Koolialguse pidusöök

Suvi oli jälle lõppenud ning käes oli taas kooli algus. Selle tähistamiseks oli Margareth otsustanud korraldada traditsioonilise pidusöögi. Ta oli majahaldjatele jaganud täpsed juhised, milline peab olema saal ja millised toidud peavad olema laual. Margareth ei sallinud korralagedust ning tänu sellele oli juba enne õpilaste kooli saabumist kõik pidusöögiks vajalikud ettevalmistused tehtud.

Vestibüülis põlesid spetsiaalselt sinna õdusa õhkkonna loomiseks pandud tõrvikud, mis kivist põrandale ja seintele kummalisi varje tekitasid. Vestibüül ise oli üsna hämar, kuid seda rohkem püüdis tähelepanu Suur saal, mille uksed juba avatud olid. Saal oli hästi valgustatud, minimaalselt kaunistatud, kuid jättis siiski suurejoonelise mulje. Nõiutud lagi imiteeris päikseloojangut, jättes üsna pilkupüüdva ning lummava vaate. Ka hõljusid laes sajad küünlad, mis lisaks seintel olevatele üksikutele küünaldele saali valgustasid. Neli majalauda ning õpetajate laud asusid endiselt oma kohtadel, laudadel olid juba sööginõud, kuid toitu veel serveeritud polnud. Hetkel veel oli saal tühi, kuid üsna varsti võis sinna esimesi õpilasi ning õpetajaid oodata.

OT: Igaksjuhuks mainin, et sööke ei ole veel laudadel. Võite kogunema hakata.

Alli uuris kaunistusi ning kõndis samal ajal tasapisi Suure saali poole. Kaunistused meeldisid talle täiega ning peagi  võttis ta istet Gryffindori lauas. Ta uuris saali. Kedagi , peale ühe ravenclawlase polnud.

Keira oli pääsenud tõllast ning kepsutas nüüd Suure Saali poole, kui nii võib öleda. Tegelikult ta ikkagi kõndis suhteliselt rahulikult seljas Gryffindori punane vapiga särk, jalas sama värvi sukad ning seljas ka must seelik. Kooli rüüd päris selga ajama ei hakanud, torkas ainult nimesildi särgi sisse. Tüdruku juuksed olid vahepeal pikemaks veninud, nii umbes poolde selga, kuid jätkuvalt mustad. Midagi peale kingade pidi ka seelikuga kokku sobima.
Tüdruku hõbehallid silmad välkusid, kui ta Suurde Saali astus ning pilgu üle nelja majalaua ning õpetajate laua libistas. Inimesi oli kuidagi vähe, aga samas oli ta ka olnud üks esimestest, kes tõllale kargas ja tulema sai.
Kira räntsatas Gryffindori lauda istuma ning vaatas ükshaaval kõiki saalis viibjaid. Oma majakaaslasest teadis ta ainult nii palju, et too on temast klass eespool, kuid Ravenclawi oma oli täiesti võõras. Sealt majast teadis ta ka enam-vähem ainult oma klassikaaslasi. Polnud nendega nagu väga suhelnud. Polnud vajadust.

Daniel astus saali uksest sisse naeratus näol. Võib-olla õpetaja jaoks liiga suur naeratus. Mees nägi hetkel välja pigem viimase klassi õpilane, kui õpetaja, kelle eluaastaid seljataga juba 24.
Mees vaatas saalis ringi, ainult 3 õpilast olid ennast laudade taha sisse seadnud. Daniel mõtles, et ta oli ilmselgelt ennast õpetajate toast liiga vara ennast püsti ajanud ja siia kõmpinud. Sellegipoolest ei lasknud ta sellest oma tuju häirida ja jalutas mööda õpilaste neljast lauast, pöörates alguses pea Gryffindori lauas istuvatele neidudele ja naeratas neile viisakalt. Selles majas oli Daniel ise kunagi õppinud. Samasuguse viisaka naeratuse saatis Daniel ka Ravenclawi lauas istuvale tüdrukule. Samuti ka selle maja õpilased olid väga sümpaatsed ja targad, nendega vahel vesteldes võib tunduda, et vestled täitsa täiskasvanuna, mõtles Daniel edasi.
Lõpuks õpetajate laua juurde jõudes istus Daniel temale mõeldud toolile maha.

