Lallaalalaa

Alexa oli kevade tuleku üle äraütlemata õnnelik ning seepärast oli tal viimasel ajal ka pidevalt hea tuju. Ei käinud enam ringi vaikselt ja masendunult, nagu talvel. Tüdruk astus lossist välja siseõue, jalas kontsad nagu tavaliselt. Väljas polnud nii kole ilm, nagu meil praegu. Ikka päike pastis ja taevas oli selge. Ja õhtu oli. Lex vaatas natuke ringi, silmitsedes õitsevaid taimi ning suundus siis ühe pingi poole.

OT: KÕIK SIIA!

Holly oli suhteliselt juhuslikult siseõue sattunud, kuigi see ilm lihtsalt kutsus külmadest ja kõledatest koridoridest välja. Jõudnud värske õhu kätte, silmitses Holly hetkeks taevast, täiesti helesinine ilma ühegi pilveta. Tüdruk avastas kellegi veel siseõuest ning kuna tal oli hea tuju, siis miks mitte minna juttu ajama. "Tere," ütles ta mingile tüdrukule, keda ta ennem küll näinud oli, kuid nimi talle hetkel ei meenunud.

Lex oli just pingi juurde jõudnud ning sellele istunud. "Hei," lausus Alexa naeratades, kui ta Holly't märkas. Alexa'le oli tüdruku nimi kunagi ammu meelde jäänud. Ega nad muidu väga palju suhelnud polnud vist. "Sa võid istuda, kui tahad," lisas ta sõbralikult. Pingil oli palju ruumi veel.

Aqua oli ka siis tulnud välja suvist ilma nautima. Ta oli tegelt tükk aega juba väljas jalutanud ja niisama nautinud seda sooja ilma. Maria nägi ka siis inimesi nüüd siin, ta läks siis neile lähemale ja ütles: "Tere," Ta küll ei teadnud neist kumbag nime pidi. Ühte neist oli ta nii mõnikord näinud, see oli siis tema majakaaslane ja samas ka klassikaaslane.

"Oi, hei," lausus Alexa uuesti. Veel inimesi. See oli tegelikult tore, sest Lex oligi terve hommikupooliku üksi veetnud. Ei öelnud nüüd siis seltskonnast ära. "Mina olen Alexa," lisas ta uuele tüdrukule, kuna teda ta ei tundnud.

"Ma olen Aqua," lausus siis Maria sellepeale kui see tüdruk, keda te ei olnud kunagi kohanud ütles oma nime. Ega Mariagi oligi oma päeva peamiselt üksi veetnud, tegelt on see koguaeg nii. Tal pole eriti palju sõpru siin. No vb isegi neid, keda teab ei saagi päris sõpradeks nimetada.

"Holly," pomises Holly, sest see oli ta nimi. Tüdruk istus pingi peale ja tõmbas jalad enda alla ning jälgis teisi.

Alexa noogutas tüdruku nime peale. "Ma polegi sind vist varem kohanud," lisas ta Aqua'le. Tüdruk pani jala üle põlve ning silmitses korraks mõlemat tüdrukut.

"Ega ma pole sind ka varem näinud," ütles Aqua siis seda Alexale. Hollyt oli ta juba tegelt paar korda näinud, kus seda täpselt Aqua ei mäleta. Muidu ta seisis endiselt veel püsti.

Isis oli eelmisel õhtul pisut hiljapeale jäänud siseõuest puhketuppa minekuga. Seepärast oli ta hundikujul siseõues ühe põõsa alla magama vajunud. Nüüd mingit jutu vada kuuldes ärkas hunt üles ja pistis pea põõsast välja.

Nagu öeldud, mis saaks Jack'il selle vastu olla, et karja tüdrukutega koos aega veeta, eks. Igatahes ilmus Jack ka siseõue. Totaalses teadmatuses, et seal nii palju naisi oli. Okei, väga palju neid ka polnud. Mõned olid. Eks ta siis kõndis seltskonna juurde. "Tere teile," lausus ta muige saatel ning võttis istet pingil Alexa ja Holly vahel. Ideaalne koht ka talle.

