Saatke emalõvi areenile

Oli õhtu. Hilja. Kaste oli juba maas ja väljas oli jahe. Isis oli umbes kolm tundi ühe koha peal istunud. Väikeste vahedega, kuna jalad surid ära ja tagumik muutus külmaks.
Tüdruku piksenool oli tema kõrval maas, kui ta jälle istus. Ta polnud sellega juba päris kaua lennanud ja seda ei teinud ta ka parasjagu. Tema istumisel ei olnud tegelikult ka mitte mingit mõtet, kuigi tegelikult ta üritas elu üle mõelda, nagu need targad inimesed tegid. Ei saanud eriti öelda, et sellest midagi välja oleks tulnud.
Esiteks unustas ta umbes iga viie minuti tagant ära, mida kuradit ta seal tegi. Üritas viljatuks jääda? See tundus kõige tõenäolisem iga kord kui ta ärkas. Ja teiseks või kolmandaks polegi eriti midagi öelda. Tüdrukut valitses kohutav üksindus tunne.

OT: Milla

Isis polnud ainus, keda üksindustunne valitses. Ka Sydney tundis ennast täiesti hüljatuna ja talle tundus, nagu poleks ta selles suures koolis juba nädalaid ühtegi inimest näinud. Tüdruk nägi välja väsinud ja zombilik ning ta näol oli ikka veel laiali jooksmas seal juba päevi olnud meik, Fakt, et suvevaheaeg oli algamas, ei teinud Syd'i jaoks midagi rõõmsamaks.
Käesoleval hilisõhtul looderdas Syd lihtsalt mööda kooli ringi ja jäi sellega isegi Filch'ile vahele, kuid see teda peatuma ei pannud. Tüdruku sammud viisid ta lendluudpalliväljakule, kus polnud juba ammu ühtegi võistlust toimunud. Kõik kas oligi nii mahajäetud või Sydney'le lihtsalt tundus nii. Ühel hetkel laotas neiu kastesele murule maha suure halli teki, mis tal siiani õlgadel olnud oli. Emotsioonitu näoga istus ta sellele ja lihtsalt kiigutas ennast, nagu mõni närvihaige. Kellegi teise kohalolu ta ei tajunud.

OT: Vau, ma ei mäletagi millal Syd viimati nii depressiivne oli...

Isis seevastu tajus, juba siis kui Sydney sinna lendluudpalli väljakule tekkis. Tüdruk küll püüdis silmad kinni istuda, et parem mõelda oleks, aga ta ei saanud lahti mõttest, et keegi võib tema vastas istuda ja teda jõllitada, või tema taga istuda ja jõllitada. Või üldse kuskil istuda ja jõllitada või tema poole noaga joosta. Ja tema lihtsalt istuks ja saaks surma. Oleks kiire lõpp vähemalt.
"Hey." kraaksatas ta Sydile, kuigi see istus temast üpris kaugel, nii et ei saanud kindel olla, kas Isise sõnad teiseni üleüldse kandusid.

OT: Ma ka ei tea, tbh. Siis kui ta juukseid värvis?