Muundamise tund 1-7 klassile. 16.05.11

Minerva keeras võtit lukuaugus ning hetke pärast klassi uks avanes. Direktriss jättis ukse lahti, astus ise sisse ning läks õpetaja laua äärde. Minerva võttis istet, pani oma kabinetist kaasa võetud kausta lauale ning tegi siis ühe võlukepi liigutuse, mille tagajärjel klassi kõige tagumine aken avanes. Minerva sättis omale prillid ette ning tõstis kausta, milles olid tunni teemad üles kirjutatud, silmade kõrgusele. Veendudes, et kaust oli õige, pani direktriss selle tagasi lauale ning avas selle, nüüd seal sees olevaid pabereid aeglaselt sirvima hakates.

Rebecca kõndis muundamise klassi. Parem varem kohal olla kui hiljem hilineda. "Tere, professor," lausus tüdruk ning kõndis teises reas oleva pingi poole. Tüdruk võttis oma kotist tunniks vajalikud asjad välja ning võttis seejärel istet, jäädes lihtsalt ootama.

Kertu kõndis klassi ning lasi pilgul ringi käia. Klassis oli ainult tema üks majakaaslane ning professor, millest võis järeldada, et ta pole hiljaks jäänud. Ta ütles professorile: ,,Tere!" ning istus Rebecca kõrvale, võttis vajalikud asjad välja ning jäi samuti tunni algust ootama.

"Tere, professor!" ütles Isis kui tundi jõudis ja potsatas ühele tagumisele pingile ja jäi ootama mis edasi saab.

Jack sisenes klassiruumi. "Tere," lausus ta, viitsimata professorile otsagi vaadata ning suundus, nagu ikka, klassi kõge tagumisse otsa. Poiss istus lahtise akna juurde pinki, visates oma koti laua peale. Kuna tunni alguseni oli aega veel küllalt, siis ei viitsinud Jack veel ka asju välja võtta.

Kui Emiliale meenus muundamise tund, läks ta klassi. Tüdruk astus julgelt sisse, sest teadis, et pole hilinenud. ''Tere,'' tervitas Emilia õpetajat. Vaadates teisi, klassis juba olevaid õpilasi, istus ta nendest võimalikult eemale tühja pinki.

"Tere." ütles Albus tüdinult klassi tulles ja istus õieti mõtlemata õe kõrvale.

Alica tuli klassi ja ütles vaikselt tere ja läks teistest kõige kaugemasse pinki ja võttis kotist välja pärgamendi,võlukepi,muundamise õpiku ja sule ning hakkas midagi tühjale pärgamendile kritseldama ning puututas seda pidevalt võlukepiga midagi pomisedes

Isis vaatas tuimalt kuidas veel mõned õpilased klassi tulid. Tüdruk urises ähvardavalt kui vend ta kõrvale tuli ja nihkus kergelt küürutades tollest eemale. Ta kuidagi aimas, et Al on Cathy'ga temast rääkinud.

Anneli tuli klassi ja istus kuhugile keskele, mite eriti kaugele ühest blondide juustega tüdrukust. Tundes ära oma majakaaslase,üritas ta tema pilku tabada.

Albus jälgis kuidas Anneli klassi tuli ja pöördus uriseva õe poole keda ta alles nüüd märkas. "Sorry, et so kõrvale istusin." ütles ta külma üks kõiksusega ja kaalus kas ta peaks kuskile mujale istuma.

Cathy tuli nüüd jälle rõõmsalt klassi. Ta istus Isis'st ja Jack'st võimalikult kaugele. Sobiva pingi leidnud, pani tüdruk oma koti selle kõrvale ja tõstis vajalikud asjad lauale. Siis istus ta isegi maha ja hakkas vaatama kes veel klassis on.

Isis turtsatas venna lause peale ja kargas püsti krahmas oma asjad ja suundus klassi taga otsa Jack'i juurde "Tohin ma so kõrvale istuda?" küsis Isis ja vaatas korra vihaselt Edw'i poole ning jäi siis vastust ootama.

"Tere teile," lausus professor McGonagall lühidalt, tõstes pilgu oma kaustalt. Kuigi tunnini oli veidi veel aega, otsustas ta siiski vaikselt algust teha. Ta tegi väikese võlukepiliigutuse, mille tagajärjel ilmusid laua kõrvale nähtavale kaks kasti. Nende peal oli kasutatud nähtamatuks tegevat loitsu. Selle maha võtnud, oli selgesti näha kastide sees olevaid kärnkonni ja ronki. "Nii jah, preili Matheria, kas sa oleksid nii kena ja jagaksid need siin laiali? Esimese kuni neljanda klassi õpilastele need konnad siin," ta osutas kastide poole ,"ning viiendale kuni seitsmendale klassile need rongad."