Aqua vaatas siis just selle põõsa poole, kust see hunt oma pea välja pistis. Ta ehmus sellepeale päris kõvasti tegelt, ta ei olnud ju elu sees ühtegi hunti näinud oma enda silmadega. Maria isegi kukkus istuli sinna samma kus ta oli seisnud. Ega ta haiget ei saanud õnneks. Tal oli seljas muidu üks ilus musta värvi kleit, mis ei olnud just erit pidulik, nii et pole hullu, kui see mustaks saab. "Tere, tere," lausus Aqua kohkunult ja vaatas põõsa poole.

Alexa oli just natuke aega üht põõsast jõllitanud, ilus põõsas oli. Ühel hetkel pistis selle seest hunt oma pea välja. Kolm korda võite arvata, mida Lex tegi. Tõi kuuldavale kiljatuse. Ehmatas. Natuke hiljem vaatas ta Jack'i poole ning lausus ka talle naeratades "hei" .

"Kurat, te kohe ei või vaiksemalt võtta või?" pahandas Isis kui ta oli uuesti inimeseks muundunud ja hõõrus uniselt oma silmi, istudes nüüd põõsa ees maas.

"Õõh, sa ehmatasid meid!" hüüdis Alexa Isis'ele veidi pahasel ilmel. "Mida sa üldse tegid seal põõsas?"

Holly võpatas selle äkilise kiljatuse peale. Hetk hiljem märkas temagi hundi pead, kuid suurest hirmust ei julgenud ta mitte midagi teha. Holly ei suutnud kuidagi rahuneda isegi siis, kui hunt tüdrukuks muutunud oli ning hingeldas edasi.

"Mida sa ise arvad? Magasin muidugi!" käratas Isis nagu oleks see kõige ilmselgem asi maailmas.

"Tere Isis," lausus Jack rahulikult, kui tüdrukut märkas. Tema seda põõsast vahtinud polnud, hunti ka polnud märganud.

Alexa pani käed rinnale risti ning põrnitses Isis't. "Paremat kohta ei olnud, kus magada siis...," pomises neidis vaiksemalt. Ta ei tahtnud mingit suurt tüli sellest tekitada. Aga ta ei kannatanud, kui keegi tema peale häält tõstis, sest siis ei saanud ta seda nii jätta.

"Tere Tohman." lausus Isis Jack'i märgates ja ta tuju läks korrapealt paremaks. Vähemalt keegigi, kes tema ilmumise peale end surnuks ehmatanud ei olnud.

Jack kortsutas kulmu ning matkis Alexa liigutust, pannes käed rinnale risti, vms. "Kuidas palun?" küsis ta. Mitte et see mingi suur asi oleks olnud, vms.

"Ta ütles tohman, nii sinulik," lausus Holly Jackile, kui ta endale normaalse hingamistempo leidnud oli.

Aqua tõusis ka siis mõne aja pärast püsti kui oli ehmatusest juba üle saanud. No see oli siis Isis, teda Aqua isegi teadis. Oli ju temaga isegi korra kohtunud, kuskil aga kus seda ta jälle ei suutnud meenutada. Ta ei osanud eriti suurt midagi öelda, ta jägis jälle teisi. Tal polnud aimu, kes poiss siin üldse oli, esimest korda elus nägi teda.

"Nii nagu kuulsid." pomises Isis. Ta ei olnud ausalt öeldes eriti mõelnud, mida suust välja ajas. Esimene reageering oli lihtsalt selline. Tüdruk ajas end aeglaselt ja kohmakalt püsti, et siis riideid mullast puhtaks pühkida.

Ühel hetkel kukkus Sydney siseõue keskele pikali maha. Lihtsalt kukkus, nagu taevast. Ingel. Tegelikult oli tüdruk lihtsalt väga-väga väsinud. Ta oli juba mõni päev magamata üleval istunud ja eksamiteks õppinud. Vaene Syd ei suutnud enam silmi lahti hoida ja jäi siseõue magama.
Varsti ilmus kohale ka Cathy, kes oli heas tujus ja üldse mitte nii väsinud. Oma tuleku käigus oleks ta peaaegu Syd'ile peale astunud. "Mis te temaga tegite?" uuris Cat irvitades. Käitub nagu Sydney juba.