Luks värk

Destin oli päris pikalt vangikoobastes istunud ja ühte mustadest jõududest rääkivat raamatut uurinud. Ta polnud ausalt öeldes märganud kui külm seal on, enne kui küünal ära kustus. Poisi jalad olid külmast kanged, kuid haiglatiiva asemel läks ta hoopis kööki. Uksest sisse ta rohkem kukkus kui astus, aga sellest polnud hullu, kuna majahadljad pole erilised klatšjad ja vaevalt kellegile pähe tuleks nende käest midagi üldse küsida.
Üks majahaldjas tõi kohale tugitooli ning teki. Viimase sisse ta mähiti ja esimese sisse maandus ta juba ise, et seejärel endale teed ja küpsiseid tellida. Kaimnat oleks ka tegelikult tahtnud, aga see ei olnud siiski tarvilik tuba. Kõiki soove majahadlajd täita ei suuda.

OT: Kelly

Kellyl oli kõht päris tühjaks läinud. Ta polnud nädal aega korralikult söönud. Mitte, et tal ei olnud võimalust, vaid.. noh, ei oskagi kohe öelda.
Seega leidis ta tee kööki. Kui neidis aga sisse astus, märkas ta seal Destinit, teki all joomas/söömas. Päris koomiline pilt, aga mis sest, tal oli väga hea meel poissi näha. Tal oli Danielist ja Hanniest ja Jackist ja Samist kõrini. Oi isver, that girl is in deep shit.

Destin istus veel mõne hetke õndsas teadmatuses, et keegi teine kööki tuli ja sõi ära paar küpsist. Lonksanud teed peale märkas ta toda gryffindorlast kes mjvk tunnis tema kõrvale oli istunud. Poiss ei suutnud meenutada, kas tüdruk oli talle oma nime ütlenud või ei, igatahes see parasjagu talle meelde küll ei tulnud.
"Küpsist?" küsis poiss viibates kandikule mis tema sülle asetatud oli.

"Ei, aitäh," naeris neidis. "Ma piirdun jäätisega." Neidis võttis välja ühe šokolaadi maitselise jäätise, ning lükkas siis sinna lusika sisse. "Külm, või mis?" muigas neid ning pööras pilgu poisile.

"Jah, natuke. Tead, vangikoobastes on koguaeg jahe." noogutas Destin kergelt naeratades ning võttis lonksu teed, et siis ka veel üks küpsis põske pista. "Mis su nimi üldse on? Kas ma küsisin seda?" uuris ta siis. See oli ikkagi põhiküsimus ja tähtis info võinii.

"Eh, ei küsinud. Sul oli muud tegemist," pomises tüdruk ning pööras pilgu oma jäätisele. Peale ühte ampsu ta jätkas: "Mina olen Kelly. Ja sina olid vist Destin?" muigas Kelly endamisi.

"Võinii." noogutas Destin ja sõi ära veel ühe küpsise. "Jah, Destin." noogutas poiss veel ühe korra naeratades "Tere Kelly." lisas Inzane siis lõpuks. Tüdrukul oli hämmastavalt lihtne nimi. Mitte, et poleks pidanud olema, aga lihtsalt läks nii kaua, kuni ta selle lõpuks teada sai.

"Kuidas siis pluusiga on?" muigas neidis. Ta lootis, et poiss saab sellele pihta. Kelly võttis ühe tooli, ning tiris selle Destini kõrvale. Tüdruk langes toolile ning hakkas jäätist õgima.

"Ootab sind." vastas Destin kui oli suu tühjaks söönud ning muigas kergelt. "Majahaldjas pesi ära. Kahjuks." lausus ta oli kui oli teest lonksu võtnud ning jälgis Kellyt ja tema jäätist. Poiss turtsatas kergelt. See jäätis kukub nüüd kindlasti tüdrukule sülle või kuhugi ka. Karma.

Kelly oli surmtõsine. "Mul oli suur soov su pluusi pesta, eksole." Neidis jälgis poissi ja muigas.

"Sa võid selle uuesti ära ka määrida, kui soovid.'" vastas Destin ja varjas oma muige teetassiga. Hea tee oli, hea tee, midagi pole halba öelda. "Ja ma usun, et mu majahaldjas võiks seda ka sinu eest teha, kui teda ilusti paluda." või käskida. Ükskõik kas ilustasti või ei.

"Ma arvan, et mingi teine kord, äkki." Kelly muigas. Mm, teine kord. Kõlab hästi. Neidisele meeldis poiss. Kelly pani oma tühja jäätisepurgi lauale ja lausus: "Kuidas sul ka vahepeal läinud on? Ilma plekkideta?"

"Enam-vähem, suurem osa hoiab eemale, tead. " Destin lonksas teetassist ning lükkas oma blondi tuka silmis. Ta kandis meiki nagu alati ja juuksed olid kinnitatud lohakasse patsi. Salgud rändasid omasoodu ringi ning tukk oli vaba. Tukk oli alati vaba, kui keegi seda mingil põhjusel klambritega kinni ei pannud, aga see on julm. "Sul?" viisakus. Ei, aga tegelikult oli Kellyga hea rääkida, missiis, et gryffindorlane. Tüdrukutega oli üldse parem kui poistega. Rääkida. Parem rääkida. Poistega oli parem.. Njah.

"Vau, ma arvasin teisiti," naeris neiu ning jälgis hoolsalt, mis poiss teeb. Seejärel ta tõusis ning võttis klaasi vett. Magus ajab janu peale.

Destin muigas kergelt. Tee oli otsa saanud ja suhu sattusid talle ainult mõned piparmündi lehed tassi põhjast. Üks abivalmis majahaldjas tõi talle kohe jooksuga uue tee, nii et ta sai küpsiste söömist ja tee joomist jätkata. "Aga kuidas sul läinud on?" kordas Inzane ennast, kuna tüdruk polnud ta küsimusele ju vastanud?

