muidu ta polekski ilmselt hetkel siin, kuna vaevalt Thom end muidu nii vara hommikul voodist välja saaks. Seljas olid poisil sinine T-särk ning tema armastatud Obey pusa, jalas aga lohvakad hallid dressipüksid ja mustad Nike'i botased. Üsnagi sportlik ning mugav riietus. Varahommikul lendluudpalli väljakul luualennu harjutamise üks eeliseid oli see, et siis oli siin suhteliselt vähe rahvast. Nii ka täna hommikul. Tükk maad eemal kihutas keegi luua seljas ringi, kuid Thomas ei näinud nii kaugelt, kellega tegu ega vaevunud ka lähemale kõndima, et järgi vaadata ja juhul, kui tegemist oli kellegi tuttavaga, ilmselt ka paar sõna juttu vahetada. Thomas istus oma luua selga ning tõusis sellega järjest kõrgemale, hakates siis õhus kukerpallitama, luuaga õhku surmasõlmi vedama ning igasugu muid trikke tegema.

Easton nägi ka ise üht teist tüüpi taeva all tiirutamas.Ta otsustas järgi uurida kes see on.Poiss sõitis teisele lähemale ja tundis ära ,et see on Thomas."Jou Thom"Hõikas ta poisile,

Thomas kuulis kedagi end kõnetavat, haakis põlved tugevalt ümber luua ning lasi end siis pea alaspidi rippu. Eastonit nähes poiss naeratas. "Oo, tere Easton." Thom võttis luua seljas taas normaalse isteasendi sisse ning sõitis Eastonile pisut lähemale. See eemalt karjumine talle ei meeldinud. "Mis ajast sinust nii varajane ärkaja on saanud?" küsis poiss muiates.

"Mõtlesin ,et tulen üksinda luuaga sõitma aga vist ei saagi üksinda olla"Vastas ta muiates .Ta sõitis taeva all ringi.

"Ma võin ära ka minna," lausus Thomas pisut kibestunult. "Kui sa nii väga soovid üksinda olla." Poiss sõitis omaga luuaga pisut eemale ning mõtles siis, et see oli temast väga lapsik hetkel. Nii kergesti solvuda, no tõesti. Aga samas kui Easton soovis üksinda olla, siis kõigil oli selleks õigus. Pealegi Thom ei soovinud pealetükkiv olla.

"Ei sa võid jääda kui tahad "Vastast poiss.Ta tegi igasuguseid trikke.

Thomas jälgis Eastonit mõnda aega sõnagi lausumata. "Sa oled osav," tunnistas ta. "Käid sa tihti harjutamas?" Thom'i puhul oleks vastus sellele küsimusele eitavalt kõlanud. Poisi oskused olid veidi roostes ning oli aeg neid lihvida. Ta nimelt kavatses end järgmiseks lendamise tunniks taas vormi saada. Õpib ka raskemad trikid ära, harjutab luua seljas püsimist jne. Kusjuures olenemata sellest, et viimati istus Thom luua selga väga tükk aega tagasi, olid tema oskused täiesti arvestatavad.

"Tänan"Hüüdis poiss vastu.Ta liikus poisile lähemale ja sõnas siis"Ja käin.Peaiga päev.Vahel kui ei viitsi siis ei tule".Ta lendas ringi ja ta tõusis luuapeale põsti.See oli poisi üks lemmikuid trikke.

"Muljetavaldav," pidi Thomas tunnistama. Ka tema üritas luua peale püsti seista ning paar sekundit suutis ta ka niimoodi tasakaalu hoida, kuid seejärel hakkas luud poissi hüpitama, mille peale viimane tasakaalu kaotas ning luua otsast alla sadas. Veel viimasel hetkel sai ta ühe käega luuavarrest kinni haaratud ning ka teist kätt appi võttes õnnestus tal end kuidagi tagasi luua selga upitada. "Ma pean vist veel pisut harjutama," lausus ta naerdes.

"Seda sa pead jah"Sõnas poiss.Ta sõitis luuapeal ringi ja samas asendis minn ennemgi.Ta oli siiamaani luuapeal püsti.Lõpuks ta väsis sellest ja hüppus luua selga tagasi.

"Kuidas sul läheb kah viimasel ajal?" uuris Thom, Eastonile pisut lähemale liueldes. "Pole sind viimasel ajal kooli peal näinud eriti." Thomast tõesti huvitas, kuidas tema vanal sõbral läheb, kuigi sisimas lootis ta, et poiss pole muutunud. Talle meeldis see Easton, kellega ta viimati koos pisut ulakust tegi. Sõbramõttes muidugi. Kes teab, äkki teevad tänagi pisut pättust?

