Uus tüüp . Mike ja Isise era,

Poiss pööritas silmi. Ega näha oli jah, äpu poiss kes kaotas just ühe isemoodi tüdruku Isise mõõgavõitluse. "[b]Mis mttes?" Vaatas Mike siis Isise poole ja taganes paar sammu.

"Otseses." vastas Isis kelle pilk vilkasas korraks Bloody'le. Tüdruk oli jumala kundel, et just selle poole poiss tagurdas, aga kurat teda kah teab. "Sa kaotasid, ma tapsin su ära." teatas tüdruk. "Mängult." lisas ta siis igaks juhuks. Ega maailmas oli igasugu idioote. Mike ei paistnud klüll üks nendest olevat, aga samas, kes ikka teab, onju. Mõni idioot tundubki targana.

Jaajah. " Jaajah tore sa tapsid mu, aitab! " Ohhkas Mike tüdinult. Ta libistas end tüdruku mõõga juurest ära ja vaatas aknast välja. " Nüüd ma olen surnud, eksole? ".

Isis ohkas raskelt ja koperdas Bloody'le järele, et seejärel mõlemad mõõgad tagasi kotti panna. "Teoreetiliselt küll." vastas ta siis küsimusele õlgu kehitades. Või siis oleks pidanud vastama, et mängult.

" Tore.." Pobises Mike ja vaatas kuidas Isis mõõgad kotti paneb. Lõpuks vaatas poiss aknast välja, selle ajaga oli jõudnud hakata vihma sadama.

Isis potsatas põrandale istuma ja põimis käed ümber põlvede tõmmates need enda vastu muutis tüdruk end üpris pisikeseks musta-valge kirjuks kujuks jäädes lihtslt jõllitama põrandat enda ees. Tal ei olnud ausalt öeldes mitte ühtegi ideed, kuhu minna ja see oli ka põhjuseks miks ta veel koridoris oli.

Mike vaatas endiselt aknast välja." On sul ideesid?" Ütles Mike eniselt aknast välja vaadates, see oli ju ometi tema lemmikilm!

"Ei, kui sa just õue mööda märga muru rullima minna ei taha." lausus tüdruk õlgu kehitades. Ja pilku aknale viies. Vihm oli tore. Kool oli ka piisavalt kõrge koha peal, et külili mäes alla veereda. See oli üks nendest kummalistest asjadest mis Isis'ele meeldisid, kui just midagi suuremat teele ette ei jäänud. Siis ei olnud tore, kuna siis võis haiget saada.

"Oled sa nõus?" Muigas poiss. See tundus üsna lõbus.. Kuigi jah, märjaks sai niivisi vägagi.

"Mh. Ma ise pakkusin selle välja." lausus tüdruk tahtmatult muiates. Ta poleks midagi sellist välja pakkunud, kui ise seda teha tahtnud poleks. See oligi üsna lõbus, missiis, et märjaks sai. Riided saab ju ära vahetada, onju, või ära kuivatada, nõid ja võlur ikkagi, onju. Aga Isis'ele ei tohi sellist ülesannet usaldada. Ta polnud nende loitsude ülekordamisega veel kõiki läbi võtta jõudnud. Ajab loitsud muidu veel sassi nagu tavaliselt.

"Ma kuulsin jahm.." Ühmas poiss ja hakkas kooli ukse poole kõndima. "Tuled ka?" Sõnas Mike ja vaatas taha Isis'e poole.

"Muidugi tulen." lausus tüdruk ja ajas end püsti. Istuli oli vidi kehv selle ukse suunas liikuda, nagu Isis ükskord endale tõestas. Veidi halb oli end kätega lükates istudes liikuda. Mis halb, see oli sitakanti raske.