Neidis oli meelega seda küsimust vältinud. Kes ikka oleks viitsinud seda jama seletama hakata, eriti veel Destinile, kes üle pika aja ainuke normaalne poiss oli olnud. Kelly mühatas ja piidles põrandat. Neidis pomises kaheldes: "Normaalselt."

Normaalne poiss, oojaa. Destin noogutas. Kas ta oli Kellyle juba küpsist pakkunud? Ilmselt oli. Aga see ei tähendanud, et ta seda uuesti poleks teha võinud! "Kindel, et küpsist ei taha?" ta oli ennem ka mingit taolist küsimust küsinud.. Võiõluga seoses. Aga ta ei uskunud, et Kellyle küpsised poleks maitsenud. Ei olnud sellist nägu küll. Kandikul poisi süles oli neid veel üksjagu alles, vaevalt ta neid üksi nagunii ära jaksab süüa. Tegelikult oleks ta midagi soolast tahtnud. Kana. Just seda ta majahaldjalt telliski. Nagu restoran. Natuke pidi aega minema ja haldjas tahtis teada, kas ärrale on äkki lauda ka tarvis, et muidu määrib veel oma riideid ja teki ära ja nii edasi. Ärra nõustus lauaga ja see lubati koos kanaga tuua.

"Ei aitäh, ma piirdun veega," lausus Kelly. Kuid ega vesi eriti parem küll polnud kui küpsis. Cookie is guud. "Mis majast sa oled?" tuli siis Kellyle pähe küsida. Ta ei teadnud ju poisist absull midagi, peale tema nime.

"Dieet?" see tuli automaatselt. Tüdrukutel olid mingid dieedi hood ju vahetevahel. Küsimus tuli Destinile üllatusena, kuna ta ise tüdruku maja teadis. "Slytherin."  vastas ta peale toibumist ning sõi oma küpsiseid ja teed. Õunakooki oleks kah tahtnud. Ja piima mille sisse seda kasta. "Katlas" oli hea õunakook.

Tüdruk kohkus. "Kas tõesti? Sina ja Slytherin? Seda ma küll ei oodanud," muigas neidis veidi ning pani klaasi vaikselt lauale. Kelly istus nüüd toolil rätsepistes ning soojendas sõrmedega oma jalgu.

"Ei taha nagu uskuda, et sellised käblikud seal käivad, võimis?" uuris Destin pead kallutades. Ta oli Slytherini iseloomuga olnud ja see lõi vahetevahel ka nüüd välja, aga ta oli venna poolt liiga laastatud, et mitte semmida iga kui viimasegi inimesega, kes temaga sõbralikult suhtlema oli nõus. Neid kippus liiga vähe olema. Oligi vähe tegelikult. Ainult Kelly ja Nell? Rohkem küll Destinile kohe ei meenunud. Ja mõlemad olid ta perekonna poolt niiöelda ära põlatud majas. Kui kahju.

"Nojah, sa tundud ju nii... sõbralik." Ega sõõlamiskübar on ka omamoodi imelik. Vähemalt Kelly meelest. Ta oleks õnnelik, kui poiss oleks temaga samas majas. See oleks olnud tore. "5.klass, eksole?" pakkus neidis siis. Destin ei tundunud eriti vana olevat, ega ka noor. Oli see kuidagi solvav?

Siis poleks Destin ilmselt nii sõbralik olnud. Kui ta üldse viienda klassini vastu oleks pidanud. Isa ja vend oleksid mõlemad teda peedistanud iga kord, kui ta silmaalla oleks ilmunud. Puhtavereline Lord ja Gryffindori! Ei, nii ei oleks läinud. Sõõlamiskübaral oli tema sõõlamine tiba keeruline, aga nii pea kui Gryffindor ja Hufflepuff jutuks tulid hakkas Inzane toolil värisema. Võib-olla kübar halastas talle? Ilmselt küll. "Jah. Sa ka?" Kelly ei tundnud samuti ei vana ega noor. Zane oli vahepeal veel paar küpsist ära söönud. Ta kana lohistati ka koos lauaga kohale. Luks värk.

"Ma ka," naeris neiu ning võttis taas oma klaasi. Kelly võttis lonksu. Tass sai tühjaks. Tore on. Neidis ei viitsinud oma mõnusast poosist tõusta, seega asetas ta tühja veeklaasi lauale ning tundis, kuidas janu ei olnud kustunud.

Oleks võinud vabalt mõndelt majahaldjalt paluda. Mitte, et üks sinisilmne haldjas ise koperdades Kelly juurde poleks tormanud ja küsinud, kas preilile äkki on veel midagi vaja. Nad on nii armsad. Aga kortsus. Kiiresti läksid kortsu, sellest oli kahju. Destin lükkas teki pisut eemale, et seda mitte kanarasvaga ära määrida. Kintsud talle ei meeldinud, oli unustanud. Oleks võinud lihtsalt rinnafileed paluda. Aga noh, vahet ju ei ole. Poiss vaatas kõhklevalt kahvlit ja nuga, mis talle antud oli, ja võttis esimese siiski kätte. Nagu viisakam oli, kuigi rinnaliha eemaldus kana küljest väga hästi ka siis, kui näpud sinna sisse suruda. Naha lükkas poiss kõrvale. Rinnaliha oli ainuke osa kanast mida ta armastas. Tüdruku vastuse peale poiss muigas, kuid rohkem küsimusi ta pähe ei tekkinud. Õnneks asi ta tänu kanale ka neist.. Hoiduda?