Summer sisenes ka saali. Ta oli rongi pealt tulles istunud trestalite kaarikusse ja sõitnud maa lossini nähtamatute hobustega kaarikus, mis oli teda häirinud. Mingil seletamatul põhjusel oli tal terve sõidu olnud ebamugav. Eks põhjus võis ka seltskonnas olla. Nüüd, kooli jõudes, oli see tunne kadunud ja neiu astus rahulikult edasi. Kuigi ta näljane polnud, oli ta otsustanud ikkagi pidusöögile ilmuda ja asjad üle vaadata. Ta astus saali ja pettus veidi, nähes tühja Slytherini lauda. Ega ta nüüd nii vara ka kohale polnud jõudnud. Samas vaatas ta ka ringi ja ohkas, toa lagi oli isegi ilusam, kui õues oleks olnud ja kaunistustel polnud ka väga viga. Neiu kehitas õlgu ja istus maha kuhugi laua keskele.

Luna oli teekonna koolini läbinud edukalt, sest siin ta nüüd ju on, on mul õigus. Lulu tundis ennast koolivormis vägagi ebamugavalt ning see polnud ka midagi uut. Talle lihtsalt ei istunud see lipsu ja triiksärgi teema absoluutselt. No polnud üldse tema ju. Teda muutis veel ka närviliseks ka tähelepanu, mida tõmbasid mitte küll ta erksad vaid erilist värvi juuksed, mis väljas olnud tuulest olid üks suur laineline segadus tüdruku seljal. Luna astus saali uksest sisse ning meeldivaks üllatuseks oli seal vägagi vähe rahvast. Slytherin'i lauas oli ainult Summer, too tüdruk, kellega ta ühes kupees Sigatüükasse sõitis. Oh see, mis seal kupees toimus. Oi, oi, oi. Luana ei mallanud eriti Summer'i kõrvale istuda ning maandus laua äärde võimalikult ukse poole. Sinna kanti, kus tajuba paar viimast aastat alati istunud olid. Sisekujundus tavaliselt Lulu't ei huvitanud, aga igavusest lasi ta silmadel paar korda üle ruumi käia. No kole igastahes polnud täitsa kobe isegi. Eriti paelus teda lagi ning seda oli see alati teinud. Päikesoojangus midagi imelist ja ilusat ja seda üksisilmi vaadates Luna seal laua ääres istuski.

See mis kupees toimus oli tõesti, jah. Sebastian ilmus ka pärast seda kui ta majakaaslased istusid lauda. Näete, pani isegi koollivormi selga ja juba tundis ebamugavust! Poiss ei naeratunud ega teinud nägu,, nagu midagi haiseks. Tal oli see niiöelda Šveitsi ehk neutraalne nägu peas. Tore olla tagasi koolis, aga mitte sellistes riietes. Vaene, peab veel niimoodi poolaastat vähemalt kõmpima. Quintonil oli meik siiamaani peal mida see sama majakaaslane talle tegi. Olgem ausad, see toob ta silmad esile! Teda loomulikult ei huvitanud, mis teised sellest meigist arvavad ja nad on lihtsalt kadedad, et talle ei tehtud Luna poolt meiki! Samas pidi tema vend ilmuma ka meigiga nagu alati.
Sebastian istus Luna kõrvale, aga muidugi. Kohe näeb reaktsiooni.

Chel oli jõudnud Sigatüükasse, lõpuks. Ta uuris kaunistusi ja hakkas minema Suure saali poole.
Ta kandis uut rüüd, mis nad Summeriga olid endale muretsenud ning juuksed olid tal hobusesabasse kinnipandud.
 Chelsea jalutas rahulikult oma maja laua poole. Ta oli peaaegu Summeri kõrvale siblinud.
Ch istus vaikselt maha ning jäi uurima õpilasi.
---
Jake oli päris vihane selle meigi üle, ent kahjuks ei olnud tal ka rohkem võimalust, seda maha küürida.
Ta oli juba koolirüü selga ajandud ja sigatüükasse astunud.
Kaunistused olid ilusad, jep. Kiiruga läks ta oma majajuurde ning istus maha, võimalikult eemale Summerist. Rott nähuke. Ta lasi hetkeks pilgu üle suure saali rännata ja ohkas.
_--
Allisson oli kogu tee kupees üsna vait olnud ja maganud. Kui
lõpuks rong peatus muretses ta, et ta võimalikult ruttu suurde saali jõuaks. Ta oli vahepeal riided vahetanud ning nüüdseks oli ta juba oma lauas. Eriti palju majkaaslasi veel polnud.
--
Prof. Drew oli kogu reisiaja tukkunud. Kui rong peatus astus ta sellelt maha ning läks Sigatüükasse.
Rahulikult kõndides uuris ta lossi. Kena. Ta astus suurde saali ja võttis istet oma kohal, õpetajate lauas. Uurides õpilasi märkas ta kohe nende kasvu. Nad olid ikka paar tolli pikemad.

