Rumors

Athena oli eelmine päev kuulnud kuulujuttu (või siis päris juttu), et raamatukogus on ühe Athena lemmik autori uued raamatud Sigatüüka raamatukokku toimetatud. Hommikusöögil kuulis ta seda juttu ka Demetrialt. Mõtle vaid.. Veel raamatuid ükssarvikutest ja maagilistest olenditest.Oma hajameelsusega on ta selle kõik ära unustanud. Tore. Aga ikkagi võttis Athena suuna neljandale korrusele, ise teadmata mida ta peaks tegema. Jalutas. Imetles maale mida ta sada üksteist korda juba imetlenud.

Alexa sisenes raamatukokku, sall ümber kaela ning soe kampsun seljas. See oli tähelepanu väärt, sest tegelikult olid ilmad soojad. Asi oli lihtsalt selles, et Lex oli vahepeal pikka aega haige olnud. Kevadkülmetus. Nüüd oli ta enamjaolt küll terve, ainult kurk oli endiselt haige. Palju kodutöid oli järgi vaja teha, seepärast oli Lexa ka raamatukokku tulnud.

Pärast maalide imetlemist. Ja teist korda. Äkki kolmandat ka. Igastahes pea hakkas jällegi ringi käima ja Athena lõpetas raamatukogus.Neiu istus toolile ja ootas midagi. Millal see pea lõpetab ringlemise? Tõesti paha on olla. Tark jällegi.

Alexa astus just ühe riiuli tagant välja ja märkas Athena't. "Tere, Athena," lausus neidis sõbrannale tervituseks, naeratades. Ta ei saanud aru, et tüdrukul paha olla oli. Lex võttis sealt samast riiulilt ühe paksu raamatu, sirvides seda veidi.

Athena võpatas. Õnneks ta viis ringi ei teinud, nagu on rutiiniks, muidu ta oleks toolilt maha kukkunud. ''Oh, hei,'' ütles ta rõõmsutades ja uuris mida sõbranna sirvib. Vähemalt üritas. Ikkagi käib pea ringi.

Alexa tõstis raamatu püstiselt enda ette. Nii nägi Athena kaant. Raamat kahevõitlusest ja enesekaitsest. Lex oli esimesest kahevõitluse tunnist haiguse tõttu puudunud. Tegelikult ta veel mõtles, kas see aine üldse endale võtta. Talle ei sobinud kahevõitlus. Oli koba ka selles.

Koba? Hi5? Zendaya otsis ka endale raamatu. Samad. Vanad. Midagi uut pole. Võib-olla oligi see ainult kuulujutt. Athena tegi järelduse, et ta on siin liigagi palju käinud. Peaks pausi tegema. Raamatut otsides olesk Athena peaaegu alla andnud kuni ta nägi seda raamatut. Seda. Püha. Raamatut. Püha. Paberid. Püha. Autor. Püha.

High five jaa. Alexa oli leidnud üles peatüki, milles kirjutas rünnakuteks kasulikest lotsudest. "Sa kahevõitluse tunnis käisid?" tahtis neidis teada.

Athena, kellel püha maagiliste olendite raamat käes ja oli valmis seda sirvima. ''See oli kuuendale ja seitsmendikutele, ainult?'' küsis Athena läbi. Oli küll. Ja me ei hakka jälle jooksma teadetetahvlile nagu Demetria pulmas.

"Aaa," lausus Alexa selle peale. Siis Athena muidugi ei käinud seal. Tüdruk otsustas, et ta ikkagi peaks seda raamatut veel uurima. Seepärast võttis ta raamatu ja istus sellega laua taha. Kaua ta ikka jaksab seistes lugeda.

Sama tegi Athena nign küsis samat küsimust Chanellelt. Ta teadis, et ta oli haige, aga Athenakene on hajameeluškaline. Tuleks sellega leppida.

Alexa'lt ikka. "Ma olin pikalt haige, ei saanud tundi minna," lausus Alexa selle peale ning kohendas veidi salli oma kaelas. "Ja ma vist ei hakkagi seal käima. Kahevõitlus pole just ala, mis mulle eriti meeldiks..," lausus tüdruk. Ta sai küll aru selle vajalikkusest, aga ikkagi ei meeldinud see talle. Teiste loitsimine ja ründamine janii.

Oih ma väga vabandan. Eksole. ''Ahjaa,'' tuletas Athena tema haigust meelde. ''See pole ka minu ala, high five?'' küsis tüdruk kätt üles tõstes.

Ei ole hullu. Alexa naeris ning viskas Athena'le viie. "Ma arvan, et seda pole mulle väga vaja ka. Ma pole eriti sõjakas inimene, tüli ei nori ka," muigas neidis. Äkki ei lähegi vaja siis seda kahevõitlust.

''No täpselt,'' lausus üdruk naeratades ja oma püha raamatut sirvides. ''Kahevõitlus on rohkem Xavier teema,'' pahvatas tüdruk. Vot see ei lähe kunagi meelest ära. Poiss sada korda iga kuu tagant käib pinda teistele, et miks kahevõitluse tunde ei ole.

"Talle meeldib?" järeldas Alexa seda Athena sõnadest. "Noh, ta on poiss ka. Äkki neile meeldibki võidelda ja nii," lausus üdruk ning keeras oma raamatus lehte.

''Talle meeldb kahevõitlus,'' lausus neiu, ''Talle nagu ei meeldi füüsiliselt kakelda või midagi muu säärast, aga võlukepiga meeldib.'' Neidis ise ka ei tea.

"Mulle ei meeldi kumbki," lausus Alexa pead raputades. Füüsiline võitlus oli jah veel jubedam.

Seda jah. Ega Athenale ka kumbki ei meeldi. ''High five again?''

Alexa naeris selle peale. "High five!" hüüdis ta ning tõstis käe. Ühtekad.

Naera naera. Ühtekad ühtekad. Athena viskas Lexile viie. Nii lõbus on koos normaalsete inimestega vahelduseks olla.

Normaalsete inimestega, jah. Kellega Athena siis tavaliselt koos on? "Ma ei viitsi seda õppida," raputas Alexa pead ning lõi enesekaitseõpiku kinni. Seejärel tõusis ta püsti, et uuesti riiuli juurde minna.

Jah, normaalsetega. Athena on tavaliselt selliste emotsionaalsete inimestega. Mõnede normaalsetega ka, aga alati kooli lõpus on kõik emotsionaalsed ja Athena ise ka ei tea. Mingi periood äkki? Lol, idk. Lexi lause peale Athena vaid noogutas. Ega tema ka kõike seda ei õpi.

Alexa polnud ülearu emotsionaalne. Ta lihtsalt oli veidi haige veel. Tervenemas oma haigusest. Aga see ei olnud nakkushaigus. Lihtsalt mainin seda. Alexa vaatas riiulil olevaid raamatuid ning tõmbas siis välja ühe räsitud väljanägemisega vana õpiku.

Kui Alexa tuli tagasi Athena juurde, siis neidis naeratas ja katkestas lugemise. Ta vaatas või pigemini üritas välja uurida mida tüdrukune nüüd loeb. ''Mida sa nüüd loed?'' küsis ta huvitunult neiult.