"Hästi aga ogav on.Midagi pole teha "Rääkis poiss teisele.Easton võibolla natuke muutunud aga pättusi teekas ta veel.

"Siis on hästi, kui sul läheb hästi." Thomas naeratas. "Kusjuures on jah viimasel ajal kuidagi igavaks jäänud siin. Kuigi keegi vist tahtis kooli õhku lasta ja siis keegi sattus haiglatiiba selle hullu pärast ja vahepeal mingi hull klatšimine käis... Ma ei tea, kuidas see kõik täpselt oli, ei viitsinud süveneda sellesse eriti. Aga viimasel ajal pole keegi juttu teinud sellest enam, nii et ilmselt see hull sai enda karistuse, võib-olla visati koguni koolist välja. Ja sellest klatšimoorist ma ei tea midagi. Minuni pole küll ükski kuulujutt jõudnud viimasel ajal. Olen isegi mõelnud mingit pättust teha, aga pole jõudnud veel."

"Kõik on jah kuidagi vaikseks jäänud.Sellest hullust pole ka mina midagi kuulnud"Sõnas poiss vastu.

"Ma ei tahaks, et see kool õhku lastaks," tunnistas Thomas. "Selles mõttes, et see on täitsa hea kool isegi. Kui see õhku lastaks, topitaks meid kindlasti mingisse teisse võlurikooli või - mis veel hullem - mõnda mugukooli. Seega mida see õhkulaskmine sulle ikka annab? Oled paar päeva õppetööst prii, aga see on ka kõik." Poiss vaatas Eastonile otsa ja naeratas kelmikalt. "Ent see, et ma seda kooli õhku ei laseks, ei tähenda veel, et ma pättusi ei teeks."

Ega se tore ei oleks jah kui kool õhkulastakse."Oleks tore jah midagi teha aga hetkel ei viitsi"Sõnas poiss.

Thom noogutas pisut pettunult. Varem oli Easton alati kambas, kui keegi pättustest juttu tegi, ent nüüd... Loodetavasti poiss siis päriselt ei viitsinud. See võis ju täiesti vabalt olla ka esimene ettekääne, mis talle pähe juhtus. Võib-olla oli Easton oma bad boy attitude'ist üle saanud? "Mis seal siis ikka," lausus Thom ohates ning sõitis oma luuaga pisut eemale, hakates seal erinevaid trikke tegema.

Oma bad boyst pole ta üle saanud aga ta tõesti täna ei viitsind.Ka Easton hakkas erinevaid trikke tegema ja proovima.

Thom sõitis Eastonile taas lähemale. "Miks sind lendluudpalli võistkonnas pole? Sa oleksid seal kindlasti kõva tegija." Võib-olla olid kõik kohad siis juba kinni, kui Easton võistkonnaga liituda soovis? Kuna poisil endal oli nii.

"Kuradi kohad olid täis siis juba"Lausus ta kirudes.Ta mõtles ,et natuke aegaveel aga näe ei olnud.

Thomas noogutas. "Mul oli täpselt sama lugu," lausus ta. Poiss vaatas Eastonit ning muigas. "Kuid ega ma eriti ei tahtnudki võistkonda saada. Ma teadsin tegelikult juba tükk aega varem, et on võimalik erinevatele kohtadele kandideerida, kuid otsustasin selle võimaluse teistele, minust ehk pisut osavamatele lendluudpalluritele jätta." Ta lasi oma pilgul hetkeks üle Eastoni libiseda ning lisas siis, kerge kibedusenoodiga hääles: "Oleksin ikka pidanud sulle sellest kohe, kui ma ise sellest teada sain, rääkima. Oleksid ka võistkonda saanud ja teeksid seal praegu kindla peale imet."

"Ah vahet ei ole.Ja ma ei teeks seal mingit imet"Castas poiss naeratades.

Thomas laskus oma luuaga järjest madalamale ning kui ta jalad lõpuks maad puudutasid, ronis poiss luua seljast maha. Seda enda järel lohistades, suundus poiss tribüünide poole. Ühel pingil istet võtnud, jälgis ta Easton'i trikitamist. Peagi kutsus ta kutseloitsu abil enda juurde ka pudeli Coca-Cola't ning võttis aeg-ajalt ka sellest paar lonksu.

Easton tegi muutkui trikke.Ta ei pannud tähele ,et poiss oli läinud.