Destin oli samuti lõpuks kooli jõudnud üll koolrüü ning selle all Sltyherini roheline vapiga t-särk nagu kord ja kohus. Nimesilt oli ka omal kohal. Püksid olid ka loomulikult seljas ja nii edasi, eks ole. Ja mõne hetke pärast oli Slytherini lauas kolm meigiga poissi, erinevuseks oli see, et Zane oma oli tema enda tehtud. Juba kodus tegi selle meikidega mida ta ühe nõia käest ostmas käis. Need olid töödeltud loitsudega mis tegid selle vastupidavaks ning mitte nahka kahjustavaks. Korralik värk, kallis oli ka. Isa õnneks maha ei olnud veel löönud.
Destin seisatas umbes kümneks sekundiks laua otsas jõllitades uskumatult oma venda, enne kui sinna samasse laua otsa maha istus ja pilgu mujale viis. Kui liiga kaua jõllitab saab laksu ka veel äkki. Muidugi mitte seal samas ja kohe, aga hiljem võib-olla mingil määral küll.

Damian, kui aus olla, oli juba paar eelnevat päeva lossis viibinud. Ta oli varem kohale ilmunud puhtalt selleks, et teha uueks õppeaastaks ettevalmistusi. Tänu sellele oli ta kooliaasta avapidusöögist aegsasti teada saanud ning aidanud omalt poolt ka selle korraldamises. Nüüd oli mees ka ise saali jõudnud ning võtnud suuna õpetajate laua poole. Rahulikult oma laua poole kõndides oli Damian'il aega vaadata saalis ringi. Pidi tõdema, et Margareth polnud saali kaunistamisele eriti rõhku pannud. Kuigi võlutud lagi oli üsnagi kena. Tulemus oli igatahes minimalistlik, kuid peen. Kohale oli tulnud ka juba väike hulk õpilasi, kellest mõne Damian äragi tundis. Mõne hetke pärast jõudis professor õpetajate lauani. Viisakalt tervitas ta oma kolleege ning võttis lõpuks oma kohal istet.

Ophira oli eelmisel õhtul kooli saabunud ning juba aegsasti paar tundi enne pidusööki oma juuksed pikemaks nõidunud. See pidi kestma veel umbes kolm tundi, mis oli täiesti piisav. Naisel oli seljas oma tavaline rüü, mis oli õlgade juurest süsimust ja mida maale lähemale see voogas seda heledamaks ka värv läks. Samuti tundus see alt pisut läbipaistev ning kummituslik, kuigi seda see ei olnud. Naisele meeldis erinevaid katseid teha. Ühe rüü oli ta kogemata põlema pannud. Sellest oli kahju, kuna rüüd ei olnud just üli odavad ning öökullidega neid tellida oli natuke julm.
Volla sammus majalaudadest mööda otse õpetajate lauani, tervitas teisi õpetajaid ning istus oma kohale. Alles siis silmitses ta kohale jõudnud õpilasi.

Jacob astus Suurde Saali.Ta seisis keset saali ust ja vaatas ringi.Ta oli ükskõik kui ta mõnele ette jäi.Jake nägi ,et õpilasi oli päris vähe ja hakkas oma maja laua juurde sammuma.Jake istus kupeekaaslaste lähedale.Ja silmistses saali edasi.Tema arvates oli saal just parajalt kaunistatud aga lagi oli võrratu.Jake muigas selle mõtte peale.Siis meenutas poiss tõlla sõitu.See oli olnud üpris ebamugav ja need testralid olid ka jõledad ja Jacob tegi selle mõtte peale grimassi.

