*nothin‘ special*

Aqua tõusis püsti, tiris oma kohvri sealt tooli alt välja ja avas selle. Ta võttis sealt siis Sara kleidi ja ulatas selle talle. Ta siis pani oma kohvri kinni tagasi ning lükkas selle tagasi tooli alla. Ise aga istus oma kohale tagasi ja vaatas taas aknast välja.

Sara siis pani kleidi oma kotti ja haigutas, oleks mingi enrgiajook ära kulunud talle.

Aqua vaatas endiselt niisma aknast välja, tema õnneks oli saanud öösel piisavalt magada.

Jeremy pani enda käe ümber Sara ja hoidis tüdrukut enda kaisus.

"Ärata mind üles, kui liikuma hakkame onju?" ütles Sara Jereymle ja proovis siis natuke magada, muidu kukub veel millalgi ümber.

Jeremy ainult noogutas ja tegi Sara'le pea peale musi.

Aqua istus vaikselt edasi ja vaatas aknast välja. Ta ei osanud ka mingit jutu teemat üles võtta ja samas polnud tal selleks eriti ka tuju.

OT: teeme nii, et rong liigub nüüd


Sara liigutas ennast, rong juba liikus. "Sa ei äratanudki mind üles!" süüdistas Sara nördinult Jeremyt ja tõusis oma diivaninurka istuma, teeskles solvumist.

Aqua oli ka vahepeal oma silmad kinni pannud ja niisama mõtlema hakkanud, sellest mida ta see suvi teeb. Ta mõtles, et ei lähe lastekodusse vaid otsib omale mõne odavama korteri. Ta on veidi raha kõrvale pannud kui ta oli eelmised suved ühes väikses L.A kohvikus ettekandja, et raha omale saada. Nüüd on hea mõte seda kasutada ilmselt.

Jeremy kergitas kulme ''Ma hakkasin, aga sa ärkasid ise ju.'' ütles siis Alex.

"No okei siis." ütles Sara. Tal hakkas juba vaikselt kõht tühjaks minema. Ta siis kallutas ennast Jeremy poole tagasi ja tegi poisile põsemusi. Nagu selline "sorry, et solvusin" asi.

Jeremy naeratas siis Sara'le ja tegi Sara'le suu peale musi. Selline ''pole midagi'' asi.

Sara siis vaatas aknast välja, ta ei tundnud teed, kuna oli siia tulnud mingi nähtamatu elukaga lennates. "kas me oleme kohal varsti?" küsis Sara siis tujutult, ta ei tahtnud kohal olla.

''Ei usu.'' vastas siis Jeremy ja vaatas ka aknast välja.

"Kus me üldse oleme?" küsis Sara ja keskendus aknale, kõik oli nii ilus, tema polnud kuskil midagi nii ilusat näinud. Tüdruk jäi siis lihtsalt aknast välja vahtima.

Aqua vaatas ka siis aknast välja ja tal polnud aimu, kus nad on seega parem ei olnud ta midagi ja vaatas niisama aknast välja.

"Võiks ju kohale jõuda, me oleme nagu igavesti sõitnud siin." vingus Sara natuke, ta oleks tahtnud, et rongotsa ümber pööraks, Sigatüügas on palju huvitavam.

''Kannata.'' naeris Jeremy siis. Ka Jeremy oleks tahtnud veel sigatüükas olla ja mingit pahandust tekitada.

Aqua vaid vaatas aknast välja, ta ei osanud enam kohe mitte midagi öelda. Temagi oleks hea meelega veel sigatüügasse jäänud.

Ja äkki jäi rong seisma ''Oh, me oleme kohal.'' sõnas Jeremy rõõmsalt ja võttis tooli alt oma kohvri.

"Ma ei taha ära minna." mossitas Sara ja tõusis siis püsti, miks tema peab ära minema, ta alles tuli ju. Lohutus oli see, et ta saab olla koos Jeremyga ja minna Aquale külla. Tüdruk võttis oma peakohalt puuri fööniksiga ja jalge alt koti riietega ning astus kupeest välja koridori.

Aqua siis tõusis ka nüüd püsti ja võttis oma tooli alt oma kohvri ning temagi väljus kupeest.

Jeremy järgnes Sara'le ja patsutas ta selga ''Ma jään ka kooli igatsema.'' sõnas siis Jeremy, lohistades enda kohvrit järgi.

"Sa pole ainuke." Saral on praegu pisike mossitushoog peal. Tüdruk viskas oma kohvri keset rongijaama maha ja istus sinna peale, ta tahtis magada, aga ta lennuk läheb välja kolme tunni pärast.

Aqua siis seisis nüüd keset rongijaama ja mõtles, mis kell tema lennuk pidi väljuma. Seda aga ta ei suutnud välja mõelda, seega suundus ta kohe lennujaama poole nüüd. Eks ta siis kunagi näeb oma sõpru uuesti.