Lugemissaalis

Eliora tammus kõrgete raamaturiiulite vahel edasi-tagasi. Ta ei otsinudki lugemiseks midagi konkreetset, pigem paelus teda vanade raamatute lõhn. Valides välja kolm kõige huvitavama välimusega paksu raamatut lohistas ta need lähimaile lauale lugemissaalis ning avas esimese. "Ükssarved ja kust neid leida" seisis tolle kaanel.

Alex komistas lugemissaali uksepiidal ja tegi kuradima lärmi kui ta uksest sisse koperdas. Raamatukoguhoidja heitis talle karmi pilgu ja luges oma raamatut edasi. Mõned lugejad vaatasid ta poole ja siis samuti naasid oma raamatute juurde. Ta lükkas oma juuksed silmilt ja mõtles, kust pekkist alustada otsimist kuulsate Lendluupalli mängijate nö"eepost".

Eliora kuulis lärmi ning tõstis pilgu raamatult. Uksel seisev poiss ei pakkunud talle erilist pinget, seega jätkas ta lugemist. "Ükssarved on ühed pagana igavad loomad," mõtles ta omaette.

Alex nägi, kuidas mingi tšikk teda külma pilguga vaatas ja mida rohkem see tšikk teda ignos seda rohkem ta tahtis talle midagi öelda. Nii, et ta kõndis ta laua juurde, toetas oma käe lauale ja küsis : "Hei sina, kas sa tead, kust lendluupalli raamatud on?"

"Raamatukoguhoidja seisab siin samas ja ometigi küsite te seda minu käest. Neljas riiul paremat kätt," vastas ta napilt peaga tolle riiuli poole nõksatades ja hakkas oma asju kokku korjama. Seejärel tõusis ta püsti ning hakkas öökullimaja poole jalutama.