Raina oli olnud üks esimeste õpilaste seast, kes tõllaga kooli olid jõudnud. Kuid kuna neiul oli kindel plaan puhketoast enne veel läbi käia, oli ta pidusöögile veidi hiljem saabunud. Tegelikult oli neiu sellega rahul, sest varem jõudes oleks ta lihtsalt liiga kaua pidanud ootama ning kuna ta ise oli vägagi kannatamatu, oli hiljem jõudmine parim variant. Raina kõndis saali avatud ustest sisse ning märkas, et iga maja laua taga istusid juba õpilased. Mõni nägu oli talle tuttav, mõni mitte. Aga kuna Rain ühegagi nendest väga sõbralikke suhteid ei omanud, ei olnud tal vaja ka minna kedagi pärast pikka suve tervitama. Ta kõndis otsejoones Slytherin'i laua poole, pilguga seirates selle laua taga istuvaid õpilasi. Paistis, et Raina polnudki ainus, kes koolirüüd ei kandnud. Sest polnud mingi saladus, et neiu seda riietust vihkas. Selle asemel kandis ta lühikest kehajoont järgivat kleiti, mis ehk tõesti oli kooli pidusöögi jaoks veidi liiga julge valik. Kuid neiule endale see kleit meeldis ning olgem ausad, see sobis talle hästi. Jalas olid Raina'l kõrged platvormid, mis ta veelgi pikemaks tegid. Kaelas oli tal mitu kaelaehet ning üks rihm oli ümber tema parema randme. Jõudnud oma maja laua juurde, peatus Rain hetkeks, enne kui istet võttis. Ta polnud kindel, kas peaks istuma seltskonna juurde või mitte. Lõpuks võttis neiu istet laua otsas, seal pool, kus inimesi polnud. Mõnikord oli üksioleks parem, kui suvaline seltskond.

Rüü seljas astus Ariel Suurde Saali.Ta vaatas ringi ja ei näinud kedagi tuttavat.Siis läks ta Griffindori lauda ja istus kusagile ääre poole.Ariel vaatas ringi ja märkas ,et olid juba nii mõnedki õpilased kohal.Arielile meeldis väga lagi.See oli lihtsalt vaimustav tema arust.Täna oli tal olnud halb päev.Kupees olid mingid Slythid ja tõld oli Slythtifdest umbes.No vaimustav!Mõtles Ariel.Aga vähemalr saab jälle Sigatüükas olla mõtles ta naeratus näol.

Nora astus naeratades saali.Ta"keksis" Hufflepuffi lauani,istus maha ja jäi ringi vaatama.Norale meeldis lagi aga saali oleks võinud rohkem kaunistada.Kupees oli olnud tore ja tõllas samuti aga õpilaste saginaga olid sõbrad kaduma läinud.Siis jäi Mirell ust vaatama.Kelly läks küll Griffindori lauda aga Rose tuleb ju siia.
Mirell oli natuke unine aga ta lootis ,et õhtusöök möödub kiiresti ja saab pehemesse voodisse.Tüdruk ohkas.

Opal sisenes Suurde Saali, seljas üpriski korralik koolirüü ja vaatas ringi. Saal nägi päris kena välja. Kaunistusi peaaegu polnudki, aga päikeseloojanguefekt laes oli imeilus. Tüdruk võttis suuna Ravenclaw majalaua poole ning otsustas istuda kuhugi rohkem uksele lähemal oleva ääre poole. Ta kavatses peale pidusööki otse voodisse koperdada, kas või sellesama rüüga. Esimene pikem päev peale suvevaheaega oli alati väsitav. Ravenclaw lauas oli peale tema veel ainult üks õpilane, teistes laudades leidus neid pisut rohkem.

Liam astus Saali ja vaatas seal ringi, et leida Aure't. Vahet polnud, kas nad pidid eraldi lauas istuma või ei. Kui ta märkas, et Aure't ei ole, läks ta Ravenclaw'i lauda, selle punase peaga tüdruku kõrvale, sest teda ta vist ainukesena tundiski siin hetkel. Ta tervitas teda, naeratades.

Ryan sisenes ka saali. Ta korrastas enda soengut ja vaatas, kas Gryff'i laud oli ikka samas kohas, kus ta alati olnud oli. Ta suunas ennast enda maja laua poole ja istus selle taha.

Aurore oli enne saali tulemist puhketoast läbi käinud, et riided vahetada. Koolirüü oli vaja ju selga panna. Mõne aja pärast astuski Aure saali ustest sisse ning lasi oma pilgul üle saali käia. Ruum nägi väga kena välja, eriti meeldis neiule see taevas. Päikeseloojang oli imeline. Siis suundus neidis Gryffindor'i laua poole, möödudes ka Ravenclaw'i lauast. Kui ta Liam'it märkas, Aurore naeratas ning lehvitas poisile. Seejärel suunas ta pilgu oma maja laua poole. Ta tundis kõiki juba lauas istuvaid õpilasi, kuid sellegipoolest ei hakanud ta praegu neile kõigile "tere" ütlema. Tervitada ning suvest rääkida jõuab majakaaslastega ka hiljem puhketoas. Neiu kohendas oma rüüd ning võttis siis laua taga istet.