"Muidugi." lausus Cathy. Esmalt läks ta kasti juurde mille sees olid konnad. Tüdruk valis kohe ühe suure ja koleda mille ta Isis'e ette pani. Jack'i jaoks valis ta ühe suure ja terava nokaga ronga. Oma vihavaenlastele loomad ära jaganud, alustas ta teistele suvalise välimusega konni ja ronkasid jagama. Endale valis tüdruk enda meelest kõige ilusama linnu.

"Viis punkti Rawenclaw'ile," lausus Minerva heakskiitvalt noogutades ning tõusis laua tagant püsti, võlukeppi kätte võttes. Ta suunas kepi enda selja taga olevale tahvlile ning hetke pärast ilmus nähtavale üksainus sõna: SILENCIO. Direktriss pöördus õpilaste poole. "Oskab keegi öelda, mis loitsuga on tegu ning mis mõju avaldab see elusolenditele?" küsis Minerva.

Kertu käsi tõusis kiiresti püsti ning ta laususs: ,,Palun professor - see loits paneb kõik vaikima ehk siis teisisõnu võtab ära rääkimis ning häälitsemis võime."

"Väga hea, 5 punkti," lausus McGonagall ning võttis siis ronkade kastist endale ka ühe, asetades ta oma laua peale. Lind tegi väga kõva ja häirivat häält. "Silencio loits, nagu preili Parker ütles, võtab elusolenditelt ära kõnelemis- või üldse häälitsemisvõime," kordas professor üle. Minerva asetas oma võlukepi valmis, tegi siis ühe sujuva randmeliigutuse ning puudutas lõpuks kiire ning järsu liigutusega õrnalt lindu. Ronk jäi hetkega vait ning midagi muud poleks Minerva oodanudki. "Kes tahab esimesena proovida?" küsis ta õpilaste seas ringi liikudes.

Kertu tõstis korra käe, näitamaks, et ta tahab proovida. Tüdruk võttis rüütaskust võlukepi ning tegi sama, mida McGonagall tegi. Kuna ta oli seda loitsu varem proovinud, teadis ta, et see tuleb tal välja ning kohe, kui ta oli loitsu lausunud ja ronka puudutanud, kaotas see oma häälitsemis võime.

"Tubli, 10 punkti," lausus McGonagall taaskord heakskiitvalt. "Nüüd proovige kõik. Meeles tuleb pidada sujuvat randmeliigutust, seejärel õrna, kuid kiiret ja teravat puudutust," lausus Minerva. "Kui esimene kuni neljas klass on kärnkonnad suutnud vaikima panna, võivad nad liikuda edasi ronkade juurde," lausus Minerva ning suundus tagasi klassi ette. "Kui mõni vanem õpilane tunneb, et ei saa ronkadega hakkama, võib esmalt proovida konnadega. Siiski vastavalt oma tasemele peate te ära õppima ka ronkade muundamise," lausus McGonagall ning istus laua taha.

Cathy võttis oma võlukepi ja suunas selle ronga poole. Ta liigutas paar korda oma rannet, tõmbas siis võlukepi rongast kaugemale, liigutas taas rannet ja tonksas siis ronka. Tüdruku enda imestuseks liigutas ronk vaid veidralt nokka, kuid ei teinud mingit häält.

Al ei teinud õe koha vahetusest väljagi vaid torkas kergelt ronka kes ette heitvalt kraaksatas. Al viiputas ähvardavalt võlukeppiga ja proovis uuesti see kord edu saavutades.

Emilia proovis enda konna peal järgi teha seda, mida ennem ette näidatud oli. Ta ei olnud endas pettunud, kui loits tal kohe välja ei tulnud, kuid pikka proovimise järel oli tüdruk väga õnnelik, et ta suutis konna vaikima panna.

"Jah, eks vist ikka," lausus Jack Isis'ele, kui tüdruk endiselt tema pingi juures edasi seisis. Poiss polnud teda alguses tähele pannudki. Jack lükkas oma koti eemale, mis hetke pärast üle lauaserva kukkus ja teisel pool lauda maandus, vabastades kõrvalistuja laua pinna. Jack ainult vahtis oma lindu, kelle nokk kõige teravam paistis olevat. Eriti ligidale ei tahtnud poiss linnule minna. Ta võttis oma võlukepi välja, saatis Cathy'le hetkeks vihase pilgu ning hakkas siis loitsu proovima.

Isis istus Jack'i kõrvale ja vaatas natuke aega oma paksu kärnkonna kahtlustavalt, vaatas siis korra Jack'i ronga poole ja proovis siis loitsu kärnkonna peal. See ei tulnud välja ja konna ainult krooksus mõnitavalt kui Isis veel paar korda proovis. Tüdruk oles kärsituselst konnal pea aegu silma välja torganud kui ta viimasel hetkel on kätt peatanud poleks. Jää vaid mõtles Isis ähvardavalt ja tonksas konna natuke tugevamini kui vaja oli võlukeppiga ja see jäi vait.