4.-7. klassi esimene tund

Pomona jalutas kasvuhoonesse ja jäi õpilasi ootama

Isis tuikus eba määralselt komistades kasvu hoonesse "Tere professor!" teatas ta siis ja koperdas mingi aime otsa mis ta jalast kinni haaras. Tüdruk surus hambad kokku ja ei öelnud midagi vaid hüppas püsti ja kõmpis taimest eemale jäädes ootama mis edasi saab.

Syd vaarus aeglaselt kasvuhoonesse, teades et on juba ammugi hiljaks jäänud. "Tere, professor," pomises ta peaaegu hääletult.

Wanda koperdas rõõmsalt sisse "Tere, professor!" teatas ta rõõmsalt hoolimata sellest et oli hiljaks jäänud.

''Tere preili Wandere,preili Western ja Preili Nox.Täna õpime alraune.Minge sinna pottide juurde''ütles Sprout ja näitas alraunide poole

"Veidrad nimed," pomises Syd haiglase häälega. Siiski koperdas tüdruk taimepottide poole, ise kogu aeg paremale ja vasakule vajudes.

Isis peaaegu et jäljendas Sud'i kuigi koperdas teisepool potti rida.

Rebecca tuli jooksuga kasvuhoonesse. "Tere professor, vabandust et hilinesin," lausus ta vaikselt ning liikus teiste õpilaste juurde.

"Tere, professor!" hüüdis Megan kasvuhoonesse joostes. "Vabandust, et hilinesin," lisas ta seejärel.

Wanda pööras tuttva hääle peale pead just siis kui ta alratuunide juurde jõudis ja ta näole ilmus lai naeratus.

"Tere!" hüüdis Jack üle kasvuhoone, kui ta uksest sisse jalutas. Ta oli tunni alguse lihtsalt maha maganud, sellest ka hilinemine. Seda ei viitsinud ta aga professorile mainida ning veidi uimaselt kõndis ta pottide juurde, mille ümber tüdrukud olid.

Megan kõmpis Wandere'i juurde. "Peale seda tundi," lausus ta, nähes, et tüdruk suu avab. Pikemalt mõtlematta pani ta oma koti maha ning jäi õpetajat silmitsema.

"Selge!" ütles Wandere rõõmsalt ja suskas ühte arlatuuni sõrmega.

Syd'ile pakkus nõbude kummaline vestlus küllaltki huvi, kuid ta tegi nagu poleks ta seda kuulnudki. Küll ma varem või hiljem teada saan, mõtles ta.

Kuna paistis, et õpetaja ei kavatsenud neile veel mingeid korraldusi jagada, kõndis Jack ühe tooli juurde, mis kasvuhoones oli. Tal polnud õrna aimugi, kas tegemist oli õpetaja tooliga või mitte, igatahes vedas ta selle enda algsele kohale pottide juures. Seejärel võttis poiss istet, asetas käed lauale, pea käte peale ning üritas magama jääda.

Syd läks otsejoones Jack'i juurde ja näpistas teda korra käest. "Mida sa teed?" sisistas ta. "Õpetaja on sinust paar meetrit eemal ja sina kavatsed magama jääda?"

Wanda kergitas pea potti kohalt mida ta sõrmega oli torganud ja vaata uudishimulikult Jack'i poole kes oli kuidagi väga madalaks muutunud. Istub. mõistis Wa äkki.

Jack tõstis pea, lootes näha, kes teda näpistada julges. "Valus oli," lausus ta, nähes Sydney't enda kõrval. "Ja uni on," lausus ta ning langetas uuesti pea.

"Läheb veel valusamaks kui sa kohe ei tõuse," kamandas Syd.

"Ei viitsi," pomises Jack pead tõstmata, kuuldes mida Syndey ütles. Kuidas tüdruk aru ei saanud, et tal oli uni?

"Laiskvorst." märksi Wanda vestlusesse sekkudes.

"Eks sa ise tead," arvas Syd. "Aga ma ütlen õpetajale ära," õrritas ta edasi.

"Ära," lausus Jack, et tüdruk ei ütles õpetajale. "Jäta rahule," ütles poiss.

Syd raputas aeglaselt alla andes pead. "Nagu kantseldaks väikest last," lausus ta.

"Sul on laps?" küsis Jack pead tõstes Sydney'lt. Nii oli ta vähemalt aru saanud.