Liam lehvitas muidugi Aure'le vastu ja sama naeratus suul. Ta ootas seda päeva juba sellest ajast peale, kui algas koolivaheaeg.


Nüüd tuli saali Alysson. Tal oli seljas Slytherin'i rüü ja juuksed olid tal patsi pandud, et need õhtusöögi sisse ei läheks. Neiu läks Slytherin'i laua poole ja istus laua taha. Ta lasi pilgu üle saali ja siis viis ta selle lauale.

Sarah sisenes saali. Ta oli käinud juba puhketoast läbi. Seal endale koolirüü selga pannud ja ilusa piduliku krunni teinud. Tüdruk oli lõpuks oma välimusega rahule jäänud ja alla saali tulnud. Ta silmitses kõige pealt saali kujundust. Tema meelest polnud küll saal vähe kaunistatud, väga ilus oli. Pärast saali üle vaatamist uudistas ta inimesi. Otsides pilguga oma õde, Serenat ning Ryanit. Ryani leidis ta Griffindori lauas istumast. Sinna ei saanud ta loomulikult minna. Serenat ta ei näinud, järelikult oli too jäänud veel torni ennast sättima. Selle eest nägi ta oma nooremat õde enda kõrvale seismas. Sarah tervitas teda vaikselt ja nad liikusid Ravenclawi laua taha istuma. Lauas istusid nad sinna otsa, kus oli õpetajate laud.

Millalgi astus Jack ka saali. Ilmselt oli kõht tühjaks läinud, sest muud põhjust tal sinna ilmumiseks ju tegelikult polnud. Isegi pidulikku sisenemist ei teinud, kahjuks. Teine kord. Kuna koolivanemaks Jack'i ei olnud valitud, ei suvatsenud ta ka koolirüüd endale selga panna. Mitte et Jack sellepärast kuigi pettunud oleks. Kuigi nooremaid terroriseerida ja neilt punkte maha võtta oleks olnud äärmiselt meeldiv. Mis ühtlasi tähendab ka seda, et Jack peab endale mingi muu tegevuse leidma. Igatahes seisatas Lawson hetkeks saali ukse juures, enne kui oma maja laua poole suundus. Kohal olnud inimesed tuli üle vaadata, eks. Oma laua juurde jõudes võttis Jack istet üsna selle otsas. Tegelikult tal olekski võinud olla mingi vip koht päris laua otsas, aga seda oli vist palju palutud.

Professor Felix sisenes ka saali. Ta naeratas laialt, kui ta nägi, kui palju õpilasi oli juba saalis. Ta suunas ennast õpetajate lauda istuma ja nägi ka enda õekest Slytherin'i lauas istumas. Ta lehvitas talle ja nägi, kuidas Alysson talle ka vastu lehvitas.

Raina märkas, et Jack Lawson isiklikult oli ka otsustanud pidusöögist osa võtta. Ta saatis kutti üsna varjamatult pilguga, kui too Slytherini laua poole kõndis ning lõpuks seal istet võttis. Jack istus laua otsa, järelikult Raina'st mitte väga kaugele. Neiu vaatas korraks õpetajate laua poole, aga kuna midagi veel ei toimunud, tõusis ta püsti ning suundus Jack'i poole. Järgmisel hetkel istus ta Jacki vastu nii, et kutt temast teisele poole lauda jäi. "Terekest, Jack," lausus neidis tervituseks. Nad kindlasti Lawson'iga tundsid üksteist, onju? "Kuidas suvi möödus?" uuris Rain ning vaatas kuti poole. Oli üldse märkimist väärt, et Raina ise nii vabalt kellegi juurde nii rääkima läks. Aga peab mainima, et neiul olid omad huvid mängus. Tal oli igav.

Jack ei olnud eriti üllatunud, kui Raina tema juurde saabus ning teda kõnetas. See tähendab, tal endal polnud plaanis kogu pidusööki üksi nautida, varem või hiljem oleks ta endale seltskonna otsinud. aga paistis, et Raina jõudis ette. Igati tore. "Raina," noogutas Jack tervituseks ning viis oma pilgu tüdrukule. Ta kergitas küsimuse peale kulme, püüdes aru saada, kas see tõesti huvitaski Raina't või oleks ta pidanud seda lihtsalt eirama. "Paremini kui ma ootasin, tegelikult," vastas ta siiski. "Endal?" pidi vastu küsima ka, pilk endiselt Raina'l.